Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
02. september 2019. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40210
Tsiviilasi
S K kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik S K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Usaldusisik S K (e-post xxxx) Võlausaldaja Luminor Bank AS (e-post: [email protected]) Võlausaldaja Swedbank AS (e-post: [email protected]) Võlausaldaja Osaühing [email protected])
Aktiva
Finants
(e-post:
08.08.2019 esitas võlgnik taotluse tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks seoses võlausaldajatega kompromissi saavutamisega. Võlgniku S K’e pankrotimenetluses jäi rahuldamata Luminor Bank AS (endine DNB Pank) nõue summas 54 449,56 eurot, Swedbank AS nõue summas 54 563,91 eurot ja Danske Bank A/S Eesti filiaal nõue summas 101 841,21 eurot. Osaühing Aktiva Finants edastas kohtule 27.09.2018 tõendi, millest nähtub, et Osaühing Aktiva Finants on 16.03.2018 omandanud Danske Bank A/S Eesti filiaal võlanõude S K’e vastu. Võlgniku S K’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukohad kõik võlausaldajad. Võlausaldaja Luminor Bank AS kinnitas, et võlgnik ei oma võlausaldaja ees kohustusi. Võlausaldaja Swedbank AS kinnitas, et on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning tema kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Osaühing Aktiva Finants teatas, et on võlgnikuga sõlminud kokkuleppe, mis on 08.08.2019. a seisuga võlgniku poolt kohaselt täidetud. Seega annab võlausaldaja nõusoleku võlgniku vabastamiseks täitmata jäänud kohustusest. 29.08.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku S K ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses ning võlgnik andis kohtule pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on pärast viie aasta möödumist pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 03.09.2019. Võlgnik S K on esitanud taotluse tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks seoses võlausaldajatega kompromissi saavutamisega. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). 29.08.2019.a andis võlgnik S K kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku S K’e võlausaldajad on avaldanud, et neil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud ega PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku S K’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb S K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.