Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564), esindaja Marilin Palts
hagi
XX
vastu
võlgnevuse
Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata BB Finance OÜ hagi XX vastu viivise 552 euro 14 sendi väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt BB Finance OÜ kasuks välja täiendav viivis summas 552 eurot 14 senti.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta maakohtu menetluskulud 2 % ulatuses BB Finance OÜ kanda ning 98 % ulatuses XX kanda.
Samuti tühistada Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus osas, milles maakohus jättis XX-lt välja mõistmata maakohtu riigilõivu 55 eurot ja õigusabikulud 62 eurot 70 senti ja viivise nendelt summadelt. Teha selle osas uus otsus, millega mõista XX-lt BB Finance OÜ kasuks täiendavalt välja maakohtu riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 62 eurot 70 senti ja viivis menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2018 otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada BB Finance OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. 6.2 Välja mõista XX-lt põhivõlgnevus 1299,33 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 33 senti), intress 122,40 eurot (ükssada kakskümmend kaks eurot ja 40 senti) ja 29.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 729,54 eurot (seitsesada kakskümmend üheksa eurot ja 54 senti), kokku 2151,27 eurot (kaks tuhat ükssada viiskümmend üks eurot ja 27 senti) BB Finance OÜ kasuks. 6.3 Välja mõista XX-lt BB Finance OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1299,33 eurot alates 30.10.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 6.4 Menetluskulud maakohtus jätta 2% ulatuses BB Finance OÜ kanda ja 98 % ulatuses XX kanda. 6.5 Mõista XX-lt välja BB Finance OÜ kasuks maakohtu riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 279,30 eurot, kokku 524,30 eurot (viissada kakskümmend neli eurot ja 30 senti). 6.6 Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt maakohtu menetluskuludelt (524,30 eurot) BB Finance OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.7 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. 6.8 Välja mõista XX-lt BB Finance OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 315 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.05.2018 hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja XX 03.10.2016 laenulepingu nr 34162 ning 29.11.2016 laenulepingu nr 2101681268. Lepingu nr 34162 alusel väljastas hageja kostjale 300 eurot ning lepingu nr 2101681268 alusel 999,33 eurot. Seega andis hageja kostjale laenu kokku summas 1299,33 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt lepingutingimustele ja maksegraafikule. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu nr 2101681268 üles 16.03.2017, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi.
Laenuleping nr 34162 lõppes vastavalt lepingule 02.11.2016. Kostja hagejale laenusid tagastanud ei ole ning võlgneb põhivõlana kokku 1299,33 eurot. Lepingu nr 2101681268 järgne intress oli 46,3% aastas ja lepingu nr 34162 järgne intress 46,2 % aastas. Kostja intressivõlg on 122,40 eurot.
2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest on hagejal õigus nõuda viivist kokkulepitud intressimääras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja viivisenõue lepingu nr 34162 järgi 207,27 eurot ja lepingu nr 2101681268 järgi 522,27 eurot, kokku 729,54 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1299,33 eurot, intressi 122,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 729,54 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise alates 03.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht
4.Kostjale on hagiavaldus ja 19.09.2018 hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 19.09.2018, kuid kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 31.10.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1299,33 eurot, intressi 122,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 177,40 eurot ning viivise põhivõlalt alates 30.10.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud 76 % ulatuses kostja ja 24 % ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 190 eurot, õigusabikulud 216,60 eurot ja viivise.
6.Hageja on andnud laenulepingute alusel kostjale laenu kokku 1299,33 eurot. Kuna kostja ei ole laenu tagasi maksnud, siis tuleb kostjalt välja mõista 1299,33 eurot. Lepingu nr 34162 järgi oli intressimäär 46,2 %. Lepingu nr 2101681268 järgne intressimäär oli 46,3%. Lepingute järgi pidi kostja maksma intressi kokku 122,40 eurot. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
7.Maakohtu otsuse kohaselt on hagiavalduses ja selle täienduses hageja märkinud, et poolte vahelistes lepingutes on kokku lepitud intressimääras, kuid mitte kohalduvas viivisemääras, mistõttu tuleb viivised arvutada kokkulepitud intressimääras. Maakohus sellega ei nõustunud. Hagiavaldusele lisatud lepingu nr 34162 punktis 11 on märgitud, et krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, s.o 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Lepingu nr 2101681268 punktis 8.4 on samuti märgitud, et krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, s.o 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Kokkulepitud viivisemäära kinnitavad ka mõlema lepingu juurde lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Seega on hageja hagiavalduses arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vähendatud viivisemääras, milleks on esimese lepingu puhul 46,2% aastas ja teise lepingu puhul 46,3% aastas.
8.Maakohtu hinnangul on kostja sõlminud lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Kohus lähtus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 ja VÕS § 42 lõike 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus
viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (lahend nr 3-2-1-25-16, punkt 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, punkt 24; nr 3-2-1-25-16, punkt 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle 34 korra. Maakohus leidis, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale välja 29.10.2018 seisuga viivise 177,40 eurot ja alates 30.10.2018 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
9.Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 950 eurot, kokku 1200 eurot. Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis oli maakohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud 3 tunni ulatuses, summas 285 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, jättis kohus kostja kanda hageja riigilõivust 190 eurot (250*76%) ja õigusabikuludest 216,60 eurot (285*76%), kokku 406,60 eurot. Lisaks tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.29.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude lepingutes kokkulepitud intressi määras ja mõista kostjalt täiendavalt välja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni summas 552,14 eurot. Hageja ei nõustu ka maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulude suurusega.
11.Maakohus on ekslikult leidnud, et hagejal on õigus nõuda kosjalt viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Kuna kokku lepitud on intressimääras, siis tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest. Seda ka juhul, kui põhitingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine. Maakohtu lähenemise puhul on võlgnikul soodsam lepingut rikkuda ja maksta intressist madalamat viivist, kui jätkata oma kohustuste täitmisega ja maksta lepingus kokkulepitud intressi. Viivisel on lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka sanktsiooniline eesmärk ning juhul, kui viivis oleks madalam lepingujärgsest intressimäärast, ei oleks viivis eesmärgipärane. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja sai apellatsioonkaebuse kätte 19.12.2018, kuid sellele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
13.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas, s.o osas, milles maakohus jättis kostjalt 02.05.2018 seisuga välja mõistmata viivise summas 552,14 eurot. Samuti kontrollib kolleegium maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise summas 552,14 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja täiendava viivise 552,14
eurot. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Samuti tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Kolleegium nõustub maakohtuga, et laenulepingutes kokkulepitud viivisemäär 273,75 % aastas on tühine. Samas ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist intressimääras.
16.VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad. Riigikohus leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Ringkonnakohus märgib, et ka õiguskirjanduses on selgitatud, et intressimäär (juhul, kui see on suurem seadusjärgsest viivisemäärast), kehtib viivisemäärana ka juhul, kui tarbijakrediidilepingus sisalduv viivise kokkulepe on vastuolu tõttu VÕS § 415 lg-ga 1 tühine (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2007, lk 434). Kolleegium selgitab, et maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole tehtud krediidilepingu kohta.
17.Käesoleval juhul oli lepingu nr 34162 järgne intress 46,2 % aastas ja lepingu nr 2101681268 järgne intress 46,3% aastas. Seega on hagejal samade määrade järgi õigus nõuda ka viivist.
18.Hageja nõudis lepingu nr 34162 alusel viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest määras 46,2 % aastas ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu nr 2101681268 järgi nõudis hageja viivist perioodi 17.03.2017 – 02.05.2018 eest määras 46,3 % aastas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 29.10.2018 seisuga välja kindlas summas (177,40 eurot) ja sealt edasi protsendina põhinõudest.
19.Arvestades viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest 46,2 % aastas, on lepingu nr 34162 alusel viivise suuruseks 207,27 eurot. Arvestades viivist perioodi 17.03.2017 - 02.05.2018 eest 46,3 % aastas, on lepingu nr 2101681268 alusel viivise suuruseks 522,27 eurot. Kokku on viivise suuruseks 02.05.2018 seisuga 729,54 eurot. Arvestades, et maakohus lähtus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast, on maakohus lepingu nr 34162 järgi arvestanud viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest 35,90 eurot ning lepingu nr 2101681268 järgi arvestanud viivist perioodi 17.03.2017 - 02.05.2018 eest 90,24 eurot.
Kokku seega 126,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt on maakohus mõistnud 02.05.2018 seisuga vähem välja viivist 603,40 eurot (729,54-126,14). Kuna hageja taotles apellatsioonkaebuses täiendavalt 552,14 euro väljamõistmist, siis lähtuvalt hageja apellatsioonkaebuse taotlusest tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 552,14 eurot.
20.Hageja on palunud viivise alates 03.05.2018 välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus on mõistnud viivise välja kindla summana 29.10.2018 seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Maakohus on lepingu nr 34162 järgi arvestanud viivist perioodi 03.05.2018 - 29.10.2018 eest 11,83 eurot, ning lepingu nr 2101681268 järgi arvestanud viivist perioodi 03.05.2018 - 29.10.2018 eest 39,43 eurot. Kokku seega 51,26 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt on 29.10.2018 seisuga kostjalt hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks 729,54 eurot (126,14 + 552,14 + 51,26). Menetluskulude jaotus
22.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus jätta 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
23.Hageja palus maakohtus menetluskuludena välja mõista riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 950 eurot (koos käibemaksuga) 8 töötunni eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tunnitasu suurus 95 eurot (käibemaksuta). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
24.Lähtudes maakohtu määratud menetluskulude jaotusest, mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 190 eurot. Hageja esindaja õigusabi pidas maakohus vajalikuks 3 tunni ulatuses, kuna tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Samuti puudub hagejal õigus nõuda käibemaksu hüvitamist, kuna ta on käibemaksukohustuslane. Arvestades menetluskulude jaotust mõistis maakohus välja hageja õigusabikulud summas 216,60 eurot. Lisaks mõistis maakohus menetluskuludelt välja viivise.
25.Arvestades, et ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning kostja peab kandma 98 % maakohtu menetluskuludest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista riigilõiv 55 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesoleva asja asjaolusid arvestades on hageja esindaja õigusabikulud maakohtu menetluses põhjendatud 3 tunni ulatuses. Samuti nõustub kolleegium, et puudub alus käibemaksu väljamõistmiseks. Kuna kostja peab kandma 98 % maakohtu menetluskuludest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista hageja esindaja õigusabikulud 62,70 eurot. Lisaks tuleb täiendavalt välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis. Kokku tuleb kostjalt maakohtu menetluskuludena välja mõista riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 279,30 eurot ja viivis menetluskuludelt.
26.Arvestades, et hageja vaidlustas ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust, ning et hageja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldatakse osaliselt, siis kuulub ka apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. See aga ei mõjuta menetluskulude jaotust ringkonnakohtus, kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Hageja palus kostjalt apellatsioonimenetluses välja mõista riigilõivu 250 eurot ja esindajakulu 660 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajal kulus maakohtu otsuse analüüsile 1,5 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamisele 4 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta).
28.Kolleegium on seisukohal, et lähtudes apellatsioonkaebuse hinnast tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 125 eurot. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning apellatsioonimenetluses tehtud toimingud, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses 2 tundi, tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta), kokku 190 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 315 eurot. Hageja ei taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.