OÜ Nartexcom hagi OÜ Domnitex vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3277,88 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22. november 2019, edasi kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Nartexcom (RK 11435818) Kostja seaduslik esindaja: N T Kostja: OÜ Domnitex (RK 12609350) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige D A Kostja lepinguline esindaja: advokaat Artur Maljukov
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Nartexcom hagi OÜ Domnitex vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
2-17-3653 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-3653 OÜ Nartexcom hagis OÜ Domnitex vastu kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohus tegi tsiviilasjas 23.04.2019 otsuse, mis Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsusega tühistati ning mille ringkonnakohus saatis uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus andis maakohtule juhise tuvastada, milles pooled kokku leppisid ja millisel õiguslikul alusel tegutses tunnistaja M. M viskoosi vastu võtmisel ning kontrollida kõigi kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste olemasolu. Kohus arutas pooltega asja uuesti kohtuistungil ning pooled täiendasid kohtu määratud tähtpäevaks oma seisukohti. 22.11.2019. a kohtuistung
2.22.11.2019. a kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja M Mi. Tunnistaja kinnitas, et on OÜ C juhatuse liige ning oli seda ka 2015. aastal, kuid siis oli ettevõttel teine registrikood. Tal on lõnga tootmises ning ostmises-müümises pikaaegne kogemus. Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta ettevõttet OÜ Nartexcom, kuna see oli vahendajaks tema ja Vene-maal asuva ettevõtte vahel, mille juhiks oli härra M. M oli lõnga tootmisest huvitatud, kuid ettevõtte, mis oleks seda saanud teha oli pankrotis. Seetõttu tekkis vajadus leida operaator, kes teenindaks tootmist. Selles lepiti kokku L Tiga ja operaatoriks sai OÜ Domnitex. Tootmine oli äärmiselt kulukas ja selleks oli vaja pangaga läbi rääkida. Et pan-gale kuuluvaid seadmeid kasutada, oli vaja tasuda 1200 eurot ja osta materjal. OÜ C oli pankrotis ja seetõttu ei olnud tal võimalik arveid juhtida. 1200 eurot seadmete liisinguks kanti OÜ-lt Nartexcom üle Domnitex arvele ja edasi pangale. Ühe osa materjalist ostis L T tootjalt L ja teise M V linakombinaadist. OÜ Domnitex pidi seadmete rentimise eest kandma raha pangale, lisaks tuli maksta rendileandja kulutused, tasuda abitöölistele ning elektri- ja soojusenergia eest. T oli sellega nõus ja kuu aja jooksul tehti lõng valmis. Hiljem tekkisid puuvillakombinaadil raha ülekandmisega raskused. T ega M ei võtnud aasta jooksul ühendust ja kõik kulutused kirjutati pankrotimenetluses maha.
3.OÜ Domnitex ülesanne oli aidata täita kohustusi OÜ Nartexcom ja OÜ C vahelises lepingus ja OÜ Domnitex üüris ruume ja vahendeid, et teha proovipartii OÜ-le Nartexcom. Mi ülesandeks oli toota proovipartii, mille alusel Nartexcom otsustab, kas koostöö jätkub. Tootmine toimus x ruumides, mille üürileandja oli OÜ Domnitex. Tunnistaja sõnul võttis ta lõnga tootmiseks vajalikud komponendid ise vastu. Toodetud lõng jäi tunnistaja sõnul pankrotivara hulka ja see anti pankrotihaldurile üle.
4.Kohus kuulas istungil ära ka tunnistaja L Ti. T selgitas, et tunneb M Mit kui OÜ C juhti. OÜ C oli tema teadmiste kohaselt pankrotis ega saanud teatud toiminguid pankrotihalduri loata sooritada. M pakkus Tile, et T võiks viskoosi osta ja anda selle tootmiseks OÜ-le Domnitex. Tile jäi mulje, et M on OÜ Domnitex esindaja, sest ta oli nende ruumides. Hiljem sõlmiti OÜga Domnitex ka töövõtuleping. T pidi tarnima viskoosi ja tasuma 1200 eurot. OÜ Nartexcom tarnis viskoosi ja tegi makse summas 1200 eurot,
2-17-3653 Hageja lõppseisukohad
5.Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 3277,88 eurot, millest 2077,88 eurot on viskoosi maksumus ja 1200 eurot täitmata jäänud tööde maksumus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse nõuda pankrotihalduri käest andmeid toodangu olemasolu kohta. Pankrotihaldur tunnistaja Mi ütlusi ei kinnita, et long on toodetud ning pankrotihaldurile üle antud. Hageja hinnangul ei ole usutav, et suure koguse lõngade üleandmine leidis aset, kuid pankrotihaldur seda ei mäleta. Lõngade vastuvõtmisel oleks pakrotihaldur pidanud korraldama ka lõngade nõuetekohase säilitamise ja muu sellega seonduva. Seega seab hageja Mi antud ütlused kahtluse alla ning võib järeldada, et lõngasid ei antud pankrotihaldurile üle.
6.Hageja on seisukohal, et kostja ei eeldanud, et poolte vaidlus jõuab kohtuni ning andis vastuse, milles esitas tegelikke faktilisi asjaolusid, kuid eeldas ekslikult, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kui hageja pöördus kohtusse muutis kostja enda seisukohta kardinaalselt, kuna soovis vältida finantsvastutust. Nii kostja kui ka Mi jaoks on ilmne, et OÜ-lt C ei ole võimalik raha saada. Seetõttu püüab kostja jätta muljet, nagu oleks leping sõlmitud OÜ-ga C. Hagejal on ettevõtluskogemus alates 2007. aastast ning ei sõlmiks kunagi lepingulisi suhteid ettevõttega, mis on pankrotis. Kui hüpoteetiliselt eeldada, et hagejal olid lepingulised suhted OÜ-ga C, siis kõik kokkulepped ja lepingud oleks sõlmitud pankrotihalduri kaudu, kes oli sellel hetkel pankrotis oleva OÜ C seaduslik esindaja. Kostja lõppseisukoht
7.Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Kostja on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja nõue on tõendamata ja esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Pankrotihalduri vastuse kohta märgib kostja, et kuna lõnga proovipartii toodeti aadressil x asuvates ruumides, siis pärast tootmist jäi proovipartii sinna ja lõngasid ei olnudki vaja kuhugi mujale transportida ega ladustada, kuna seal asus C OÜ ülejäänud pankrotivara. Tunnistaja M M kinnitas oma ütlustes, et andis lõnga üle jättes selle aadressile x koos ülejäänud pankrotivaraga. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit ega põhjendanud ka seisukohta, mis annaks aluse kahelda tunnistaja ütlustes.
8.Hageja väide, et Mi ütlused on tunnistaja L Ti ütlustega täielikult ümber lükatud, on meelevaldne. Ti ütluste kohaselt olid OÜ-l Nartexcom vaidlusaluste lõngade osas suhted üksnes Domnitex OÜ-ga. Samas kinnitab, et arvas igasuguse aluseta, et Mv on Domnitex OÜ esindaja, kuid sealjuures ei ole talle esitatud seda asjaolu tõendavat volikirja või Domnitex OÜ juhatuse liikme kinnitust. Kohtuistungi toimumise ajal oli T Nartexcom OÜ tegelikuks kasusaajaks ning see seab tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.
9.Kostja peab asjakohatuks ka hageja seisukohta, et olukorras, kus menetlusosalise seisukohad on tunnistaja ütlustega vastuolus ja tunnistaja usaldusväärsuses ei ole kahtlust, tuleb lähtuda menetlusosalise seisukohtadest. Menetlusosaliste seisukohad ei ole tõenditeks, tunnistaja ütlused aga on. See tähendab, et kui menetlusosaliste seisukohad on vastuolus tunnistaja ütlustega ja tunnistaja usaldusväärsuses ei ole kahtlust, siis tuleb lähtuda usaldusväärse tunnistaja ütlustest, milleks käesoleval juhul on M Mi ütlused.
10.Kostja on menetluse kestel järjepidevalt tunnistanud, et Nartexcom OÜ ja Domnitex OÜ vahel on sõlmitud suuline käsundusleping. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi Domnitex OÜ sõlmima vastava üürilepingu, millega seotud kulud Nartexcom OÜ kostjale hüvitab. Samuti pidi kostja kokkuleppe kohaselt üüritaval pinnal organiseerima lõnga proovitootmise. Kostja orga3
2-17-3653 niseeris üüritaval pinnal lõnga proovitootmise M Mi ja C OÜ poolt ning sellega oli kostja enda kohustuse täitnud.
11.Kostja hinnangul oli pankrotis oleva ettevõttega lepingu sõlmimine hageja jaoks kasulik. Sellisel viisil on hagejal tekkinud võimalus väita, et ta ei ole C OÜ-ga ega M M lepinguid sõlminud, kuid ta saaks välja nõuda lõnga ning samas jätta selle tootmise eest tasumata. Hageja ei finantseerinud lõnga tootmist, potentsiaalne ostja Bi puuvillakombinaat ei olnud enam lõnga ostmisest huvitatud ning nüüd püüab hageja tagasi saada lõnga tootmisega seotud kulusid, kuna algselt planeeritud ettevõttelt Bi puuvillakombinaadilt ta neid tagasi ei saa.
12.Kostja leiab jätkuvalt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille sisu oli järgmine: sõlmida üürilepingu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, võimaldada üürilepingu alusel saadud tootmishooneid ja seadmeid kasutada OÜ-l C ning nimetatud käsundi täitmise eest kohustus Nartexcom OÜ hüvitama Domnitex OÜ-le kostja poolt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile tasutud üüritasu summas 1200 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
14.Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, kuna kostja oli kohustunud hageja materjalist lõnga tootma (dtl 3). Kostja on asunud seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping. Kostja ei pidanud lõnga tootmist enda kohustuseks ning tema kohustuseks oli SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga üürilepingu sõlmimine, võimaldada üürilepingu alusel M Mil/C OÜ-l tootmishooneid ja seadmeid kasutada ning hüvitada Domnitex OÜ-le kostja poolt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile tasutud üüritasu summas 1200 eurot (dtl 298-299).
15.Tunnistaja M Mi ütluste kohaselt ei tegutsenud ta C OÜ nimel. C OÜ oli sellel ajal pankrotis ning ettevõttel ei olnud võimalik tehinguid sõlmida (dtl 255). M M võttis viskoosi aadressil x ise vastu ja tegutses seda tehes eraisikuna, kuna C OÜ oli pankrotis (dtl 257). L T andis raha käibemaksu tasumiseks ise üle ja see tuli tasuda materjali üle piiri toimetamiseks (dtl 256257). Domnitex OÜ on tasunud vaid seadmete ja tollimaksu eest (dtl 258).
16.Tunnistaja L T oli OÜ C pankrotist teadlik ning Ti ütluste kohaselt ei mõelnud ta sellel ajal M Mi esindusõiguse üle, mis puudutas OÜ-d Domnitex. Mil oli nende ruumides kontor ja ta oli ka OÜ Domnitex esindajatega pidevas kontaktis. T mõistis sealjuures, et OÜ Domnitex töötajad ei ole tekstiilitööstuses pädevad ning nad tegelevad metallitöötluse ning ventilatsioonisüsteemidega (dtl 260). Kohus märgib, et hagi lisast 6 nähtuvalt kinnitab kostja, et tegeleb lõnga tootmisega (dtl 12), kuid kohtu hinnangul ei kajasta see dokument kostja tegelikku tegevusala ega ka seisukohti. Arvestades menetluse kestel kostja esitatud seisukohti on ebatõenäoline, et kostja mõistis nimetatud kirja allkirjastades selle sisu. Lisaks märgib kohus, et dokumendi metaandmest nähtuvalt on dokumendi loojaks olnud A A, kes oli juhtumisi hageja esindaja.
17.Kohus leiab, et lepinguline suhe hageja ja kostja vahel on tõendatud. Poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2-17-3653
19.VÕS § 662 kohaselt eeldatakse käsunduslepingu puhul, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Käsundi täitmisel peab käsundisaaja järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1).
20.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja sõlmima SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga üürilepingu, võimaldama M Mil ja C OÜ-l üürilepingu alusel tootmishooneid ja seadmeid kasutada ning hüvitada Domnitex OÜ-le kostja poolt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile tasutud üüritasu 1200 eurot. Nimetatud käsund on ka täidetud.
21.L Ti ütlustest nähtub, et ta oli Domnitex OÜ tegevusaladest teadlik, s.t ta oli teadlik sellest, et Domnitex OÜ ei tegele lõnga tootmisega. Samuti oli L Tile jäänud vaid mulje, et M M tegutseb OÜ Domnitex nimel (dtl 260).
22.TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja oli kujundanud arvamuse, et M M on kostja esindaja ilma, et oleks seda küsimust arutanud M Mi või OÜ-ga Domnitex.
23.TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingu tegemist majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Seda võib kindlasti eeldada töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ongi suunatud sellistu tehingute tegemisele või vahendamisele (vt P. Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 350, kommentaar 3.2). Hageja soovis sisuliselt sõlmida töövõtulepingu lõnga tootmiseks, kuid ettevõte, kellega ta arvas olevat lepingu sõlminud, ei tegutse sellel alal ning tootmisega tegeles M M, kes omab lõnga tootmise alal kogemust (dtl 256) ning kes kasutas vaid kostja ruume ja seadmeid (dtl 256). Kohus on seisukohal, et M Mi tegutsemine kostja nimel ei olnud äratuntav ning M Mil ei olnud kostja esindamiseks alust.
24.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole tehingut heaks kiitnud ning ei tunnista, et tal on hageja ees võtnud kohustuse lõnga toota. Kostjal puudus kohustus hagejale lõnga toota ning kuna tehing selles osas on tühine, siis ei vastuta kostja ka hilisema kahju tekkimise eest.
25.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise kohaldamise eelduseks on, et saaja peab soorituse tulemusena midagi saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt midagi saanud. Tunnistaja M M on oma ütlustega tõendanud, et just tema, mitte kostja, võttis viskoosi vastu (dtl 256). Seega ei vastuta kostja alusetu rikastumise sätete kohaselt hagejale viskoosi tagasi andmise eest.
Menetluskulud
2-17-3653
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.