Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (8)
2-18-16065
ASJAOLUD
1.25. oktoobril 2018 esitatud ja kohtu nõudel 08. novembril 2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt 23.11.2012 koostas V K’i võlakirja, mille kohaselt V K sai V K’ilt raha summas 15 500 eurot ja kohustus tagastama laenuks võetud rahasumma 15 500 eurot ositi kuni 2015 aastani. Xxxx V K suri ja vastavalt 25.05.2015 väljaantud seadusjärgsele pärimistunnistusele on tema pärijateks tema tütar Y K (hageja) ja poeg A K, kellele pärandvara vastuvõtmisega on üle läinud kõik V K’i vara ja varalised õigused.
2.10.08.2015 A K kinkis oma osa pärandvarast hagejale. Seega hageja on V K’i võlausaldaja 23.11.2012 võlakirja alusel ning tal on õigus nõuda V K’ilt võlakirjast tulenevate kohustuste täitmist. V K ei ole täitnud võlakirjast tulenevaid kohustusi. 500 eurot on tasutud 19.07.2016, kuid raha summas 15 000 eurot ei ole tagastatud.
3.23.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4693 kuulutati välja võlgniku V K’i (võlgniku) pankrot ja määrati pankrotihalduriks vandeadvokaat Hillar Villers. Hageja võlausaldajana esitas nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses 15 000 eurot tunnustamiseks. 15.10.2018 toimunud nõuete kaitsmisele oli esitatud ka hageja nõue summas 15 000 eurot, kuid nõue jäeti täies ulatuses tunnustamata, kuna haldur esitas kogu nõudele aegumise vastuväite.
4.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda 23.11.2012 võlakirjast tulenevate kohustuste täitmist. Võlgnik ei täitnud võlakirjast tulenevaid kohustusi ehk ei tagastanud V K’lt laenatud raha summas 15 000 eurot. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna 23.11.2012 väljastatud võlakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks tasus V K hagejale sularahas 500 eurot 19.07.2016. Raha tagastamist tõendab ka see, et 23.11.2012 võlakirjast tuleneva kohustuse suurus moodustab 15 500 eurot aga nõudeavaldus on esitatud nõudega 15 000 eurot. TsÜS 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
5.Lähtudes eeltoodust ja PankrS § 106 lg 1 alusel palus hageja tunnustada hageja nõuet summas 15 000 eurot (pankrotis) V K’i pankrotimenetluses.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.18. jaanuaril 2019 esitatud vastuses kostja palus jätta rahuldamata ja kohaldada hagis esitatud nõude suhtes aegumist. Hagi lisaks oleva võlakirja kohaselt sai V K hageja isalt 15 500 eurot. Raha saamise osas vaidlust ei ole, kuna V K on kinnitanud, et sai samal päeval raha kätte. Võlakirjast tulenev nõudeõigus on üle läinud hagejale tulenevalt hagi lisadest 4 ja 5. Võlakirja kohaselt pidi kogu summa tagastatama enne 2015 aastat ehk kohustuse täitmise viimaseks päevaks oli 31.12.2014.
8.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 sätestavad, et aegumistähtaeg algab nõude 2 (8)
2-18-16065 sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlakirjast tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2015 ja seega kolme aastane tähtaeg möödus 01.01.2018, millisest alates on kohustatud isikul õigus keelduda kohustuse täitmisest. Esmakordse nõude esitas hageja 13.06.2018. Seega ei esine ka TsÜS 160 sätestatud aegumise peatumise aluseid. Hageja on tuginenud TsÜS § 158 lg 1 ja 2 sätestatud aegumise katkemise alustele, kuid ei ole millegagi tõendanud aegumise katkemise aluse esinemist. Kostja seisukohal, et võlakirjast tulenev nõue on aegunud ja kostja taotleb aegumise kohaldamist.
9.Väär ja tõendamata on hageja seisukoht, et 19.07.2016 on V K tasunud hagejale 500 eurot võlakirjast tuleneva nõude täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud TsMS kohaste tõenditega 500 euro tasumist V K’i poolt ja esmakordselt sai sellisest hageja väitest kostja teada alles esitatud hagist. Lisaks märgib kostja, et tuginedes ajutise halduri poolt V K pankrotimenetluses kogutud andmetele, puudusid 19.07.2016 V K’il ka sissetulekud ja rahalised vahendid 500 euro tasumiseks. Võlakirjast tuleneva kohustuse osalist täitmist 500 euro suuruses summas ei tõenda pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus. Nõude esitamine (s.h selle suurus) on võlausaldaja kujundusõigus ja võlausaldaja otsustab, kas ja millises suuruses ta nõude esitab. Antud juhul ei ole näiteks ka viivisenõuet esitatud.
10.Kostja teatas, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
MAAKOHTU OTSUS
11.Viru Maakohus jättis 12.03.2019 kohtuotsusega hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud võlgniku poolt 19.07.2016 500 euro üleandmine hagejale. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohus kohaldas kostja taotlusel hageja nõudele V K’i vastu aegumist, jättis hagi rahuldamata ning jättis (pankrotis) V K’i pankrotimenetluses 23.11.2012 võlatunnistuse alusel nõude summas 15 000 eurot tunnustamata.
MENETLUSE KÄIK RINGKONNAKOHTUS
12.Hageja esitas 11.04.2019 Viru Maakohtu 12.03.2019 otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu otsuse tühistamist ning hagi rahuldamist. Hageja põhjendab apellatsioonkaebust sellega, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ning ei võimaldanud apellantidel oma väiteid tõendada.
13.Kostja esitas 04.06.2019 vastuse apellatsioonkaebusele. Kostja vaidleb täielikult apellatsioonkaebusele vastu ning on seisukohal, et kohtuotsus on õige, seaduslik, põhjendatud ja selle tegemisel ei ole ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ega vääralt hinnatud tõendeid.
14.Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas menetlusnormide oluliste rikkumiste tõttu 30.08.2019 otsusega Viru Maakohtu 12.03.2019 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS
15.Viru Maakohus võttis 30.10.2019 määrusega tsiviilasja menetlusse ning andis hagejale tähtaja nõude tõendamiseks võimalike täiendavate tõendite esitamiseks. Uute tõendite esitamisel kohustas 3 (8)
2-18-16065 kohus hagejat põhistama tõendite praeguses menetluse staadiumis esitamise vajadust ja välja tooma, mis takistas hagejat esitamaks kõik nõude tõendamiseks vajalikud tõendid olukorras, kus hageja oli võlgniku pankrotimenetluses teadlik tema nõudele pankrotihalduri esitatud vastuväitest.
16.Hageja teatas 02.12.2019, et tal täiendavad dokumentaalsed tõendid puuduvad ning esitas kohtule taotluse hageja ja tunnistaja V Ki vande all ülekuulamiseks. Oma ütlustega soovis hageja tõendada asjaolu, et ta on V Ki võlausaldaja 23.11.2012 võlakirja alusel ning tal on õigus nõuda võlgnikult võlakirjast tuleneva kohustuse täitmist. Võlgnevus summas 15 000 eurot on tasumata, 500 eurot on tasutud 19.07.2016. V Ki ütlustega soovib hageja tõendada faktilist asjaolu, et isik ei täitnud võlakirjast tulenevaid kohustusi ja et 500 eurot on tasutud 19.07.2016. Hageja ei esitanud kohtule eelpool nimetatud taotluseid varem, kuna oli seisukohal, et iseenesest fakt, et hageja nõuab mitte täieliku summa tasumist, vaid 500 eurot vähem, on piisav tõend sellest, et nõue on osaliselt rahuldatud.
KOHTUISTUNG
17.Tsiviilasja kohtulikuks arutamiseks korraldati 27.01.2020 kell 11.00 kohtuistung. Hageja taotles V K’i tunnistaja ülekuulamist ja hageja vande all ärakuulamist. Kostja esindajal taotlusi ei olnud. Kostja vaidles vastu hageja ja tunnistaja vande all ülekuulamisele ning oli seisukohal, et nii tunnistaja V K ja hageja Y K on huvitatud isikud ja nende tunnistused ei ole objektiivsed. Hageja esindaja taotles isikute vande all ülekuulamist kohtu omal algatusel TsMS § 2681 alusel. Kohus nõustus TsMS § 2681 alusel kohtu algatusel hageja ja tunnistaja V K ́i vande all ärakuulamisega, kohus reserveeris kostjale võimaluse tunnistaja ja hageja vande all ärakuulamisest tingituna täiendavate taotluste või tõendite esitamiseks. Hageja vande all antud seletused
18.Hageja on V K`i tütar. Hageja leidis peale isa surma kõnealuse võlakirja isa korterist dokumentide seast ja esitas selle V K`ile küsimusega, et kust võlakiri ilmus ja toimunud oli. V K tunnistas võlgnevust ja lubas raha tagastada. Päev peale lahutust sai hageja V K`ilt 500 eurot 50-ne eurostes kupüürides, selgitusega, et tagastan sulle 500 eurot. Hagejal on V K`iga kaks ühist last. Laste isa andis laste ülalpidamiseks raha perioodiliselt, kuid mitte igakuiselt. Hageja ei oska öelda, kust V. selle 500 eurot sai, talle teadaolevalt isik ei tööta. Hageja on nõudnud korduvalt võlakirja järgi raha tasumist, peale pidevalt sellest rääkimist ta saigi kõnealused 500 eurot. Tunnistaja vande all antud seletused
19.Tunnistaja V K avaldas, et tal on hageja ees üksnes võlakirjast tulenevad kohustused, v.a elatise kohustus. Tunnistaja enda lastele elatist maksnud ei ole. Tunnistaja võttis hageja isalt võlgu talu ostmiseks. Raha sai ta sularahas 15 500 eurot. Peale esialgse võlausaldaja surma mõtles ta, et võlakiri ei ilmu välja. Pärast lahutust tõi hageja talle selle. Tunnistajal oli töö ja peale abielu lahutamist tagastas 500 eurot, praegu ta selleks suuteline ei ole. Raha sai ta keevitustööde eest tuttava juures, nädal enne üleandmist. Kostja esindaja küsimistele vastates selgitab tunnistaja, et võlakiri oli koostatud ühes eksemplaris, mis jäi võlausaldaja kätte. Kui toimus 500 euro üleandmine, siis ta seda võlakirja näinud ei olnud. Hageja ütles, et kiri on olemas ja tunnistaja mäletas, et kirjutas selle. Tunnistaja ütles hagejale 500 euro üleandmisel, et võimalusel tagastab kogu summa. Peale võlakirja kirjutamist võlakirja näinud ei ole. Mäletab, et kirjutas selle sinise pastakaga. Võlatunnistuse alusel saadud raha sai võlausaldajalt kätte peale ühist alkoholi tarbimist, mis kestis kell 16-st kuni kella 22ni. Hiljem tunnistaja muutis enda ütlust ja avaldas, et sai raha enne alkoholi tarvitamist. Alkoholi 4 (8)
2-18-16065 tarbimise käigus tähistati talu ostmist. Tunnistaja maksis sularahas selle eest 15 500 eurot. Talu kirjutati tunnistaja venna nimele, peale mida vend kinkis selle emale ja ema juba tunnistajale.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
20.10. veebruaril 2020 esitas kostja kohtule täiendavad seisukohad. Kostja on seisukohal, et võlakirjast tulenev nõue on aegunud, kuid igal juhul ei saa nõude suuruseks olla 15 000 eurot ning hagi rahuldamiseks puudub alus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 397 alusel on asja arutamiseks määratud kohtuistung. Kohus on asja arutanud TsMS § 399 kohaselt ning TsMS § 400 lg 1 kohaselt ära kuulanud menetlusosaliste seletused. Kohus on kohtuistungil arutanud menetlusosalistega asja sisulise arutamise lõpetamist vastavalt TsMS § 401 lg-le 1 ja 2, menetluse jätkamist kirjalikus menetluses ning andnud pooltele võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks. Menetlusosalised olid nõus asja arutamise lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses.
23.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väiteid ning vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus seadust juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses seaduses sätestatust erinevalt kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks peab hageja tõendama, et temal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu ja et nõue ei ole aegunud.
24.Hageja nõudeks on nõude tunnustamine pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmine (pankrotis) V K’i pankrotimenetluses toimus 15.10.2018. Hagi on esitatud 25.10.2018, s.o seaduses sätestatud nõuete tunnustamise tähtaega järgides. Samas antud asjaolu ei tähenda, et hagi kuulub rahuldamisele. 5 (8)
2-18-16065
25.Hagiavalduse juurde lisatud 23.11.2012 dateeritud võlakirjas kinnitab V K (isikukood xxxx), et sai raha V. K’ilt (isikukood xxxx) summas 15 500 eurot, mille kohustus maksegraafiku alusel tagastama kuni 2015.a (I kd, t.lk. 10). Sillamäe notar I K poolt 25.05.2015 väljastatud seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt V. K (dokumentides ka V K, K) suri xxxx ja tema pärijateks on Y K (hageja) ja A K kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas (I kd, t.lk. 11-12). Jõhvi notar K J juures 10.08.2015 sõlmitud pärandvara ühisuse osa kinkelepingu kohaselt A K kinkis Y K’le ja viimane võttis vastu 1⁄2 suuruse mõttelise osa V. K’i pärandvarast (I kd, t.lk. 13-17). Pooltel ei ole vaidlust V K’i poolt V. K’ilt laenu võtmise ning nõudeõiguse V K’i vastu hagejale ülemineku üle.
26.23.05.2018 kohtumäärusega pankrotiasjas 2-18-4693 Viru Maakohus kuulutas välja V K’i (võlgnik, käesolevas menetluses kostja) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Hillar Villers’i (I kd, t.lk. 95-98). 13.06.2018 hageja esitas haldurile avalduse võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 15 000 eurot (I kd, t.lk.19), millele 15.10.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul haldur esitas vastuväite täies ulatuses, leides, et nõue on aegunud (I kd, t.lk. 21-23).
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 alusel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 järgi tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 30 lg 1 tulenevalt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Nendest sätetest tulenevalt 23.11.2012 sõlmitud võlatunnis kujutab ennast lepingut.
28.TsÜS § 147 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nendes sätetest tulenevalt võlatunnistusest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2015. Sellest ajast alates algas ka aegumistähtaeg ja nõue aegus 01.01.2018.
29.Hagejal ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik V K`il tuli võlakirjast tulenevat kohustust täita hiljemalt 31.12.2014. Hageja väidab, et võlgnik on 19.07.2016 võlgnevusest 500 eurot tagastanud, mistõttu aegumistähtaeg on alanud uuesti. Kohus on istungil ära kuulanud hageja vandel alla ja võlgniku V K’i tunnistajana. Kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt andis tunnistaja hagejale päev peale nende abielu lahutamist 500 eurot võla katteks. Kohtuistungil vande alla antud seletuse kohaselt leidis hageja võlakirja peale isa surma ja pöördus korduvalt tunnistaja poole võla tasumise nõudega, samas väidab tunnistaja, et kuulis hagejalt võlakirja olemasolust peale lahutust, eelnevalt lootes, et see ei ilmu välja. Hageja väitel on tunnistaja tasunud lastele regulaarselt, küll mitte igakuiselt, elatist, kuid tunnistaja väitel ei ole ta lastele elatist tasunud.
6 (8)
2-18-16065
30.Kohus leiab, et ei ole oluliselt usutav, et võlgnik kui isik, kellel puudusid sissetulekud, maksis väidetavalt esimesest tuttava juures tehtud töö eest saadud rahast 500 eurot võlakirjast tuleneva võlgnevuse katteks, mida ta isiklikult peale selle kirjutamist näinud ei olnud. Küsitav on, kuidas pidas isik vajalikuks maksta 500 eurot just laenukohustuse katteks ning kuidas tema lapsed seda elatisena ei vajanud. Vastuolulised vande all antud ütlused/tõendid annavad maakohtule alust kahelda hageja ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ainuüksi selliste ütluste andmisest ei piisa 500 euro võlatunnistuse katteks maksmise tõendamiseks. Asjas puuduvad kirjalikud või muud taasesitatavas vormis tõendid, tõenditeks on üksnes kohtuistungil antud vastuolulised ütlused. Menetlusosalistel on õigus tõendeid esitada ja samas kohustus oma väiteid tõendada. Vande all ära kuulamise taotlusega on hageja soovinud tõendit tekitada, kuid samas ei ole vande all antud ütlused eluliselt usutavad.
31.TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Isikute ütluste arvestamiseks on TsMS § 229 lg-s 2 ette nähtud üldjuhul kaks võimalikku protsessivormi: tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Riigikohtu lahendist 3-2-1-99-10 p-st 14 tuleneb, et TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, kuid TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud ega muutnud mingil viisil eluliselt usutavaks väidet, et V K maksis hagejale 19.07.2016 sularahas 500 eurot 23.11.2012 koostatud võlakirjast tuleneva kohustuse katteks.
32.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et tõendamata on võlgniku poolt 2016.a osaliselt võlgnevuse tasumine ja võlatunnistusest tuleneva nõude aegumistähtaja uuesti algamine. TsÜS § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohus kohaldab aegumist hageja nõudele V K’i vastu, jätab hagi rahuldamata ja jätab (pankrotis) V K’i pankrotimenetluses 23.11.2012 võlatunnistuse alusel nõude summas 15 000 eurot tunnustamata. Menetluskulud
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on 08.02.2019 teatanud kohtule, et tal puuduvad menetluskulud, kuna ta pole menetlusdokumentide koostamiseks õigusabi teenust ostnud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
34.Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Hageja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.11.2018 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati riigilõivu 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Menetlusabi andmisel lähtus kohus sellest, et hageja ülalpidamisel on kaks last ja tema sissetulekuteks oli lastetoetus 167.54 eurot kuus ning sissetulek Maksu- ja Tolliameti 15.11.2018 teatise kohaselt keskmiselt 1 251.44 eurot kuus. 27.01.2020 toimunud kohtuistungil hageja on teatanud, et töötab xxxx alates 2012.a. Alates augustist 2019 ta on lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööl ja saab sissetuleku xxxx eurot kuus. Sellepärast TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel vabastab kohus hageja riigilõivu tasumisest ka hagiavalduse rahuldamata jätmisel. 7 (8)
2-18-16065
35.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 21. aprilli 2020. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 21.04.2020 kohtuotsus 2-18-16065 jõustus 01. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.