OÜ Aktiva Finance Group hagi T K P vastu võla nõudes 3398,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R (e-post xxx) Kostja:
Asja läbivaatamise viis
T
K
P
(isikukood xxx)
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T K P vastu osaliselt.
2.Mõista T K P ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 15.06.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1822,66 eurot.
3.Mõista T K P ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu 35 eurot, perioodil 31.01.2024 - 11.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 297,07 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.06.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata intressinõue 252,15 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 euro ulatuses.
Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 680,40 eurot ja mõista nimetatud summa T K P ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) maksekäsu kiirmenetluse T K P (kostja) vastu 2430,38 euro nõudes ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 04.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 24.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas muuhulgas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 17.10.2024 vastuse kohtunõudele täiendavate selgitustega.
3.Hagiavalduse ja 17.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt on nõude asjaolud alljärgnevad.
4.xxx OÜ (võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 15.06.2023 krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 2000 euro ulatuses. 15.06.2023 kanti 2000 eurot kostja kontole. Lepingu krediidi kulukuse aastamääraks oli 45,85%.
5.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt võlausaldaja poolt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja võlausaldaja saatis kostjale 15.01.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli viivituses 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.01.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatus on 15.01.2024 saadetud kostja e-postile xxx.
6.Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 30.01.2024 summas 1920 eurot alates 15.11.2023 kuni 15.01.2024. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 177,34 eurot.
7.Võlausaldaja loovutas 31.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
8.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuvastas võlausaldaja kostja isikusamasuse, teostas krediidianalüüsi ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1046,62 eurot ning väljaminekud 252,97 eurot. Võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva 2/11
laenu osamakse (104,01 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 389,64 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1920 eurot, intressi 252,15 eurot, sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 439,26 eurot; viivist alates 05.09.2024 kuni põhinõude summas 1920 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,41% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot, hüvitamist.
10.17.10.2024 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1822,66 eurot (2000-177,34) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu kohaselt on minimaalse tagasimakse suurus 2% krediidilimiidist, st 2000 x 2% = 40 eurot. 15.11.2023 pidi olema tasutud 200 eurot, kostja on tasunud kokku 177,34 eurot, seega 15.11.2023 osamakse oli osaliselt ja 15.12.2023 ning 15.01.2024 täielikult tasumata. Eeltoodust tulenevalt saaks laenuandja kostjaga lepingu üles öelda ka juhul, kui kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks, kuna kostja oli kolme üksteisele järgneva osamaksega võlgnevuses.
11.Kohus toimetas hagi, 17.10.2024 menetlusdokumendi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult (dtl 198-200). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses osalenud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt.
13.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja kostja 15.06.2023 krediidikonto lepingu, mille alusel anti kostjale 2000 eurot krediiti. Hageja on esitanud tõendina krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused (dtl 35) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 36-38). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
14.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
15.Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel. Kohtule ei ole esitatud poolte allkirjadega lepingut. Hageja on selgitanud, et poolte vaheline leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe 3/11
vahendusel ja lepingu tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldas vormis, tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma (dtl 104). Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses. Kohus on tuvastanud, et lepingu dokumendid on kostjale saadetud 15.06.2023 e-kirjadega, mille manuses on lepingueelne teave, laenulimiidi lepingu põhitingimused XXX, xxx OÜ üldtingimused, hinnakiri, euroteabeleht, kampaaniateave (dtl 130-131). Seega loeb kohus usutavaks, et kostjale on lepingu dokumendid edastatud ja need on talle olnud kättesaadavad.
16.Laenulepingu põhitingimustega koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning lepingu ja teabelehe kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (korduvkasutatav krediidilimiit), kasutusse antava krediidi summa oli 2000 eurot, leping oli tähtajatu. Intress oli 38,41% aastas ja 0,11% päevas ning krediidi kulukuse määr 45,85%. Minimaalse põhiosa makse suurus oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20.00 eurot (dtl 35-38). 17. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte krediidikasutusest ja tagasimaksetest, millest nähtub, et kostjale on 2000 eurot üle kantud 15.06.2023 kl 17:16:09 ja kostja on tagasimakseid teinud 11.09.2023 ja 15.10.2023 (dtl 134). Seega on võlausaldaja täitnud oma kohustuse ja võimaldanud kostjal krediiti kasutada ning võib eeldada, et kostja on võtnud laenu kasutusse, sest kostja on teinud hageja väitel (dtl 129) ja tõendist (hageja esitatud tabel) nähtuvalt tagasimakseid kokku 177,34 eurot (dtl 134). Eelnevat arvestades on kohtule usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidileping oli leping kehtivalt sõlmitud.
18.Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale krediiti 2000 eurot (dtl 134). Vastavalt lepingu põhitingimustele oli tagasimaksete kuupäevaks 15. kuupäev (dtl 35) ja vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele tuli osamaksed tasuda 1 kord kuus maksekorraldusel näidatud tähtpäeval (dtl 36). Hageja on esitanud ka makseteatised perioodi 01.09.2023 – 01.01.2024 kohta (dtl 3943). Esitatud tõenditest nähtub, et septembri tagasimakse on kostja teinud 11.09.2023 ja oktoobri tagasimakse 15.10.2023 (dtl 44). Alates novembrist 2023 ei ole kostja makseteatistele vastavaid tagasimakseid teinud.
19.Esitatud väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud tagasimakseid summas 177,34 eurot (dtl 44). Kuigi tagasimaksete väljavõttest ei nähtu, et väljavõte on seotud kostjaga sõlmitud lepinguga, siis kostja vastuväite puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada. Seega on tagastamata osamaksed ülejäänud osas.
20.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning on esitanud nõude loovutamise teatise, mille signatuurist nähtub, nagu oleks selle koostanud esialgse krediidiandja esindaja, dokument ei ole allkirjastatud (dtl 51). Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja vastuväite puudumisel ei ole kohtul alust hageja väidet nõude loovutamise kohta kahtluse alla seada. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
21.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et kohus 4/11
peab oma algatusel kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098, p 14). Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 45,85% aastas (dtl 35). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 45,95%. Seega ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
22.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
23.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). 24. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Võlausaldaja tuvastas kostja isikusamasuse, teostas krediidianalüüsi ja analüüsis kostja konto väljavõtet, võttis arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase (dtl 28). Võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1046,62 eurot ning väljaminekud 252,97 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (104,01 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 389,64 eurot (dtl 29). Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ei olnud piisav.
24.1.Hageja selgituse kohaselt võttis võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 29). Kohtule ei ole esitatud kostja laenutaotlust, millest nähtuks, missuguseid andmeid kostjalt on küsitud. Hageja on küll esitanud kokkuvõtte krediiditoimikust (dtl 54-66), kuid see sisaldab vaid kokkuvõtet ja ei ole arusaadav, missugused on kostja enda esitatud taotluse andmed.
24.2.Krediiditoimikus sisalduvad ka väljavõtted päringutest taust.ee ja creditinfo.ee portaali, maksuameti ja Rahvastikuregistri andmebaasi, kuid päringuite vastustest ei nähtu, kelle kohta need tehtud on. Seega ei saa kohus olla veendunud, et päringuid on tehtud kostja kohta ja et need on tehtud enne lepingu sõlmimist.
24.3.Hageja on esitanud kostja arvelduskonto nr xxx väljavõtte perioodi 02.12.2022-14.06.2023 kohta (dtl 67-73). Kohtule jääb arusaamatuks, mille alusel krediidiandja on tuvastanud kostja kulud ja sissetulekud, kuna arvedusarve väljavõttest nähtuvalt on perioodil 02.12.2022 kuni 17.05.2023 toimunud ülekanded vaid kostja ja eraisikute vahel (valdavalt xxx, aga ka xxx). Samuti on kostja kandnud raha oma teisele arvele, kuid krediidiandja ei 5/11
ole teise arveldusarve väljavõtet küsinud ja selle analüüsi krediiditoimikust ega muudest tõenditest ei nähtu. Esitatud arveldusarve väljavõttelt ei nähtu ühtegi töötasu makset ega muud kulutust. Alates 17.05.2023 on toimunud ka muid makseid, mis viitavad poeskäikudele ja igapäevastele kulutustele ja nähtub ka, et kostja on kandnud raha isikule „xxx“, mis oleks pidanud tekitama võlausaldajas kahtlusi kostja tegelike kulutuste ja kohustuste kohta.
24.4.Hageja väitel on kostja laenutaotluses märkinud oma sissetuleku suuruseks 1600 eurot ja finantskohustuste suuruseks 475 eurot (renditasu) (dtl 28). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on laenuandja leidnud krediiditoimikus olevas tabelis toodud kostja igakuised kulutused ja tulud perioodil detsember 2022 kuni juuni 2023 (dtl 56), kui kostja arveldusarve väljavõttelt perioodil 02.12.2022-17.05.2023 töötasu või muid sellesarnaseid sissetulekuid ega igapäevase majandamisega seotud kulusid ei nähtu.
24.5.Hageja selgitustest ega esitatud krediiditoimikust ei nähtu, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh kas kostjal on olemas töökoht ja kehtiv tööleping, töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust. Arveldusarve väljavõttelt ka ei nähtu, et kostjale oleks tehtud töötasule viitavaid ülekandeid. Seega on laenuandja tegelikult jätnud välja selgitamata, kas kostjal on püsiv sissetulek, mille arvelt sõlmitavast lepingust tulenevaid kohustusi täita. Seetõttu ei oma tähendust ka see, kui suur summa jääb kostjale võlausaldaja arvates igakuiselt alles pärast kohustuste täitmist, kuivõrd välja ei ole selgitatud kostja tegelikku sissetulekut ja seetõttu on juba algandmed kostjale jäävate rahaliste vahendite kohta ebaõiged. Seega ei saa õige olla ka võlausaldaja leitud kostjale jääv summa pärast kohustuste täitmist.
24.6.Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja finantskohustuste summa oli 475 eurot renditasu (dtl 54). Hagi asjaoludest ega krediiditoimikust ei nähtu, et oleks kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid, väljavõtteid laenujäägi kohta, kuigi arveldusarve nr xxx väljavõttelt nähtub, et hageja kontolt on tehtud makseid selgitusega „Kogunenud intress: 23-xxxRK“, mis viitab finantskohustuste olemasolule.
24.7.Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et kostjal ei ole ülalpeetavaid (dtl 57).
25.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
26.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
27.Kostjale sai lepingu alusel krediidi 2000 eurot ja kostja on tagasimakseid teinud summas 177,34 eurot (dtl 44). Kostja oli võlgnevuses 15.11.2023, 15.12.2023 ja 15.01.2024 6/11
maksetega. Hageja on selgitanud, et lepingu kohaselt on minimaalse tagasimakse suurus 2% krediidilimiidist, st 2000 x 2% = 40 eurot. 15.11.2023 pidi olema tasutud 200 eurot, kostja on tasunud kokku 177,34 eurot, st et 15.11.2023 osamakse oli osaliselt ja 15.12.2023 ning 15.01.2024 täielikult tasumata. Eeltoodust tulenevalt saaks laenuandja kostjaga lepingu üles öelda ka juhul, kui kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks, kuna kostja oli kolme üksteisele järgneva osamaksega võlgnevuses (dtl 129).
28.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
29.Lepingu kohaselt pidid tagasimaksed toimuma 15. kuupäeval. 15.01.2024 on kostjale saadetud teade laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta, milles laenuandja hoiatas, et kui kostja ei tasu võlgnevust summas 322,17 eurot hiljemalt 29.01.2024, siis loeb laenuandja lepingu lõppenuks 30.01.2024 (dtl 50). Kohus nõustub hagejaga, et ka juhul, kui kogu kostja tasutud summa 177,34 eurot arvestada põhiosa maksete katteks, siis arvestades lepingu tingimust, mille kohaselt oli minimaalse põhiosamakse suurus 2% krediidisummast, st 40 eurot (dtl 35), pidi kostja lepingu algusest 15.06.2023 kuni 15.11.2023 olema teinud makseid summas 200 eurot (5x40). Kostja oli tasunud 177,34 eurot, mis tähendab, et kostja oli võlgnevuses novembri osamaksega osaliselt ja detsembri ning jaanuari maksega täielikult. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu 30.01.2024 üles öelduks (dtl 50).
30.Hageja on selgitanud, et saatis ülesütlemise hoiatuse kostja e-postile xxx 15.01.2024 ja on esitanud tõendina ka 15.01.2024 e-kirja (dtl 132).
31.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
32.Kuna leping on üles öeldud 30.01.2024 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kuna kostja on tagasimakseid teinud summas 177,34 eurot ja kohtu tuvastuse kohaselt on ülesütlemine olnud kehtiv, siis tuleb kostjal hagejale tagastada 1822,66 eurot (2000-177,34). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
33.Hageja hagiavalduse nõudes sisaldunud intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 17.10.2024 menetlusdokumendis esitatut arvestades rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid hageja ei ole vastavat nõuet esitanud.
7/11
34.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Hageja on nõudnud hagis viivist alates 05.09.2024 kuni põhinõude summas 1920 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,41% aastas. 17.10.2024 vastuses on hageja selgitanud, et kostjal tuleb tasuda viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 129). Kohtule arusaadavalt soovib hageja seega kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
35.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus välja viivise vastavalt hageja taotlusele alates 31.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 11.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja põhinõude summalt 1822,66 eurot.
36.Perioodil 31.01.2024 - 30.06.2024 oli viivise määr 12.5% aastas, seega on viivise summa 94,62 eurot; perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 oli viivise määr 12.25% aastas, seega on viivise summa 112,25 eurot; perioodil 01.01.2025 - 11.06.2025 oli viivise määr 11.15% aastas, seega on viivise summa 90,20 eurot. Kokku on perioodi 31.01.2024-11.06.2025 viivise summa 297,07 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistab edaspidiselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 1822,66 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni.
37.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist ning on esitanud tasulised meeldetuletuskirjad, mis on saadetud 09.02.2024, 26.02.2024 ja 12.03.2024 (dtl 7480). 38. Kuivõrd sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue, siis tuleb hagejal oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
39.Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt, st 35 euro ulatuses – 25 eurot esimese nõude eest ja 5 eurot kummagi järgneva nõude eest. Kohus tuvastas, et hageja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tõendanud nõudekirjade saatmist pärast lepingu ülesütlemist. Samuti on kirjade puhul täidetud VÕS § 113 2 lg 3 tingimus. Hageja on 17.10.2024 menetlusdokumendis viidanud ka muudele sissenõudmiskuludele, kuid ei ole esile toonud, kui suured on need kulud. Seega kohus neid kulusid põhjendatuks ei pea, kuna hageja ei tõendanud kulude suurust. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
40.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 21.04.2025 täiendatud
8/11
menetluskulude nimekirja (dtl 204-205), mis on kostjale kätte toimetatud avalikult 14.05.2025. Kostja vastanud ei ole.
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. 44. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
45.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 949,50 eurot (ilma käibemaksuta).
46.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (420 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
47.Hageja on palunud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 204). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
48.Hageja lepingulise esindaja kulu on ilma maksekäsu kiirmenetluse kuluta on 929,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 204-205): Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2 h; hageja 17.10.2024 seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine – 3h; hageja 21.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5h. Kokku 5,5 tundi. 49. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 17.10.2024 seisukoha koostamise ajakulu kogu 3 tunni ulatuses. Ehkki dokument on mahukas (26 lehekülge), koosneb see valdavalt seadusesätete väljavõtetest ja intressi arvutamise tabelist (18,5 lk), mis oli hagejal või esialgsel võlausaldajal juba olemas, kuna hageja on esitanud kohtule arusaadavalt selle tabeli ja arvutuste alusel intressi nõude. Kohtu hinnangul on 17.10.2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ajakulu maakohtus 4 tundi.
9/11
50.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
51.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võttis arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. 52. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
53.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on 4 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).
54.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 840 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu.
55.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
56.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2661,41 euro tasumist (sh 1920 eurot põhivõlg, 252,15 eurot intress, 50 eurot võla sissenõudmiskulud, 439,26 eurot viivis). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 1822,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 297,07 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku 2154,70 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 81% (arvestuse aluseks olev tehe: 2154,70/2661,41 * 100% = 80,96 %). Seega jäävad menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda ning 19 % ulatuses hageja kanda.
57.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 840 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 81 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,81 * 840 = 680,40 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. 10/11
58.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
59.Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
60.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
61.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.