Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
03. september 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40210
Tsiviilasi
XXX(pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised
Võlgnik: XXX(pankrotis/isikukood XXX, elukoht XXX epost XXX);
kohustustest
Pankrotihaldur: Raivo Piirla (ÕB Edikte OÜ, asukoht J. Köleri 3-3 10150 TALLINN e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
Tunnustatud nõude suurus 70 577,68 69 388,39 114 118,91
pankrotihalduri
Võlgniku pankrotimenetluses puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks. Aruande koostamise ajal on võlgnik XXX kutsutud kaitseväe teenistust läbima (alates 03.01.2013.a.) seepärast puuduvad võlgnikul ka sissetulekud, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Haldur on tuvastanud, et menetluse edasine jätkamine on perspektiivitu. Arvestades asjaolu, et võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse leiab pankrotihaldur, et vähendada pankrotimenetluse kulusid on parimaks lahendiks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohtu poolt võlgadest vabastamise menetluse algatamine ja seega võlgniku kohustuste täitmine sellel perioodil usaldusisiku vahendusel. Kokkuvõtvalt leiab pankrotihaldur täiendavad võimalused pankrotivara moodustamiseks puuduvad ja arvestades eelpool tooduga tuleks menetlus lõpetada raugemisega.
Raha hoiustati arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX AS SEB Pank Laekunud rahalised vahendid 1 081,57eurot. ANDMED PankrS § 146 NIMETATUD VÄLJAMAKSETE KOHTA Vara välistamist ei toimunud, selliseid nõudeid PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei ole makstud . Masskohustused moodustavad 5,1 eurot , mille sisuks on pangaülekanded.
RAHA
Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole.
Pandiese puudus. ANDMED MÜÜMATA PANKROTIVARA JA VÕLGNIKULETEISTELT ISIKUTELT
Müümata pankrotivara puudub. ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Halduri tegevustoimingud olid seotud võlgniku majandustehingute uurimisega ja võimalike tagasivõitmise tehingute analüüsimisega ja menetlustoimingute läbiviimisega (nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine, suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga). Menetluse käigus võeti üle võlgniku pangaarveldusarve nr.XXXXXXXXXX AS SEB Pank,
Swedbank AS arveldusarve nr arveldusarve nr XXXXXXXXX. Üle kontrolliti sõiduki Volkswagen Golf reg nr XXX müügi asjaolud, selles osas tagasivõitmise võimalused puuduvad. Perspektiivitud on võimalikud nõuded isikute vastu, kelle laenukohustusi võlgnik XXXkäendas.
OSA,
Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Teises järgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu tehtud ei ole, rahuldamata jäänud võlausaldajate nõude suurused on järgmised:
Menetluse käigus hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse edaspidiselt hagisid esitada. KOHTUKULUD, AJUTISE HALDURI JA HALDURI TEHTUD KULUTUSED Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed puuduvad. Pankrotimenetluse kulud ( PankrS § 146 lg 1 p 4): Kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ja kulutused kokku 1 096,79 eurot. Ajutise halduri kulude katteks väljamakseid summas 1 076,47eurot. Halduri tasu jaoks rahalised vahendid puuduvad.
Maksejõuetuse põhjustena tuleks välja tuua võlgniku XXXpoolseid toiminguid, mis seisnesid kohustuste võtmisega kolmandate isikute ees, see on käenduse andmist Swedbank AS-i (laenulepingu nr XXX ) mida lõppkokkuvõttes ei suudetud rahuldada, maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. ARVAMUS PANKROTIGA SEOTUD KURITEO OLEMASOLU JA ANDMED
PankrS § 162 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, selliseid asjaolusid pole pankrotimenetluse ajal selgunud.
Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluse käigus on haldur kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku 22.08.2013 vastavalt PankrS § 172 lg 1. Üldkoosolekust võlausaldajad osa ei võtnud. Nõusoleku usaldusisikuks on andnud XXX (isikukood XXX , elukoht XXX ). Haldurile pole teada asjaolusid, mis on märgitud PankrS § 171 lg. 2, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise, sealjuures halduri tasu määratakse pankrotiseaduse § 23 lõigetele 1-3 alusel. XXXpankrot kuulutati välja võlgniku enda avalduse alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega võib määrata halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest kuid mitte suuremas summas kui 397 eurot. XXXpankrotimenetluses halduri tasu väljamaksmiseks rahalised vahendid puuduvad. PankrS § 65 lg 11 alusel menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Halduri poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses läbiviidid toimingud: Ette on valmistatud ja läbi on viidud esimene võlausaldajate üldkoosolek 04.12.2012.a. kulunud aeg 1,20 tundi. Võlausaldajate poolt esitatud võlanõuetega tutvumine ja nõuete kaitsmise üldkoosoleku läbiviimine 18.02.2013.a., 03.04.2013.a.kulunud aeg 2,40 tundi. Jaotusettepaneku koostamine ja sellega seotud menetlusdokumentide esitamine kohtule 08.05.2013.a. kulunud aeg 1, 20 tundi. Menetlusdokumentide koostamine (PankrS § 126, 127, 132) kulunud aeg 1,30 tundi. Läbirääkimised võlgnikuga ja võlausaldajatega pankrotimenetluse lõpetamiseks, 22.08.2013.a. üldkoosoleku ette valmistamine kulunud aeg 2,10 tundi. Aruande ja menetlusdokumentide koostamine ja esitamine kohtule 22.08.2013.a. kulunud aeg 2 tundi. Kokku 11 tundi. Haldur palub rakendada tunnitasu määra 90 eurot, kokku 990 eurot. Haldur palub tasuks määrata 397 eurot ja tasu määrata büroole mille kaudu haldur tegutseb so Õigusbüroo Edikte OÜ registrikood 10523526 arveldusarve number XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Raivo Piirla on 22.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 26.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 670 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku
pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kolme võlausaldaja nõuded. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS 69 388,39 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal 114 118,91 eurot ja Aktsiaselts DNB Pank 70 577,68 eurot (tingimuslik nõue). PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kuna võlgniku pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, palub haldur tasu summas 397 eurot ja selle määramist menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 397 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla töötasuks 397 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara
pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis)
pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel ja halduri taotlusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXon 01.11.2012 esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku võlgniku usaldusisiku nimetamiseks. 22.08.2013 toimunud üldkoosolekust võlausaldajat osa ei võtnud. Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks olemiseks on esitanud XXX . Haldurile pole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes kohtule esitatud ei ole. Halduri aruandest ja toimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada XXX(pankrotis) usaldusisikuks XXX (isikukood XXX elukoht XXX). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib
kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.