Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-19-2131 Jõeääre Partnerid OÜ hagi OÜ Härma Buss vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 2 226,04 euro ja viivise 586,52 euro nõudes 2 812,56 eurot
nende Hageja: Jõeääre Partnerid OÜ (registrikood 11640352, asukoht Jõeääre talu, Mallavere küla, Raasiku vald, 75210 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (Mariann Tusti Advokaadibüroo, Kopli 25, 10412 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: OÜ Härma Buss (registrikood 11690717, asukoht Härma tee 14, Härma küla, Raasiku vald, 75214 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja Martin Levol (IUSTUS Õigusbüroo, Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Härma Buss Jõeääre Partnerid OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus 2 226,04 eurot ja viivis 586,52 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ Härma Buss kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Härma Buss Jõeääre Partnerid OÜ kasuks menetluskulu summas 995 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Jõeääre Partnerid OÜ esitas 09.02.2019.a kohtule hagi OÜ Härma Buss vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 2 226,04 euro ja viivise 586,52 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu kostjale kuuluva bussi remondiks. Hageja väljastas kostjale 09.02.2016.a arve nr. 36 kogusummas 3 280 eurot. Kostja tasus 30.06.2016.a arvest 336 eurot. 29.12.2016.a tegi hageja kreeditarve, millise kohaselt on kostjalt kohustus tasuda hagejale mootori remondi eest 2 226,04 eurot. Töö on kostja poolt vastu võetud hiljemalt 31.01.2016.a ning 2016.a veebruarikuu alguses on poolte vahel kooskõlastatud tehtud tööd ja tööaja kulu arvestus, mis on olnud aluseks 09.02.2016.a arve esitamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulu summas 720 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja palub kohaldada esitatud nõudele aegumist, kuivõrd arve nr. 36 esitati 09.02.2016.a ning hagiavaldus on esitatud 09.02.2019.a. Hageja ei saa tugineda tähtaja puhul ka esitatud kreeditarvele nr. 108, kuna seda ei ole kostja kunagi tunnistanud ning kreeditarvel puudub viide põhiarvele nr. 36. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 870 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 25.02.2019.a kohtumääruses (t/l 28-29).
5.Kohus on poolte nõusolekul lahendanud käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses ning teinud selles osas 10.04.2019.a kohtumääruse (t/l 1 pöördel, 34 pöördel, 46).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr. 36 ja arve nr. 108 alusel võlgnevuse summas 2 226,04 eurot ja viivise summas 586,52 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et see on aegunud.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
8.Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-44-15 punktis 12
selgitanud, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on 12. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud otsuse p-s 11 märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kolleegium leiab, et nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast.
9.Õiguskirjanduses on leitud, et TsÜS § 147 lg 3 lihtsustab ja parandab võlausaldaja positsiooni võrreldes lõikega 1. Nimelt näeb see ette aegumistähtaja arvutamise üksnes „täisaastate“ kaupa, st tasu maksmiste nõuete aegumise algusaja selle aasta lõppemisega, millal nõue sissenõutavaks muutus (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 480).
10.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale 09.02.2016.a arve nr. 36 kogusummas 3 936 eurot, millise tasumise tähtaeg oli 25.02.2016.a (t/l 13). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja arvest nr. 36 tasunud 30.06.2016.a 336 eurot. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt on kostjale koostatud 29.12.2016.a kreeditarve, millise kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma hiljemalt 20.01.2017.a 2 226,04 eurot (t/l 14).
11.Antud juhtumil on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning seetõttu ei ole hageja poolt kohtule 09.02.2019.a esitatud nõue TsÜS § 147 lg 3 järgi aegunud. Kohus selgitab, et hageja poolt 09.02.2019.a esitatud nõue pole aegunud ka arve nr. 36 järgi, kuivõrd see muutus sissenõutavaks alates 26.02.2016.a ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 2016.a lõpust (t/l 13).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
13.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, millise kohaselt pidi hageja remontima kostjale kuuluva bussi xxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et remont viidi lõpuni ning töö anti kostjale üle. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud Harju Maakohtu 02.03.2018.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2018.a kohtuotsustega tsiviilasjas nr. 2-17-16077 (t/l 3-6, 7-10).
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja on toonud hageja juurde remonti ka sõiduki xxxx, milline töö teostati ja anti üle kostjale, kes pretensioone selles osas esitanud ei ole (t/l 20).
15.Vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus tasuda arve nr. 108KREEDIT alusel hagejale teostatud tööde eest 2 226,04 eurot (t/l 14).
16.VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu ja lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
17.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
18.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et
kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
19.Kostja ei ole esitanud kohtule sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud nõudele ega ka tõendeid selle kohta, et ta on hageja poolt esitatud arve täielikult tasunud. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millistest nähtuks, et arve maksmata jätmine on põhistatud. Lisaks on vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja 30.06.2016.a tasunud hagejale arve nr. 36 alusel 336 eurot (t/l 1).
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja on saanud kätte hageja poolt teostatud töö, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb kostja poolt hagejale tasuda 2 226,04 eurot.
21.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 586,52 eurot (t/l 1 pöördel, 15-17). Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär
23.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole ning seega leiab kohus, et hageja viivise nõue summas 586,52 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2 226,04 eurot ja viivis summas 586,52 eurot.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 812,56 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot ja esindajakulu summas 720 eurot (t/l 53). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
29.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot (t/l 18). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele
kooskõlas TsMS § 138 lg 2 riigilõiv summas 275 eurot.
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
31.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on koostanud hagiavalduse 2 tundi, koostanud hagiavalduse täienduse 1 tund, tutvunud kostja vastusega 0,5 tundi, koostanud vastuse ja teostanud õigusliku analüüsi 1 tund, koostanud kompromissettepaneku 0,5 tundi, tutvunud kostja 29.04.2019.a vastusega 0,5 tundi, esitanud lõpliku seisukoha 0,5 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu 6 tundi.
32.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 720 eurot (6 tundi x 120 eurot).
33.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 995 eurot, millest riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulu summas 720 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.