lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16065/33

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-16065/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-16065

Tsiviilasi

Yuliana Kuprina hagi Victor Kuprini (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Yuliana Kuprina apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Yuliana Kuprina (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): Victor Kuprini (pankrotis) (ik: XXXXXXXXXXX ) pankrotihaldur Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 12. märtsi 2019 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Yuliana Kuprina (hageja) esitas 25.10.2018 maakohtule Victor Kuprini (pankrotis) pankrotihalduri (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 15 000 eurot V. Kuprini (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sai võlgnik 23.11.2012 võlakirja järgi V.K. raha 15 500 eurot ja kohustus laenatud summa tagastama ositi kuni 2015. aastani. V.K. suri XXXXXXXXX . 25.05.2015 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi on tema pärijateks hageja ja A.K. . 10.08.2015 kinkis A.K. oma osa pärandvarast hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnikult võlakirjast tulenevate kohustuste täitmist. Võlgnik on tasunud 500 eurot 19.07.2016, 15 000 eurot on tagastamata. Viru Maakohus kuulutas 23.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4693 välja võlgniku pankroti ja määras pankrotihalduriks Hillar Villersi. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 15 000 eurot. 15.10.2018 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, kuna haldur esitas nõudele aegumise vastuväite. Nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 järgi aegunud, kuna võlgnik tasus 19.07.2016 hagejale võlakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks sularahas 500 eurot. 500 euro tasumist tõendab ka see, et võlakirjast tuleneva kohustuse suurus on 15 500 eurot, kuid nõudeavaldus on esitatud summas 15 000 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada hageja nõudele aegumist. Võlakirjast tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2015 ja aegus TsÜS § 146 lg 1 järgi 01.01.2018. Hageja esitas nõude 13.06.2018. Aegumise katkemist ei ole hageja tõendanud. Ajutise halduri poolt võlgniku pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal puudusid võlgnikul 19.07.2016 rahalised vahendid 500 euro tasumiseks. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus kohustuse osalist täitmist ei tõenda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 12. märtsi 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, sest pooled on taotlenud kirjalikku menetlust. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuli võlakirjast tulenev kohustus täita hiljemalt 31.12.2014. Seega algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2015 ja nõue aegus 01.01.2018. Hageja peab tõendama, et tal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu ning et nõue ei ole aegunud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kuna võlgnik tagastas 19.07.2016 võlgnevusest 500 eurot, on aegumistähtaeg alanud TsÜS § 158 alusel uuesti. Üldjuhul kohustuse täitmise tõendamiseks piisab, kui võlausaldaja kinnitab kohustatud isiku poolt või kohustatud isiku eest

kohustuse kas osaliselt või täielikult täitmise fakti. Samas aegumise katkemise tõendamisel ei ole võimalik lähtuda võlausaldaja kinnitusest võla osaliselt tasumise kohta, sest nii võib iga võlausaldaja väita, et osa võlgnevusest on tasutud pärast aegumistähtaja saabumist, ja nõuda ülejäänud võlgnevuse tasumist. Vaidluse tekkimisel peab võlausaldaja tõendama, et aegumine on kohustuse osaliselt täitmise või kohustuse tunnistamise tõttu alanud uuesti. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit võlgniku poolt 19.07.2016 kohustuse 500 eurot tasumise kohta. Võlgnik ei ole seda kinnitanud. Pankrotihalduri vastuväidete kohaselt ei oleks võlgnik oma vahendite arvelt 2016. aastal hagejale 500 eurot maksta saanud, sest pankrotimenetluses kogutud andmete alusel puudusid võlgnikul 19.07.2016 sissetulekud ja rahalised vahendid 500 euro tasumiseks. Hageja ei ole halduri seisukohale võlgniku poolt raha 19.07.2016 mittetagastamise ja võlgnikul rahaliste vahendite puudumise kohta vastuväidet esitanud. Kuna võlgniku poolt võlgnevuse osaline tasumine 2016. aastal ja nõude aegumistähtaja uuesti algamine on tõendamata, kohaldas kohus hageja nõudele aegumist ning jättis hagi rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Y. Kuprina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. märtsi 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus täitnud eelmenetluse ülesandeid. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, sh tõendamiskoormuse jaotuse kohta, ega võimaldanud hagejal oma väiteid tõendada. Kohus pidi selgitama, et tõendamiskoormus on tavapärasest erinev ning võla osalise tasumise kohta ei ole piisav võlausaldaja kinnitus. Rikkumine tõi kaasa vale otsuse tegemise, kuna hageja jäi ilma võimalusest võtta tagasi nõusolek kirjalikuks menetluseks ja taotleda tunnistaja ülekuulamist; 2) rikkus kohus TsMS § 403 lg-t 1, kuna teatega kirjalikust menetlusest ei lubanud kohus pooltel esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja avaldusi. Sellega kaotas hageja võimaluse tõendada oma väiteid täiendavalt nt võlgniku kirjaliku seletusega võla tasumise kohta; 3) on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Kohus ei põhjenda, miks hageja väide võla osalise tasumise kohta ei ole tõendatud asjaoluga, et võlakirjas ja nõudeavalduses on erinevad summad. 500-eurone vahe summades tõendab otseselt, et 500 eurot oli võlgnik tasunud.
5.V. Kuprini (pankrotis) pankrotihaldur H. Villers vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus täitnud kohaselt kõik eelmenetluse ülesanded. Kohtul puudub hagimenetluses kohustus teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid oma nõude tõendamiseks (Riigikohtu seisukoht nt lahendis nr 3-2-1-41-15, p 19). Hagejat esindab õigusteadmistega isik; 2) ei ole kohus rikkunud TsMS § 403 lg-s 1 sätestatut. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. 15.02.2019 edastas kohus menetlusosalistele kohase kirjaliku menetluse teate. Kostja esitas hagivastuse 18.01.2019 ning hagejal oli võimalik esitada seoses hagivastuses esile tooduga täiendavaid seisukohti, taotlusi vms; 3) ei tõenda asjaolu, et pankrotimenetluses on esitatud nõue 500 eurot väiksemas summas kui võlakirjas, võlgniku poolt 500 euro tasumist. Nõude esitamine on võlausaldaja kujundusõigus, võlausaldaja otsustab, kas ja millises suuruses ta nõude esitab. Kostja on võlgniku konto väljavõttega tõendanud, et võlgnikul puudusid rahalised vahendid 500 euro tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 1) ning asi saata apellatsioonkaebuse põhjendsutest ja selles esitatud asjaoludest olenemata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi (tl 39-41), millele kostja esitas vastuse (tl 92-94). 15.02.2019 teatas maakohus pooltele kirjalikult (tl 114), et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Samas kirjas teatas kohus pooltele, et ei luba pooltel täiendavaid tõendeid, taotlusi ja avaldusi esitada ning pooled võivad esitada üksnes menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et selliselt asja menetledes on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kirjalikus menetluses peab kohus järgima TsMS § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Nimetatud kohustus tuleneb kohtule otseselt TsMS § 403 lg 1 teisest lausest, millest nähtuvalt määrab kohus võimalikult kiirest tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Samuti tuleneb TsMS § 348 lg-test 2 ja 3 ja § 351 lg-st 2, et kohus peab hoolitsema selle eest, et asja lahendatakse ammendavat ning et kohtul on kohustus tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Riigikohus on 17.12.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08 märkinud, et sellised rikkumised on käsitletavad oluliste menetlusõiguse normide rikkumisena, kuna on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et selliselt asja menetledes võttis maakohus hagejalt võimaluse esitada tõendeid (näiteks tunnistaja ütlused), et tõendada aegumise katkemist. Kuna maakohus rikkus TsMS § 403 lg-t 1 ega andnud pooltele võimalust tõendeid esitada, siis on asjakohatu maakohtu seisukoht, et hageja on kostja vastuväited omaks võtnud. Samuti rikkus maakohus TsMS § 403 lg 1 kolmandas lauses sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb määruses märkida ka asja lahendav kohtunik. Maakohtu 15.02.2019 kirjast seda ei nähtu ning seetõttu ei saanud pooled kasutada õigust kohtuniku taandamiseks.
9.Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Praeguses asjas on maakohus jätnud sisuliselt eelmenetluse läbi viimata. Ainuke menetlustoiming maakohtu poolt pärast kostja vastuse saamist on 15.02.2019 kirjaliku menetluse teate koostamine, mille tegemisel rikkus maakohus TsMS § 403 lg 1 nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus viima asjas läbi eelmenetluse ning võimaldama hagejal esitada tõendeid võlgnevuse osalise tasumise kohta. Hageja poolt vastavate tõendite esitamisel peab maakohus andma kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht hageja tõenditele ning vajadusel omapoolsed tõendid. Samuti peab maakohus võtma seisukoha menetluskulude kohta, mille kandmisest hageja vabastati.
10.Vastustaja viide Riigikohtu 29.04.2015 lahendi nr 3-2-1-41-15 p-s 19 esitatud seisukohale ei ole asjakohane, kuna maakohus rikkus TsMS § 403 lg-t 1 ja jättis eelmenetluse sisuliselt läbi viimata. Lisaks ei esindanud hagejat advokaat.
11.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja