XX hagi OÜ TAP HAMBARAVI ja YY vastu varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ TAP HAMBARAVI ja YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
18 759 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja I OÜ TAP HAMBARAVI (registrikood 10871581), seaduslik esindaja YY Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 otsus osas, milles maakohus mõistis OÜ-lt TAP HAMBARAVI ja YY-lt solidaarselt XX kasuks välja varalise kahju hüvitise 12 670 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 otsus menetluskulude jaotuse osas ning menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus.
3.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 22.08.2018 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada XX hagiavaldus osaliselt. 4.2 Välja mõista OÜ-lt TAP HAMBARAVI ja YY-lt solidaarselt XX kasuks varalise kahju hüvitis 12 670 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 2 000 eurot.
4.3 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 22 % ulatuses XX kanda ja 78 % ulatuses solidaarselt OÜ TAP HAMBARAVI ja YY kanda. 4.4 Rahuldada vandeadvokaat Ilja Santaševi taotlus suurendada riigi õigusabi eest ette nähtud tasu piirmäära 100%. Rahuldada vandeadvokaat Ilja Santašev 12.06.2018 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks ja tasuda riigieelarve vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) vandeadvokaadi Ilja Santašev tasuna tema poolt osutatud riigi õigusabi eest 1 338 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 223 eurot. 4.5 Rahuldada vandeadvokaadi abi Kadi Sitska taotlus suurendada riigi õigusabi eest ette nähtud tasu piirmäära 85%. Rahuldada vandeadvokaadi abi Kadi Sitska 09.07.2018 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks ja tasuda riigieelarve vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Liis Suik (registrikood 12857579) vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasuna tema poolt osutatud riigi õigusabi eest 1 260 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 210 eurot. 4.6 Rahuldada vandeadvokaat Ilja Santaševi 09.08.2019 taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja määrata tema poolt käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 240 eurot (koos käibemaksuga). 4.7 Rahuldada advokaat Kadi Sitska 26.07.2019 taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata tema poolt käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot (koos käibemaksuga). 4.8 Välja mõista OÜ-lt TAP HAMBARAVI ja YY-lt solidaarselt riigituludesse XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 2316 eurot 60 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Eeltoodud summa tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.9 XX-l puudub temale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 653 eurot 40 senti riigituludesse tasumise kohustus. 4.10 Välja mõista YY-lt riigituludesse YY-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 2049 eurot 84 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust võrdsete osamaksetena, s.o 170 eurot 82 senti kuus. Makseinfo on lisatud käesolevale otsusele. Osamaksete tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.11 Vabastada XX YY-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 578 eurot 16 senti riigituludesse tasumise kohustusest. 4.12 Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele, kohtuotsuse resolutsiooni punktide 4.4-4.7 osas Eesti Advokatuurile ning 4.8-4.11 osas Rahandusministeeriumile.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 08.11.2013 hagiavalduse OÜ TAP HAMBARAVI (kostja I) ja YY (kostja II) vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 14.10.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.03.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.18.08.2017 hagiavalduse tervikteksti kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista varalise kahju 13 882,50 eurot ja mittevaralise kahjuna mõistlik summa kohtu äranägemisel. 27.11.2017 istungil suurendas hageja varalise kahju hüvitise nõuet 16 823,50 euroni. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2011. a juunikuus kostja I juures töötava kostja II vastuvõtule sooviga paigaldada kroonid ülemistele hammastele. Tervishoiuteenuse osutamise käigus otsustasid kostjad hammaste kroonimise asemel täisproteesi paigaldamise kasuks, kuid ei selgitanud hagejale, miks raviplaani muudeti. Ravi kestis 1 aasta ja 8 kuud, hageja käis selle aja jooksul arsti vastuvõtul 37 korda. Kostjate ebakvaliteetne töö põhjustas igemepõletiku, mis põhjustas valu. Samuti ei ravitud hageja hambajuuri korralikult. Ravi teostati vales järjekorras ja madala kvaliteediga. 14.02.2013 väljastas Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon (TKE) hinnangu, mille kohaselt ei vastanud hagejale teostatud ravi kaasaja hambaravi headele tavadele. Hageja hinnangul on kostjad rikkunud ka ravi dokumenteerimise ja hageja teavitamiskohustust.
4.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tagajärgedeks on, et hageja hammastel ei ole tavapärast funktsionaalsust, hambajuured on korralikult välja ravimata, paigaldatud proteesid panevad igemed ja lõualuu valutama. Hageja hammastele ei saa enam panna samatüübilisi kroone, kuna hageja hambad on maha viilitud ja rikutud. Valeravi tagajärjel ära rikutud esihambaid ei ole enam võimalik taastada.
5.Kahju hüvitamiseks tuleb taastada hammaste funktsionaalsus vähemalt samal tasemel ja odavaim viis on seda teha implantaatidele toetuva silla paigaldamisega. Hageja käis 18.05.2015 arsti vastuvõtul ning uue raviplaani kohaselt on implantoloogilise ravi maksumus 11 450 eurot, millele lisandub juureravi 1220 eurot. Kostjate tegevuse tõttu on hageja olnud sunnitud alates 2013.a pidevalt pöörduma teise hambaarsti poole, millele on kulunud täiendavalt 4153,50 eurot. Seoses tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega palub hageja kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja on pidanud taluma valu ja ebamugavust mitu aastat.
Kostjate vastuväited
6.Hagejale koostati raviplaan järgnevates raviteenustes: hammastele D16 kuni D27 täisulatuses metall-keraamilise sildproteesi paigaldamine, tugihammaste maksimaalse vitaalsuse säilitamine, vajadusel devitaliseerimine ja juureravi, vajadusel ajutised kroonid. Teenuse maksumus oli 2200 eurot, mis ei hõlmanud eelnevat vajaminevat ravi, vaid ainult proteesi valmistamist. Hagejale anti aeg järelemõtlemiseks talle teatavaks tehtud raviplaani ja maksumuse osas. Hageja nõustus raviplaani ja selle hinnaga.
7.Hagejale ei paigaldatud ajutist sildproteesi. Hagejale paigaldati alaline metall-keraamiline sildprotees, mis paigaldati hagejale suhu ajutise tsemendiga. Hageja kasutab kostjate valmistatud proteesi siiani, mis näitab seda, et protees ei põhjusta mingeid ebamugavusi. Hageja keeldus ravi käigus röntgenist, viidates hirmule kiirituse ees, tervislikule seisundile ning majanduslikule olukorrale, sest iga röntgenülesvõte on tasuline. Seega ei saanud kostjad hagejalt vajalikku teavet. Hageja ei ole kaotanud ravi käigus ühtegi hammast, ta hambad olid kaetud sildproteesiga ning hageja enda sõnade kohaselt sõi ta proteesidega. Proteesid täitsid seega nii esteetilist kui ka funktsionaalset eesmärki. Hageja kaebused valu suhtes ei olnud püsivad. Sildprotees ei tekitanud hagejale kahju, vaid parandas hageja elukvaliteeti. Hageja väited selle kohta, et kostjate töö põhjustas igemepõletikku, mis takistas mälumist, ei ole tõendatud. Kostjad ei nõustu TKE hinnanguga.
8.Hageja poolt esitatud hambaravi arved ei tõenda, et kostjate poolt osutatud teenus oleks olnud ebakvaliteetne. Hageja ei ole tõendanud, et ainukeseks võimalikuks viisiks asetada hageja olukorda, milles ta oli enne väidetava kahju tekitamist, on implantaatsilla paigaldamine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 22.08.2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 16 759 (4089+12670) eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Maakohus määras kindlaks hageja esindaja ja kostja II esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ning mõistis kostjatelt riigi õigusabi tasud riigituludesse välja.
10.Maakohus tuvastas, et hageja pöördus kostjate poole hambaravi saamiseks 2011.a mais ning ravi kestis 2013.a kevadeni. Ravi osutas kostja I juures töötav kostja II. Hambaravi kokkuleppe sisuks oli sildproteesi paigaldamine, mille käigus pidi arst paigaldama kroone hammastele vahemikus D16 kuni D27. Hageja maksis ravi eest 2200 eurot.
11.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti tervishoiuteenuse osutamise leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 mõttes. Kohus selgitas pooltele 27.11.2017 kohtuistungil, et tegemist on meditsiinivaldkonda puudutava vaidlusega, mis vajab eriteadmisi ja poolte tõendamiskoormise täitmiseks oleks vaja läbi viia ekspertiis. Vaatamata kohtu selgitusele loobusid pooled esialgselt esitatud taotlustest läbi viia ekspertiis (IV kd, lk 20 pöördel, IV kd, lk 26).
12.Hageja hinnangul rikkusid kostjad dokumenteerimiskohustust. Tervishoiuteenuste osutamist tõendavaid dokumente reguleerib Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega vastu võetud „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord). Hagejale hambaravi osutamise ajal kehtinud Korra § 4 lg 1 p 8 järgi tõendatakse tervishoiuteenuse osutamist hambaravikaardiga. Kostjad on esitanud hageja hambaravikaardi (I kd, lk 97 – 109). Hageja
ei ole tõendanud, et kostjate poolt koostatud hambaravikaart ei vasta Korra §-des 81 – 83 sätestatud nõuetele. TKE 14.02.2013 hinnangus (I kd, lk 14 – 15) märgitakse, et haigusloos puuduvad viited ravi käigus tehtud röntgenülesvõtetele. Maakohtu hinnangul hambaravikaardis röntgenülesvõtetele viidete puudumine ei olnud käsitletav tervishoiuteenuse dokumenteerimiskohustuse rikkumisena. Hambaravikaardis on piisavalt põhjalikult kirjeldatud hagejale osutatud ravi. Kohus leidis, et kostjad ei ole rikkunud tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustust.
13.Hageja leidis, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut, sest nad panid toime ravivea. TKE 14.02.2013 hinnanguga luges maakohus tõendatuks, et kostjad panid tervishoiuteenuse osutamise käigus toime ravivea, sest raviplaani teostati vales järjekorras, ravi käigus hagejale paigaldatud ajutine sild lagunes, ajutine sild tuli korduvalt hageja suust eemaldada, mistõttu muutus ajutine sild hagejale ebamugavaks, põhjustades igemepõletikku, ravi kestis arusaamatult kaua. Kaua aega kestnud juureravi viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele. Seega luges kohus tõendatuks, et hagejale osutatud hambaravi ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele VÕS § 762 mõttes, mistõttu rikkusid kostjad tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
14.Hageja leidis, et kostjad rikkusid patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustust VÕS § 766 järgi. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjad rikkusid patsiendi teavitamise kohustust ja ei teavitanud hagejat ravi olemusest ning ei väljastanud hagejale dokumente ravi kohta. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja II otsustas hageja nõusolekuta paigaldada kroonide asemel proteesid või et kostja II hakkas hageja nõusolekuta hambaid viilima. Lisaks kinnitas hageja 27.11.2017 kohtuistungil, et hambaravi kokkuleppe sisuks oli sildproteesi paigaldamine, mille käigus pidi arst paigaldama kroone hammastele vahemikus D16 kuni D27. Seetõttu ei pea paika hageja varasemates menetlusdokumentides esitatud väide, et kostja II otsustas hageja nõusolekuta paigaldada kroonide asemel proteesid. Poolte kokkuleppest nähtub, et kostja II pidi paigaldama hammastele kroone ja sildproteesi. Tõendamata on hageja väide, et kostjad ei esitanud hagejale dokumente ravi kohta. TKE 14.02.2013 hinnangust nähtub (I kd, lk 14 – 15), et komisjoni käsutuses oli ravikaart olemas ja seega esitasid kostjad hageja nõudel ka teavet ravi kohta.
15.Seaduses ettenähtud juhtudel vastutab võlgnik VÕS § 104 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes süü, s.o hooletuse, raske hooletuse või tahtluse olemasolu korral. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Kohus leidis, et kostjad rikkusid lepingut hooletusest. Kostjate hooletuse sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige kostja II käitumisest, sest tema osutas hagejale tervishoiuteenust. Kostja II hoole sisustamisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja II on kogenud hambaarst, kes peab tervishoiuteenust osutama vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. TKE 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et kostja II poolt hagejale teostatud ravi ei vastanud kaasaegse hambaravi headele tavadele. Maakohus leidis, et kuna kostja II ei järginud hagejale ravi osutamise käigus vajalikku hoolt, siis rikkusid kostjad hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse lepingut süüliselt, st hooletusest. Kohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole lepingu rikkumises süüdi.
16.Maakohus leidis, et hageja sai kostjatelt nõuda VÕS § 115 lg 3 alusel kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata, sest on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuna pooled on kohtueelselt
proovinud vaidlust lahendada, kuid kostjad on keeldunud hagejale hüvitise maksmisest (I kd, lk 21 – 27, lk 29). Kohus leidis, et kostjad vastutavad VÕS § 758 lg-te 1 ja 2 alusel hageja ees viimasele tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju eest solidaarselt VÕS § 65 lg 1 mõttes.
17.Hageja väitis, et ta on kulutanud hambaravile perioodil 2013 – 2016 kokku 4 153,50 eurot. Hageja esitas tõendid, et perioodil 2013 – 2016 kulutas ta hambaravile kokku 4 089 eurot (II kd, lk 109 – 124, lk 190 – 200, III kd, lk 1 – 5, lk 147 – 148). Maakohus leidis, et hageja esitatud arvetest nähtub, et kantud kulud on seotud hambaraviga, mida kostjad pidid tegema, sh kroonide paigaldamine. Arvetest nähtuvalt kandis hageja kulusid ka juureravile. TKE 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et kostja II poolt teostatud juureravi oli puudulik (I kd, lk 14 – 15). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista hageja hambaravi kulud 4 089 eurot.
18.Hageja leidis, et selleks, et asetada teda olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tuleb hagejale paigaldada implantaatsild maksumusega 11 450 eurot (II kd, lk 82, lk 92, lk 188) ja teostada täiendav juureravi maksumusega 1 220 eurot (II kd, lk 83, lk 93, lk 189).
19.Kohus luges hambaarst QQ 15.11.2012 arvamusega tõendatuks, et hageja huvidele vastab implantaatsilla paigaldamine ja selline meditsiiniline lahendus asetab hageja kõige lähedasemasse olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist. QQ 15.11.2012 arvamusega on tõendatud ka see, et implantaatsilla paigaldamisel on vajalik läbi viia juureravi. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejat saab asetada olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist, alternatiivsel viisil ja et hageja huvidele vastab alternatiivne ja soodsam ravi. Hageja esitas tõendi, et implantaatsilla paigaldamise maksumus on 11 450 eurot (II kd, lk 82, lk 92, lk 188) ja sellega kaasneva juureravi maksumus on 1 220 eurot (II kd, lk 83, lk 93, lk 189). Kohus leidis, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista tulevikus kantavad implantaatsilla paigaldamise ja täiendava juureravi kulud kokku 12 670 eurot (11 450 eurot + 1 220 eurot).
20.Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat patsiendi teabe andmise kohustust VÕS § 764 alusel, sest keeldus röntgenist, viidates hirmule kiirituse ees, tervislikule seisundile ning majanduslikule olukorrale. Hageja on esitanud tõendeid, et ta on teinud röntgenpilte (I kd, lk 96, III kd, lk 166 – 167), mistõttu ei ole kostjate seletus ka usutav. Kostjad ei ole tõendanud, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Maakohus leidis, et varalise kahjuhüvitise vähendamiseks puudub VÕS § 139 ja § 140 järgi alus.
21.Kohtu hinnangul oli tervishoiuteenuse osutamise leping suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut, pannes toime ravivea, mis kahjustas hageja tervist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamist. Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Ravi on kestnud ca 2 aastat, mis on objektiivselt võetuna pikk periood. Kohtu hinnangul puudus alus kahelda, et 2 aastat kestnud ebakvaliteetne
hambaravi on põhjustanud hagejale füüsilise ja hingelise valu. Hageja selgitas, et kogu raviperioodi jooksul pidi ta taluma valu ja ebamugavust. TKE 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et ravi käigus hagejale paigaldatud ajutine sild lagunes, ajutine sild tuli korduvalt hageja suust eemaldada, mistõttu muutus ajutine sild hagejale ebamugavaks, põhjustades igemepõletikku (I kd, lk 14 – 15). Kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut hooletusest. Lisaks arvestab kohus seda, et enne kohtusse pöördumist ca 6 kuu jooksul toimunud läbirääkimiste käigus ja ca 5,5 aastat kestnud kohtumenetluse käigus ei ole kostjad teinud midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et õiglase mittevaralise kahjuhüvitise suuruseks tuleb määrata 2 000 eurot.
22.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja esindaja 12.06.2018 riigi õigusabi tasu taotluse osaliselt ja määras riigi õigusabi tasu suuruseks 1338 eurot. Eelnevalt oli maakohus 31.01.2017 määrusega määranud hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 960 eurot ja ringkonnakohus 06.03.2017 määrusega 432 eurot. Kokku on käesolevas asjas määratud hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 2730 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt koos viivisega riigituludesse välja mõista.
23.Kohus rahuldas kostja II esindaja 09.07.2018 riigi õigusabi tasu taotluse osaliselt ja määras riigi õigusabi tasu suuruseks 1260 eurot. Eelnevalt oli maakohus 31.01.2017 määrusega määranud kostja II esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 960 eurot ja ringkonnakohus 06.03.2017 määrusega 48 eurot. Kokku on käesolevas asjas määratud kostja II esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 2268 eurot, mis tuleb kostjal II tasuda riigituludesse igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Samuti mõistis maakohus kostjalt II välja viivise. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.21.09.2018 esitasid kostjad maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
25.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate taotluse kuulata vande all üle kostja II ja taotluse välja nõuda Kaarli Hambapolikliinikust ja Tallinna Hambapolikliinikust hageja ravidokumendid. Kui kohus oleks nimetatud dokumendid välja nõudnud, siis oleks saanud kaasata asjatundja ning kostjad oleksid teadnud, mida eksperdilt küsida.
26.Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud arved perioodil 2013 – 2016 ei tõenda, et kostjate osutatud teenus oleks olnud ebakvaliteetne. Esitatud arvetest ei nähtu, milliseid hambaid raviti ja milles seisnes ravi põhjus. Samuti ei nähtu arvetest, kuidas on need seotud ühe või teise raviplaaniga, mis hagejale koostati. Neile küsimustele oleks saanud vastused, kui maakohus oleks kostjate taotletud dokumendid välja nõudnud.
27.Lisaks on nõutud kostjatelt implantaatsilla maksumuse ja täiendava juureravi hüvitamist. Hageja on esitanud menetluses mitu raviplaani. Esitatud hagiavaldusest ei selgu, milline neist raviplaanidest on töösse võetud. Otsusega on antud hagejale võimalus alusetult rikastuda. Hageja soovitud ravi ei ole asjakohane, arvestades poolte esialgset kokkulepet ravi kohta. Hageja taotletav ravi ei ole ainuvõimalik viis, et parandada hageja tervislikku seisundit. Kuna maakohus keeldus kostja II vande all ülekuulamisest, siis võttis kohus kostjatelt ära võimaluse esitada vastuväiteid ning selgitusi implantaatide võimalikkuse kohta. QQ on spetsialiseerunud implantoloogiale ning ta koostabki raviplaani ainult sellest
lähtudes. See aga ei tähenda, et muud ravimeetodid oleks valed või välistatud. Hageja ei ole kunagi olnud QQ patsient, e-kirjast ei selgu, mille põhjal on QQ oma arvamuse kujundanud – kas ta on üldse hagejaga kohtunud ning tema hammaste ülevaatust teostanud. Samuti ei nähtu e-kirjast, et see oleks antud ametliku arvamusena, sest tegemist on tavalise ekirjavahetusega. Seetõttu leiavad kostjad, et QQ e-kiri ei ole käsitletav dokumentaalse tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 mõttes.
28.Kostjad ei nõustu TKE hinnanguga. TKE asus seisukohale, et kostja II paigaldas hagejale ajutise silla ning siis hakati teostama juureravi. TKE protokollist ei selgu, kuidas TKE sellise järelduseni jõudis. Ilmselt hageja ei näidanud talle valmistatud proteese ning seetõttu võib asuda seisukohale, et hageja on pahatahtlikult olulisi asjaolusid varjanud. TKE viide pikale veninud juureravile kui ebakvaliteetsele tööle, ei saa tegelikult näidata, et tegemist oli puuduliku diagnoosi ja/või ravimetoodikaga. Hageja ise keeldus ravi käigus röntgenist, viidates hirmule kiirituse ees, tervislikule seisundile ning majanduslikule olukorrale (iga röntgenülesvõte on tasuline).
29.Kostjate poolt valmistatud sildprotees ei tekitanud hagejale kahju, vaid parandas tema elukvaliteeti nii esteetilisest kui ka funktsionaalsest seisukohast. Neil kordadel, kui hageja tuli kostjate juurde ravikabinetti, oli tal sildprotees suus, põletiku ilmingud puudusid ning hageja enda sõnade kohaselt sõi ta selle proteesiga. Iseseisevaks ja kontrollimata sildproteesi mahavõtmiseks ja söömiseks tagasipanekuks ei olnud hagejal kostjate luba, sest selline omavoliline tegevus võib põhjustada ebameeldivaid ja ootamatuid tüsistusi nii igemetel kui ka hammastel.
30.Hageja poolt esitatud raviplaanid implantaatide paigaldamiseks või muudeks ravideks, on ühtedeks võimalikeks lahendusteks proteesimisel, kuid need ei ole põhjuslikus seoses nn raskete tagajärgedega, mida hageja sõnul kostjate tegevus on talle põhjustanud. Kostjad ei näe põhjust, miks hageja peab nende poolt valmistatud sildproteesi asemel valima implantaadid ja miks kostjad peavad nende eest maksma. Hageja ei tulnud kostjate juurde sooviga saada implantaate ja implantaatide vajadus ei ole tõendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 12 670 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
33.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping hammaste ravimiseks. Tervishoiuteenuse osutamisel osales hambaarstina kostja II. Maakohus tuvastas, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu sisuks oli sildproteesi paigaldamine, mille käigus pidi arst paigaldama kroone hammastele vahemikus D16 kuni D27.
34.VÕS § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)
tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Vastavalt VÕS § 758 lg 2, tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamisel oma kohustusi. TKE 14.02.2013 hinnangu kohaselt teostati hageja raviplaani vales järjekorras. Ravi käigus valmistati kõigepealt ajutine sild (DD 17-27) ja peale seda hakati teostama korraga seitsme hamba juureravi. Silda tuli korduvalt suust eemaldada ja tagasi tsementeerida. On loomulik, et ajutiseks kasutamiseks mõeldud nii pikk sild laguneb ja muutub iga järgneva tsementeerimisega patsiendile ebamugavamaks, põhjustades igemepõletikku. Arusaamatult kaua aega võtnud juureravide teostamine viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele. Teostatud ravi ei vasta kaasaegse hambaravi headele tavadele (I kd tl 14-15). Kostjad on väitnud, et hagejale ei paigaldatud ajutist sildproteesi, vaid temale valmistati kohe alaline metall-keraamiline sildprotees, mis paigaldati suhu ajutise tsemendiga, mis võimaldas vajadusel proteesi eemaldada. Kolleegiumi arvates ei muuda see TKE 14.02.2013 hinnangu lõppjäreldust, et ravi teostati vales järjekorras, ning et kaua aega võtnud juureravide teostamine viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele, mistõttu teostatud hambaravi ei vastanud kaasaegse hambaravi headele tavadele. Ka hambakaardilt nähtub, et silda tuli korduvalt eemaldada ja tagasi panna (I kd tl 97-109). Samuti nähtub hageja hambakaardilt, et vahepeal paigaldati hagejale ajutine sild, mis lagunes (I kd tl 106). Kostjate väide, et hageja keeldus röntgenipiltide tegemisest, on tõendamata. Mittenõuetekohast tervishoiuteenuse osutamist saab järeldada ka hambaarst QQ 15.11.2012 e-kirjast (I kd tl 28) ja Kaarli Hambapolikliiniku raviplaanist (I kd tl 17-18, II kd tl 82-83), kuna kummaski pole pakutud hageja hammaste ravina välja kostjate poolt valmistatud sildproteesi kasutamist. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et osutatud ravi ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele VÕS § 762 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad rikkusid oma kohustusi süüliselt (hooletusest).
36.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 130 lg 1 järgi, isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
37.Maakohus mõistis kostjatelt varalise kahju hüvitamiseks välja implantoloogilise ravi kulud 12 670 eurot ja hageja poolt perioodil 2013-2016 ebakvaliteetse ravi ümbertegemiseks kantud hambaravi kulud 4089 eurot.
38.Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus kostjatelt põhjendatult välja implantoloogilise ravi maksumuse 12 670 eurot. Hageja on seisukohal, et ebakvaliteetse tervishoiuteenuse kõrvaldamiseks on vaja teostada implantoloogilist ravi. Hageja on esitanud hambaarst QQ 15.11.2012 e-kirja, mille kohaselt ei kuulu enam ülalõua esihambad (13-23) taastamisele. Valmistada tuleb ajutine sildprotees, eemaldada osad hambad ja asetada implantaadid. Peale paranemist valmistada implantaatidele toetuv sildprotees. QQ seisukoha kohaselt on implantoloogiline ravi kindla prognoosiga ja kõige väiksema riskikoefitisendiga. Alternatiiviks oleks hammaste 13-23 eemaldamine ja büügelproteesi valmistamine, kuid see ei ole QQ hinnangu kohaselt patsiendi parimates huvides (I kd tl 28). Kolleegium nõustub maakohtuga, et QQ e-kirja saab hinnata eriteadmistega isiku arvamusena, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina (TsMS § 293 lg 2, § 272 lg 1). Ka Kaarli Hambapolikliinik on pakkunud raviplaaniks välja implantoloogilise ravi ja alternatiivselt büügelproteesi paigaldamise (I kd tl 17-18, II kd tl 82-83). Kuna büügelproteesi paigaldamine ei ole QQ hinnangu kohaselt patsiendi parimates huvides, siis on maakohus õigesti pidanud põhjendatuks implantoloogilist ravi. Kuigi kostjad on seisukohal, et implantoloogiline ravi ei ole ainuvõimalik viis hageja tervisliku seisundi parandamiseks, ei ole kostjad esitanud alternatiivsete võimaluste kohta tõendeid. Maakohus on kostjatele 27.11.2017 istungil selgitanud võimalust esitada tõendeid soodsama ravivõimaluse kohta (III kd tl 72), kuid kostjad ei ole neid esitanud. Sealhulgas ei ole kostjad tõendanud, et kasutada saaks kostjate poolt valmistatud sildproteesi. Ülaltoodule tuginedes on maakohus mõistnud põhjendatult kostjatelt välja implantoloogilise ravi (koos juureraviga) maksumuse summas 12 670 eurot (II kd 82-83).
39.Samuti on maakohus kostjatelt solidaarselt välja mõistnud 4 089 eurot 2013 - 2016 kantud hambaravikulude hüvitamiseks. Kostjad on seisukohal, et arvetest ei nähtu, milliseid hambaid raviti ja milles seisnes ravi põhjus. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et hageja esitatud arvetelt ei nähtu üheselt, milliseid hambaid on ravitud, mistõttu ei ole ka tõendatud põhjuslik seos kostjate tegevuse ja ravi vahel. Kui eeldada, et raviti vaidlusaluseid hambaid, siis ei ole hageja tõendanud, et nimetatud ravi ei kattu selle raviga, mida sisaldab Kaarli Hambapolikliiniku implantoloogilise ravi raviplaan. Hageja esitatud arved sisaldavad näiteks proteesimisalast konsultatsiooni (18.05.2015 arve, II kd tl 122), silikoonjäljendi võtmist ja tehiskrooni või panuse tsementeerimist ajutise tsemendiga (04.11.2015 ja 07.12.2015 arved, II kd tl 147-147 pöördel). Mitmed arved sisaldavad ka juureravi. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ravi summas 4 089 eurot ei ole hõlmatud Kaarli Hambapolikliiniku raviplaaniga summas 12 670 eurot, milline summa on juba välja mõistetud. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja nõue 4089 euro väljamõistmise osas kolleegiumi hinnangul tõendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 12 670 eurot ületavas osas.
40.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 2000 eurot. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise
huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Õige on maakohtu seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamise leping on suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Lisaks sätestab VÕS § 134 lg 2, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. TKE 14.02.2013 hinnangu kohaselt teostati ravi vales järjekorras ja juureravi teostamine võttis põhjendamatult kaua aega. Hambasilda tuli korduvalt eemaldada ja hagejal tekkis igemepõletik. Maakohus leidis põhjendatult, et tervishoiuteenuse lepingut on rikutud ning hageja pidi taluma seetõttu valu ja ebamugavust, mis annab alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus ja kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Ka kostjad ei ole apellatsioonkaebuses esitanud konkreetseid vastuväiteid mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas.
41.Kostjad leiavad, et maakohus jättis põhjendamatult kostja II vande all ülekuulamata. Maakohus jättis 08.05.2018 määrusega kostjate taotluse kostja II vande all ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kostjad ei toonud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mida soovitakse kostja II seletusega tõendada. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis eeltoodud alusel kostja II vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata. Lisaks saab poole tema enda taotlusel TsMS § 268 järgi vande all üle kuulata vaid juhul, kui teine pool sellega nõustub. Tsiviilasjast ei nähtu, et hageja oleks selle taotlusega nõustunud.
42.Samuti on kostjad seisukohal, et maakohus jättis 08.05.2018 määrusega põhjendamatult rahuldamata taotluse välja nõuda Kaarli Hambapolikliinikust ja Tallinna Hambapolikliinikust hageja ravidokumendid. Apellatsioonkaebuse kohaselt saanuks nendest tõenditest selguse, kas hageja nõue 4089 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus jätab hageja nõude 4089 euro väljamõistmiseks rahuldamata, mistõttu ei riku taotluse rahuldamata jätmine kostjate õigusi. Samuti on kostjad välja toonud, et kui kohus oleks nõudnud välja dokumendid, siis oleks kostjad täpselt teadnud, milliseid küsimusi eksperdilt küsida. Kolleegium leiab, et see väide ei ole põhjendatud, kuna kostjad loobusid ekspertiisitaotlusest enne dokumentide väljanõudmise taotluse esitamist (IV kd tl 26-27, 29-30). Lisaks, arvestades, et kostjad ravisid hageja hambaid ning neil on ka hageja hambaravikaart, siis oli neil piisavat informatsiooni, et eksperdile küsimusi esitada. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile muid konkreetseid väiteid, et maakohus oleks midagi valesti tuvastanud seetõttu, et jättis kostjate taotletud dokumendid välja nõudmata. Seega ei saa dokumentide väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmine olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.
43.Hageja on seisukohal, et kostja I on ületanud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Maakohtu 22.08.2018 otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse 21.09.2018. Kuigi esialgselt ei olnud apellatsioonkaebusel kostja I allkirja, on kostja I selle puuduse kõrvaldanud.
44.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
45.Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ning 78 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
46.Harju Maakohus andis 23.05.2014 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejale riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Ilja Santašev esitas ringkonnakohtule 09.08.2019 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 4 tundi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus) § 10 lg 3 järgi tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Määruse § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse käiku arvestades põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb taotlus rahuldada ning määrata käesolevas apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruseks 240 eurot (koos käibemaksuga).
47.Arvestades eelnevalt hageja esindajale riigi õigusabi korras määratud tasu 2730 eurot, on hageja esindajale riigi õigusabi korras määratud tasu suuruseks kokku 2970 eurot (2730 + 240). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna menetluskulud jäid 78 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda, siis tuleb kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja mõista hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 2316,60 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb kostjatel eelnimetatud summa riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Rahasumma tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS § 179 lg 9). Kuna hagejale anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis puudub hagejal temale langevas osas (22 %, s.o summas 653,40 eurot) tema esindaja riigi õigusabi tasu riigituludesse hüvitamise kohustus.
48.Harju Maakohus andis 19.02.2014 määrusega kostjale II riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse kohaselt pidi kohus osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja kindlaks määrama pärast
õigusteenuse osutamise lõpetamist. Kostjale II riigi õigusabi korras määratud advokaat Kadi Sitska esitas ringkonnakohtule 26.07.2019 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot. Taotluse kohaselt kulus esindajal kohtuotsuse selgitamiseks esindatavale ja apellatsioonkaebuse koostamisele 6 tundi ning puuduste kõrvaldamise määrusega seonduvalt kliendiga suhtlemisele 1 tund. Kolleegium märgib, et 28.09.2018 määrus puuduste kõrvaldamiseks oli tehtud kostjale I, keda Kadi Sitska ei esinda, mistõttu ei saa pidada määrusega seonduvat riigi õigusabi kulu põhjendatuks. Muus osas (s.o 6 tunni osas) on taotlus kooskõlas tehtud toimingute mahuga. Seega tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks käesolevas apellatsioonimenetluses määrata 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku 360 eurot.
49.Arvestades eelnevalt kostja II esindajale riigi õigusabi korras määratud tasu 2268 eurot, on kostja II esindajale riigi õigusabi korras määratud tasu suuruseks kokku 2628 eurot (2268 + 360). TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt II riigituludesse välja mõista temale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 78 % ulatuses, summas 2049,84 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjal II tasuda riigituludesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust võrdsete osamaksetena, s.o 170,82 eurot kuus. Tasumisega viivitamisel tuleb kostjal II tasuda TsMS § 179 lg 9 alusel viivist. Kuna menetluskulud jäid 22 % ulatuses hageja kanda, siis tuleks 22 % ulatuses, s.o summas 576,18 eurot, kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigituludesse välja mõista hagejalt. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna hageja on pensionär ning on saanud ise riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 578,16 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.