Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
27. august 2019. a. Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-14344
Tsiviilasi
Viktor Kaboneni hagi Ene Reino vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Viktor Kabonen – isikukood XXX; elukoht XXX; esindajad e-post: XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv – Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post: [email protected] Kostja Ene Reino – isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX Kostja lepinguline esindaja Vambola Olli – e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
12.august 2019
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2018/1739, mis on algatatud 20. aprillil 2018. a Tartu Maakohtu 27.04.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-48638 sundtäitmiseks. Nimetatud määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi, mille kohaselt pidi hageja tasuma kostjale hiljemalt 1. mail 2010.a. 500 000 krooni. Kohustuse täitmise tagamiseks seati hageja omandis olevale kinnistule, registriosa nr XXX kostja kasuks hüpoteek summas üks miljon krooni. Täitemenetluses arestis kohtutäitur 9. augusti 2018. a arestimisaktiga hagejale kuuluva kinnistu. Hageja ei ole raha maksmise kohustust täitnud ning kuni 2018. a kevadeni ei ole kostja hagejalt rahalise kohustuse täitmist ka kordagi nõudnud ega osundanud sellise kohustuse olemasolule. Seetõttu leiab hageja, et kostja on oma käitumisega nõudest hageja vastu loobunud. Hagejale kuuluval kinnistul elas poolte XXX ning pooled leppisid kokku, et kinnistut ei müüda, vaid see XXX. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja on oma pikaajalise käitumisega loobunud hagejalt raha sissenõudmisest. Kostja ei ole hagejale edastanud ühtegi kirja ega meeldetuletust raha maksmise kohta ning ei ole kaheksa aasta jooksul nõuet maksma pannud. Ajavahemikus 2016 aprill –2018 aprill elas kostja poolte XXX juures hagejale kuuluval kinnistul. Neil asjaoludel ja toetudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 084/2018/1739. Kostja vastuväited (tl 32-40) Kostja vastuses hagile (tl.32-40) esitatud hagi ei tunnista. Kostja väitel on ta suuliselt telefoni teel korduvalt nõudnud hagejalt kohustuse täitmist ning seoses kostja nõudega pani hageja 2018. a veebruarikuus XXX asuva kinnistu müüki. Kostja
viivitas kohtutäituri poole pöördumisega, sest ei soovinud tekitada hagejale täiendavaid kulutusi. Alles siis, kui kostjale oli selge, et hageja ei kavatse võlga tasuda ja loodab nõude aegumisele, oli ta sunnitud taotlema täitemenetluse alustamist. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ega kasutanud hageja suhtes ebaausaid võtteid ning püüdnud hageja arvelt kasu saada. Hea usu põhimõttega on vastuolus hoopis hageja käitumine, sest tsiviilasjas nr 2-07-48638 kompromissi sõlmides pidas hageja ilmselt kaugema eesmärgina silmas võimalust jätta oma kohustused kostja ees täitmata. Kostja hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust aegumistähtaja kestel nõude maksmapaneku lugemiseks hea usu põhimõtte vastaseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt osundatud paragrahvi 4.lõikele eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Hageja ja kostja ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Pooled sõlmisid 22.04.2009 tsiviilasjas nr 2-07-48638 kompromissi, mille kohaselt peab hageja kostjale tasuma 500 000 krooni hiljemalt 01.05.2010 ning kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist (edaspidi kompromissmäärus). 2) Kinnistule registriosa numbriga XXX aadressiga XXX on seatud kostja nõude tagamiseks hüpoteek. 3) Hageja ei ole kompromissmäärusest tulenevat kohustust kostja ees täitnud. 4) Kompromissmäärusest tulenev nõue ei ole aegunud. 5) Hageja suhtes on kostja 18.04.2018 avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 084/2018/1739. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjaolu, et kostja esitas täitedokumendi sundtäitmiseks ligikaudu kaheksa aastat pärast kohtumääruse tegemist on kooskõlas hea usu põhimõttega. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Osundatud paragrahvis on sätestatud juhtumid, kui sundtäitmine on eelduslikult lubamatu, kuid samas ei ole välistatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine muudel alustel. Riigikohus on
leidnud, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine vastuolus hea usu põhimõttega võib olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus TMS § 221 järgi (Riigikohtu 12. detsembri 2018. a otsus nr 2-17-9391, p 16.1). Hea usu põhimõte on sätestatud TsÜS § 138 lg 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg 1 ja 2. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus, sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nimetatud põhimõte kehtib kõikides tsiviilsuhetes. Vastavalt VÕS § 6 lg 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist vastuolus hea usu põhimõttega loetakse õiguste kuritarvitamiseks ning halvas usus käitumise korral ei kohalda kohus seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus nr 3-2-1-102-07, p 16). Kohtu hinnangul ei ole välistatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega ka kohtumääruse täitmiseks algatatud täitemenetluse puhul. Seega tuleb käesolevas asjas hinnata, kas kostja käitumine nõude maksmapanekul, sh selle sundtäitmisele andmine ligi kaheksa aastat pärast täitedokumendiks oleva kohtumääruse jõustumist, on vastuolus hea usu põhimõttega ning seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 lg 1 järgi. Riigikohus on leidnud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus nr 3-2-1-43-13, p 15, Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige on selliseks erandlikuks asjaoluks võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus nr 3-21-128-14, p 11; Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus nr 3-2-1-43-13, p 15). Hageja hinnangul on kostja käitunud viisil, millega on jätnud mulje, et on nõudest loobunud. Kostja ei ole ligi kaheksa aasta jooksul nõudnud raha maksmist, on kasutanud hagejale kuuluval kinnistul olevat elumaja perioodiliselt elamispinnana ning nõustunud kokkuleppega, et kinnistu XXX. Seetõttu tekkis hagejal õigustatud ootus, et kostja on nõudest loobunud. Kostja on vaielnud vastu hageja väitele, et ta ei ole 27.04.2009 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva raha maksmise kohustuse täitmist nõudnud. Kostja on suuliselt korduvalt pöördunud hageja poole kompromissi täitmise nõudega, mida kaudselt tõendab hageja poolt kostjale saadetud kiri 20.02.2018 (tl 38). Hageja ei ole vaidlustanud kohtule tõendina esitatud kirja, millel on allkiri „Viktor Kabonen, XXX kinnistu omanik“ autorsust, kuid on märkinud, et kiri ei tõenda kostja faktiväiteid vaid selles on väljendatud üksnes hageja arusaama kostja emotsionaalsest õigusest poolele kinnistule (tl 47).
Kohtu hinnangul võib kirja sisu alusel teha järelduse, et hageja kavatseb kompromissmäärusest tuleneva nõude täitmiseks temale kuuluva kinnistu (või selle osa) võõrandada. Selliseks järelduseks annab aluse kirjas sisalduvad laused: „Kuna minul ei olnud siiamaani võimalik füüsiliselt ega ka teoreetiliselt sinule väljamaksta kohtumäärusest (2-07-48638) tulenevalt 01.05.2010 katteks 500 000 EEK panin minule kuuluva kinnistu müüki kinnisvara büroo kaudu. II korruse vabastamine on 22. märtsil. Samas palun esitada summa, mis sina pead õiglaseks, ja kes, selle eest peaks sinule maksma (viivised) mina või meie XXX[---]“. Seega ei saanud hageja vähemalt 2018. a alguses olla arvamusel, et kostja on nõudest loobunud. Vastasel juhul oleks hageja saanud tugineda alternatiivsele kokkuleppele või esitada muid vastuväiteid. Kohtu hinnangul on hageja kirja alusel kostjale järeldada, et kostja on esitanud hagejale täitemenetluse algatamise eelselt kohtumääruse täitmiseks nõude vähemalt ühel korral. Vaidlust ei ole selle üle, et kohustus on hageja poolt täitmata, mistõttu ei saanud täitemenetluse algatamine 20. aprillil 2018 olla ka hagejale üllatuslik. Kohus käsitleb järgnevalt ka küsimust, kas kostja võis nõudest loobuda kinnistu kasutamise või alternatiivse kokkuleppe sõlmimisega. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta elas 2016.a. aprillist kuni 2018.a. –aprillikuuni hagejale kuuluval kinnisasjal poolte XXX juures (tl 33). Kohtu hinnangul ei mõjuta see asjaolu aga kompromissmäärusest tulenevaid kohustusi. Kohus möönab, et sõltuvalt asjaoludest võib kinnistu kasutamine olla aluseks kasutuseeliste hüvitamiseks, mis pole aga käesolevas tsiviilasjas menetluse esemeks. Hageja väide, et pooled sõlmisid kokkuleppe kinnistu XXX, millisel juhul ei pea hageja kostjale maksma kompromissis märgitud rahasummat, on tõendamata ning ei oma kohtu arvates ka asja lahendamisel tähtsust. Kohus kordab siinkohal veelkord, et täitemenetluse aluseks olev kohtumäärus on kehtiv, seda ei ole muudetud ega tühistatud. Kostja ei ole oma nõudest loobunud. Ka käesolevas menetluses on hageja teinud kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimustel, et XXX kinnistu antakse tasuta üle poolte ühise poja omandisse, jättes hagejale isikliku kasutusõiguse, ning vastutasuks loobub kostja kompromissimäärusest tulenevatest nõuetest. Kostja on keeldunud uue kompromissi sõlmimisest hagejaga (tl.29-30). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ei ole võimalik lugeda tuvastatuks kostja käitumise vastuolulisust nõude sissenõudmisel ja oma õiguste kuritarvitamist. Hageja väide, et kostja on andnud nõude täitmisele eesmärgiga tekitada hagejale kahju, on tõendamata ning objektiivselt ebausutav. Vabatahtlikult täitmata täitedokumendi kohtutäiturile sundtäitmisele andmine on seadusest tulenev õigus ning sellise tegevuse vaidlustamiseks nõude aegumistähtaja jooksul peavad esinema erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning hagi jääb rahuldamata. Tartu Maakohus rahuldas 26.09.2018 kohtumäärusega hageja taotluse ning peatas täiteasjas nr 084/2018/1739 täitemenetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-14344. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõu– täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 084/2018/1739 tühistada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Käesolevas asjas on hageja menetluskulud on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olnud 1202 eurot (sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga 852 eurot). Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu summas 175 eurot. Kostja esindaja on kinnitanud, et nimetatud kulu ei sisalda käibemaksu ning on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu, mille aluseks on esindaja töötunni hind 50 eurot ning ajakulu 3,5 tundi, on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.