3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing NARTEXCOM (hageja) esitas OÜ DOMNITEX (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 3277 eurot 88 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt jõudsid pooled 2015. a veebruaris kokkuleppele, et hageja annab kostjale üle viskoosi kostja poolt lõnga valmistamiseks. Nimetatud töö eest kohustus hageja kostjale tasuma 1200 eurot. See summa oli võrdne üüritasuga, mida kostja pidi tasuma töö tegemiseks vajalike ruumide ja seadmete üüri eest. Seega sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu. Hageja tellis 4. veebruaril 2015 Austriast viskoosi 2077 euro 88 sendi eest, mille andis üle kostja esindajale 6. aprillil 2015. Kostja esitas 26. märtsil 2015 arve nr 52, mille hageja tasus 1. aprillil 2015. Seega tasus hageja töö eest. Kostja hageja tellitud tööd ei teinud, st hageja materjalist lõnga ei valmistanud. Kostja ei tagastanud hagejale ka töö tegemiseks üle antud materjali (viskoosi). Samuti ei tagastanud kostja hagejale töö tegemise eest tasutud 1200 eurot.
16.detsembril 2016 saatis hageja kostjale nõude alusetult saadud 1200 euro tagastamiseks.
22.detsembril 2016 vastas kostja, et hageja ja kostja vahel oli lõnga valmistamise kokkulepe. Kostja ei maininud kordagi Osaühingut Chrisman (kustutatud) ega Mihhail Malõševi. Hagejal ei olnud mingeid lepingulisi suhteid Osaühinguga Chrisman, hageja sõlmis suulise töövõtulepingu kostjaga. M. Malõševi allkiri CMR deklaratsioonil tõendab kostja poolt hageja tellitud viskoosi kättesaamist. Paljasõnalised on kostja väited selle kohta, et M. Malõševi ei ole mingeid suhteid kostjaga. M. Malõšev koos D. Ayzupiga, kes on kostja seaduslik esindaja, andsid isiklikult käenduse üürilepingu nr 2012 0469/0470/0393 täitmise tagamiseks, mida kinnitab nimetatud lepingu punkt 3.1. Hageja leiab, et M. Malõšev on isik, kes oli volitatud viskoosi vastuvõtmiseks kostja nimel. Viskoos anti üle poolte poolt kokkulepitud üüriruumide asukohas.
2.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Poolte vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud. Hageja ei ole lepingu sõlmimist tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hageja käest viskoosi saanud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda viskoosi üleandmist kostjale. CMR deklaratsioon tõendab ainult viskoosi saatmist Lenzing AG poolt ja selle kättesaamist M. Malõševi poolt. M. Malõšev ei ole kostja esindajaks ning ei ole kuidagi kostjaga seotud.
Kostja selgituste kohaselt soovis hageja hakata lõnga müüma. Enne lõnga müügi alustamist soovis hageja saada lõnga proovipartiid. Proovipartiid oli valmis valmistama Osaühing Chrisman, kelle juhatuse liikmeks on M. Malõšev. Osaühing Chrisman oli aga 2015. aasta algusest pankrotis, mistõttu ei saanud kasutada oma tootmisvahendeid ja ruume, sõlmida üürilepinguid ja tasuda üüri. Seetõttu sõlmisid pooled suulise käsunduslepingu. Pooled leppisid kokku, et kostja sõlmib SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga üürilepingu nr 2012 0469/0470/0393, mille alusel annab üürileandja üürnikule (kostja) tasu eest kasutamiseks üürileandja poolt üürilepingu nr 132/141 alusel kasutatavad ruumid, asukohaga Narvas, Tehase 4, ladude korpus, kogupindalaga 1563,8 m2 koos seal asuvate üürileandjale kuuluvate seadmetega. Üürilepingu eesmärk oli üüritaval pinnal lõnga proovitootmise korraldamine OÜ Chrisman poolt. Proovitootmise jaoks hankis toorainet (viskoosi) hageja ja andis selle lõnga valmistamiseks OÜ Chrisman. Proovitootmise käigus valminud toote näidised (lõngad) pidi OÜ Chrisman andma üle hagejale (käsundiandja). Kostja ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt maksis kostja küll ise üüritasu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile, kuid hageja kohustus kostja poolt üürilepingu nr 2012 0469/0470/0393 alusel tasutud 1200 eurot üüritasu kostjale vastava arve nr 52 alusel hüvitama. Tegemist on hageja poolt (käsundus)lepingu täitmisega ehk käsundi eest tasu maksmisega. Kostja ei ole kunagi hagejalt viskoosi saanud. Eluliselt ei ole usutav, et keegi oleks hageja poolt viidatud tasu ehk 1200 euro eest nõustunud valmistama viskoosist sellist kogust lõnga, mille valmistamist hageja väidetavalt soovis. Lõnga ümbertöötamise ja valmistamise hind on igal juhul ca 4-5 korda kallim kui väidetav poolte vahel kokkulepitud tooraine ümbertöötamise hind. Kostja tegevusalaks on „muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine“. OÜ Chrisman tegevusalaks oli „kangaste, kodutekstiili ja õmblustarvete hulgimüük, tekstiilitoodete jae- ja hulgimüük, õmblus-toodete valmistamine, kiudainete ettevalmistamine ja ketramine, puuvillaste kangaste kudumine ja viimistlus, turundusalane tegevus, tekstiilitööstusalaste konsultatsioonide osutamine.“
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3277 eurot 88 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 775 eurot. Pooled vaidlevad, kas nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping või käsundusleping. Tunnistaja M. Malõševi (Malyshev) ütlustega on tõendatud, et OÜ Chrisman ei saanud iseseisvalt lepingut sõlmida, kuna tema pankrot oli välja kuulutatud. Seetõttu oligi vaja ettevõtet, kes sõlmis ka ruumide, kus lõnga asuti tootma, üürilepingu. Kostja viitas, et tema tegevusala ei olnud lõnga tootmine. Seega järeldas kohus, et lõnga tootmiseks vajalikud lepingud sõlmiti ettevõttega, kellega neid sai sõlmida ehk antud juhul kostjaga. Kuna kostja ei osanud lõnga toota, siis ei ole loogiline, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, kuna nimetatud lepingu puhul peaks kostja ise lõnga tootma. Samas töövõtuleping annab võimaluse delegeerida töö tegemise kohustus kolmandale isikule, kes reaalselt hakkabki lõnga tootma. Kuna kostja ei osanud lõnga toota, tuligi tal leida reaalne ettevõte või isik, kes tellimuse täidab. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tema oligi isik, kes pidi tellimuse täitma ja hakkama lõnga tootma. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et töid kohustus tegema OÜ Chrisman (pankrotis). Asjaolu, et tunnistaja oli OÜ Chrisman juhatuse liige 4. märtsini 2019, ei võta isikult õigust tegeleda äritegevusega eraisikuna. Kinnitust ei leidnud, et tunnistaja hakkas lõnga
tootma OÜ Chrisman nimel. Hagejal oleks võinud sõlmida töövtulepingu ka otse tunnistajaga, kuid arvestades tootmisriski oligi seda mõistlikum teha juriidilise isiku kaudu. Kostja väitis, et ei ole viskoosi saanud, seega ei olnud ta lepingu pooleks. Tunnistaja kinnitas, et tema võttis vastu materjali, sama tõendab kohtule esitatud saatekiri. (tl 7, 121). Kuna eelnevalt kohus tuvastas, et tootmisprotsessi valdas vaid tunnistaja, siis on loogiline, et tööde korraldajat (kostjat) ei viibi igapäevaselt kohal, mistõttu võis ka materjali võtta vastu isik, kes reaalselt seda kasutama hakkab (kolmas isik). Kuna kostja ise kinnitas, et ta ise ei osanud lõnga toota, kuid teatas hagejale esitatud vastuses, et tema toodab lõnga, siis pidi proovipartii tegema kostja. Järelikult sõlmisid hageja ja kostja lõnga tootmiseks suulise töövõtulepingu, millega kaasnes kostjal kohustus korraldada lõnga tootmine. Pooled ei vaidle, et esmalt tuli valmistada lõnga proovpartii, mis on siiani tegemata. Kuna proovipartiid ei ole hagejale üle antud, siis on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja esitas kahjuhüvitise nõude viskoosi maksumuse (2077 eurot 88 senti) hüvitamiseks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et viskoosi hagejale ei tagastatud. Kuna hageja ei saanud ei kaupa (lõnga) ega materjali tagasi, on tõendatud põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel. Pooled vaidlevad, kas 1200 eurot oli ettemaks tööde teostamise eest või mitte. Kohus leidis, et olenemata selles, kas tegemist oli ettemaksuga või üürilepingust tuleneva kohustusega, on hagejal alus nõuda 1200 euro tagastamist, kuna hageja ei ole üürilepingu osapool ning ettemaksu puhul ei ole hagejal kohustust tekkinud, kuna kostja proovipartiid ei teinud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ja kostja ei sõlminud töövõtulepingut lõnga tootmiseks. Hageja ei ole töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Ka maakohus ei ole tuvastanud ühtegi tõendit või asjaolu, mille alusel saaks asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud leping lõnga tootmiseks. Olukorras, kus hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ei pea kostja tõendama, et poolte vahel ei olnud lepingut sõlmitud või see oli sõlmitud hoopis teistsuguse sisuga. Samas on hageja heas usus tegutsedes püüdnud selgitada, kuidas olukord tegelikult oli. Asjas ei ole esmatähtis küsimus, kas hageja ja kostja sõlmisid käsundus- või töövõtulepingu, vaid see, kas poolte vahel oli üldse mingi leping sõlmitud ja võimaliku lepingu võimalik sisu. Kostja kinnitab ja seda tõendavad ka tunnistaja M. Malyshevi ütlused, et poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärk oli luua võimalused lõnga tootmiseks ja mitte toota lõnga hageja jaoks. Kokkulepe lõnga tootmiseks oli OÜ Chrisman ja hageja vahel. Seega, kui isegi asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, siis teenuse osutamisega saavutatav kokkulepitud tulemus piirdus kostja poolt lõnga tootmiseks võimaluse loomises, mille eest hageja kohustus maksma kostjale summa, mis vastab üürilepingu sõlmimisega seotud kulude suurusele. Hagejal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet üüritasu osas ega viskoosi eest summas kokku 3277 eurot 88 senti ning selles osas tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Maakohus on rajanud oma lahendi oletustele, mis ei põhine faktilistel asjaoludel. Asjaolu, et lepingut ei saanud kohtu arvates sõlmida OÜ Chrisman ja seda sai teoreetiliselt sõlmida
kostjaga, ei tähenda automaatselt, et kostja ja hageja vahel oli üldse sõlmitud leping lõnga tootmiseks Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel järeldas maakohus, et kostja kohustuseks hageja ees oli leida lõnga valmistaja ja et kostja tahteks oli suhtes hagejaga ja/või OÜ-ga Chrisman midagi teenida. See, et üürileping kehtis 2015. a juunini, ei tähenda automaatselt, et proovipartii tuli üle anda kostjal. Asjaolu alusel, et OÜ Chrisman juhatuse liige M. Malyshev on viskoosi kätte saanud, ei saa kuidagi väita, et viskoosi on kätte saanud ka kostja. Käesolevas asjas on tunnistaja ütlustega tõendatud, et viskoosist on lõnga valmistatud ja OÜ Chrisman on oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud (tunnistaja ütluste salvestis alates kella 13:08:12 ja alates 13:12:40). Kuna aga hageja ei ole oma kohustusi OÜ Chrisman ees täitnud, siis asub viskoosist valmistatud lõng OÜ Chrisman pankrotihalduri valduses (tunnistaja ütluste salvestis alates kella 13:08:52 ja alates kella 13:12:47). Maakohus ei ole tuvastanud kahju hüvitamise eelduse täidetavust ning on otsuste rajanud oletustele ja tõendamata asjaoludele. Kohus jõudis alusetult seisukohale, et hageja poolt summa 1200 eurot oli ettemaks kostjale lõnga valmistamise eest. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja ütlused, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille järgi kohustus hageja kostjale üürisumma hüvitama. Hagi ei ole võimalik rahuldada ka siis kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja saaks viskoosi väärtuse hüvitamist ja tasu tagastamist nõuda alles pärast seda, kui on lepingu õiguspäraselt üles öelnud/taganenud. Seda tehtud ei ole.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. M. Malyshev ei saanud OÜ-d Chrisman esindada, kuna osaühingut võis esindada vaid pankrotihaldur. Maakohus ei selgitanud välja, kas viskoos või sellest valmistatud toode oli antud üle pankrotihaldurile. Hageja on esitanud taotluse maakohtule nimetatud teabe väljanõudmiseks, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata. M. Malyshevi ütlused tunnistajana ei ole usaldusväärsed, kuna erinevad asja faktilistest asjaoludest. Viskoos toimetati kostja valduses olevale territooriumile ning hagejal olid kõik alused eeldada, et ülalpool mainitud viskoos võetakse vastu nõuetekohase isiku (kostja esindaja) poolt. Hagejal ei olnud lepingulisi suhteid OÜ-ga Chrisman või M. Malysheviga. Hageja nõustub maakohtuga, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud töövõtuleping lõnga tootmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendatuse kohta tuleb maakohtul võtta seisukoht asja uuel läbivaatamisel.
7.Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas ja millise sisuga suulise lepingu pooled on sõlminud. Hageja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu lõnga tootmiseks. Kostja on seisukohal, et sõlmiti käsundusleping, mis seisnes hageja huvides üürilepingu sõlmimises kolmanda isikuga.
Asjas on üle kuulatud tunnistajana M. Malyshev, kelle ütlusi on maakohus kostja hinnangul ebaõigesti hinnanud. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping lõnga tootmiseks, mida täitis tunnistaja. Seega tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel uurida ja hinnata uuesti esimese astme kohtud kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, sh tunnistaja M. Malyshevi ütlusi, kuna on vaidlustatud esimese astme kohtu otsuses tunnistaja ütluste hindamise alusel tuvastatud asjaolu (TsMS § 652 lg 5).
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtuistung tuleb tsiviilkohtumenetluses alati protokollida (TsMS § 49 lg 1). Protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, mh tunnistajate ütluste põhisisu (TsMS § 50 lg 1 p 9). Kohtuistungi protokoll peab võimalikult kokkuvõtlikult edasi andma kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. Protokolli vorminõuded sätestab TsMS § 51, mille esimese lõike kohaselt võib protokolli vormistada masina- või arvutikirjas või jäädvustada digitaalsele andmekandjale selliselt, et on tagatud protokolli kirjalik taasesitamine. Kohtuistungi võib täielikult või osaliselt salvestada heli-, video-, või muule andmekandjale, kuid sel juhul tuleb koostada protokoll viivitamata pärast kohtuistungit (TsMS § 52 lg 1).
9.23. mail 2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus selgitas menetlusosalistele, et kohtuistung salvestatakse vastavalt TsMS §-le 52. Tunnistaja M. Malyshevi ütluseid ega ütluste põhisisu istungiprotokolli kirja pandud ei ole (tl 82). Tunnistajate ütlused on TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi tsiviilasjas tõenditeks. Üldjuhul tuleb protokollis kajastada tunnistajate ütluste peamine, asja lahendamise ja tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omav sisu (TsMS § 50 lg 1 p 9). Käesolevas asjas pole ringkonnakohtul protokolliga tutvudes võimalik tuvastada, milliseid küsimusi tunnistajalt küsiti ja milliseid asja lahendamiseks olulisi vastuseid tunnistaja andis. TsMS § 52 lg 2 kohaselt tehakse tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks. TsMS § 52 lg 2 on erand TsMS § 49 ja § 50 lg 1 p 9 suhtes. Järelikult tuleb TsMS § 52 lg-t 2 tõlgendada kitsendavalt. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 52 lg-s 2 sätestatud kohtu õigus loobuda tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste või seletuste protokollimisest saab olla lubatud vaid ulatuses, milles need ütlused või seletused ei mõjuta ilmselt asja lahendamist. TsMS § 52 lg-t 2 tuleks tõlgendada selliselt, et eelkõige võib piirduda tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta protokolli märke tegemisega vaid siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist. Näiteks olukorras, kus kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei sisalda asja lahendamise seisukohalt olulist teavet, võib piirduda tunnistajate ütluste kohta märke tegemisega. Selline tõlgendus on kooskõlas ka TsMS § 50 lg-ga 1, mille kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Juhul, kui tunnistaja ütlused (või muud TsMS § 52 lg-s 2 loetletud) sisaldavad asja lahendamisel olulist teavet ning kohus otsuse tegemisel tunnistaja ütlustele ka tugineb, ei või jätta tunnistaja ütlusi kirjalikult protokollimata. Kohtuistungi protokoll (ka digitaalne) ei ole mõeldud üksnes maakohtu enda vajadusteks, vaid see peab võimaldama aega säästval ja ülevaatlikul viisil järgmistel kohtuastmetel saada selgust alama astme kohtu menetluses toimunust. Helisalvestis ei asenda protokolli. Seega tuleb TsMS § 52 lg 2 tähenduses üldjuhul vajalikuks pidada tunnistajate ütluste protokollimist.
10.Lisaks sellele, et tunnistaja ütlusi ei ole protokollitud, ei ole võimalik tunnistaja ütlusi helisalvestist kuulates kontrollida, kuivõrd tunnistaja andis ütlusi vene keeles. Puudub ütluste tõlge eesti keelde. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kohtuistung protokollitakse eesti keeles (TsMS § 49 lg 1 ja § 32 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võõrkeelsete tunnistajate ütluste puhul tegemist olukorraga, mida saaks lahendada tagantjärele helisalvestise põhjal tõlke esitamise teel (TsMS § 33 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puudub nõuetekohane protokoll, mis kajastaks tunnistajate ütlustest kõige olulisematki, ei ole võimalik ringkonnakohtul menetluslikke puudusi kõrvaldada.
11.Kuna vaidlus on suulise lepingu üle, siis taotles kostja oma vastuväidete tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist, millisele taotlusele hageja vastu ei vaielnud. Seega omavad tunnistaja ütlused käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik tunnistaja ütlusi hinnata. Selliselt on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3). Tunnistaja ütlustest olulisima protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes tunnistaja uue ärakuulamise teel. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tunnistaja uuesti üle kuulata. Tunnistaja ütlused tuleb protokollida, st protokollist peab kajastuma asja lahendamiseks oluline sisuline teave.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendused hagi rahuldamisel ei ole kohtuotsuse tekstis jälgitavad. Maakohtu otsus ei vasta oma sisu poolest seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 436). Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping lõnga tootmiseks, kuid kuna kostjal puudus oskus lõnga toota, siis oli faktiliseks lõnga tootjaks tunnistaja M. Malyshev. Kostjal lasus sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus korraldada lõnga tootmine. Nimetatud eesmärgi täitmiseks sõlmis kostja kolmanda isikuga üürilepingu tootmisruumide kasutamiseks. Seejuures tugines maakohus kostja 22. detsembri 2016 vastusele hageja nõudekirjale (lk 12). Nimetatud dokumendis tunnistas kostja poolte vahel suulise käsunduslepingu olemasolu lõnga tootmiseks (näidiste valmistamiseks) kolmanda isikuga sõlmitud üürilepingu alusel kasutataval tootmispinnal, kusjuures üürilepingu sõlmimisega seotud kulud 1200 eurot tasub hageja. Maakohus tuvastas samas, et viskoosi hagejalt lõnga tootmiseks võttis vastu tunnistaja M. Malyshev. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu selgelt tõendid, millele tuginevad maakohtu järeldused poolte vahelistele õiguslikele suhetele, sh suhetele tunnistaja M. Malysheviga. Kostja tunnistab üksnes käsunduslepingut lõnga tootmiseks vajaliku ruumi hageja kasutusse saamiseks, millega seotud kulu 1200 eurot tasumise kohustus oli hagejal. Maakohus ei ole selgelt tuvastanud, millisel õiguslikul alusel tegutses tunnistaja M. Malyshev, kes oli ühtlasi ka OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige. CMR deklaratsioonist nähtuvalt on viskoos maksumusega 2077,88 eurot üle antud just M. Malyshevile. Hageja väitel moodustab tema kahju mh M. Malyshevile üle antud viskoosi väärtus. Maakohus ei ole tuvastanud, et M. Malyshev tegutses seejuures kostja esindajana.
13.Seega tuleb asja uuel arutamisel maakohtul mh tuvastada milles pooled kokku leppisid ja millisel õiguslikul alusel tegutses M. Malyshev viskoosi vastu võtmisel. Maakohtul tuleb pöörata
tähelepanu kostja väitele, et M. Malyshev püüdis ka pärast OÜ Chrisman pankrotti oma ettevõtet päästa ja arvas, et kui koostöö hagejaga õnnestub, siis saab OÜ Chrisman majandustegevuse taastada. Kostja väidab, et kolmandalt isikult üüritud ruume ja seadmeid pidi hakkama kasutama lõnga tootmiseks OÜ Chrisman. M. Malyshev andis isikliku käenduse 31. märtsi 2015 üürilepingust nr 20120469/0470/0393 tulenevate nõuete kohase täitmise tagamiseks (lepingu p 3.1). KIS andmetel kuulutas kohus OÜ Chrisman pankroti välja 23. septembril 2014 (tsiviilasi nr 2-1451749). Hagiavalduse kohaselt toimus väidetava suulise kokkuleppe sõlmimine 2015. aasta veebruaris. PankrS § 35 lg 1 p 4 kohaselt kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Vastav õigus läheb üle haldurile. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta isiku vastutust reguleerib TsÜS § 130. Hageja esitas 31. mail 2018 maakohtu menetluses pärast tunnistaja M. Malyshevi ülekuulamist taotluse (lk 86), milles leidis, et tunnistaja andis kohtus valeütlusi. Kuna tunnistaja väitis, et on viskoosist valmistatud lõnga üle andnud OÜ Chrisman pankrotihaldurile, taotles hageja maakohtult tõendite kogumise korras asjakohase informatsiooni saamiseks mh päringu tegemist OÜ Chrisman pankrotihaldurile. Hageja soovis teada saada ka lõnga asukohta. Hageja esindaja vastavasisulisele päringule oli haldur jätnud vastamata. Maakohus jättis hageja taotluse
18.jaanuari 2018 määrusega rahuldamata (lk 104). Maakohus asus seisukohale, et hageja taotlus on esitatud kohtuvaidluste staadiumis, mil pooled ei saa enam uusi tõendeid esitada. Asja uue arutamise käigus maakohtus saab hageja oma taotlust korrata. Kui maakohus asja uuel arutamisel tuvastab, et poolte vahel sõlmitud suulise lepingu alusel on hageja tasunud kostjale 1200 eurot, kostja on saanud hagejalt viskoosi maksumusega 2077, 88 eurot, kuid jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis võib hagejal olla tekkinud kahju. Seejuures peab maakohus kontrollima kõigi kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste olemasolu. Seejuures on oluline hinnata ka poolte väiteid viskoosi või sellest toodetud lõnga asukoha/valduse osas.
14.Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.