Võlaõigus

Jätta kõik menetluskulud kostja Implanttihoito Hambaravi OÜ kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt hagejale tekitatud tervisekahjustuse eest mittevaraline kahjuhüvitis summas, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele, siis peab kohus vajalikuks eraldi põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Hageja ise pidas õiglaseks hüvitise suuruseks 6000 eurot. Kohus leiab, et hageja märgitud õiglase hüvitise suurus ei ole asjaoludest ja kohtupraktikast lähtudes põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja asjaolud sisaldavad olulisi sarnasusi tsiviilasjaga nr 22

13-52963, milles Harju Maakohus mõistis oma 22.08.2018.a otsusega tervishoiuteenuse osutajalt ja tervishoiutöötajalt (kostjatelt) solidaarselt patsiendi (hageja) kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise summas 2000 eurot. Viidatud tsiviilasja asjaolude kohaselt osutati patsiendile ligi kahe aasta jooksul ebakvaliteetset hambaravi (seoses sildproteeside paigaldamisega patsiendile) ning ning eelnev põhjustas patsiendile hingelist ja füüsilist valu (sh tekkis patsiendil igemepõletik). Kohus võttis hüvitise suuruse määramisel arvesse, et enne kohtusse pöördumist ca 6 kuu jooksul toimunud läbirääkimiste käigus ja ca 5,5 aastat kestnud kohtumenetluse käigus ei teinud kostjad midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Kohus märgib, et ka käesoleva tsiviilasja hageja on pidanud kannatama pikaajalist hingelist ja füüsilist valu, kuna sildproteeside paigaldamisega seotud hambaravi on olnud ebakvaliteetne. Käesolevas asjas esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja algse ümbertegemistööde palve esitamise ja kohtueelse kohustuse täitmise nõudekirja esitamise (06.03.2023) vahel 16 kuud, ent kostja töid ümber ei teinud ega abistanud hagejat. Hagi esitati 31.05.2023, ent kostja ei ole hagile reageerinud. Seega ka käesolevas asjas ei ole kostja pika aja jooksul (kuigi mitte nii pika aja jooksul kui tsiviilasjas nr 2-13-52963) aidanud hagejal olukorda parandada. Kohus võtab eeltoodut arvesse ning leiab, et tsiviilasjas nr 2-13-52963 oli vaidlusalune tervishoiuteenuse lepingu rikkumise raskus sarnane, nagu käesolevas asjas, ent rikkumise ulatus oli tsiviilasjas nr 2-13-52963 ajalises mõttes suurem, kuna tsiviilasjas nr 2-13-52963 pidi hageja kannatama pikema aja jooksul. Kannatuste lühem ajaline ulatus vähendab õiglase hüvitise suurust. Samas võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse, et lisaks füüsilistele kannatustele tekkisid käesoleva asja hagejale ka kõneprobleemid. Eelnev tõi hagejale kaasa täiendavaid hingelisi kannatusi ning peab suurendama väljamõistetavat õiglast hüvitist. Samuti võtab kohus arvesse, raha väärtuse kiiret vähenemist võrreldes 2018. aastaga, mil eelpool viidatud otsus tsiviilasjas nr 2-13-52963 tehti. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et käesolevas asjas on õiglane mittevaralise kahju hüvitise suurus 3000 eurot. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.