Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-18-12763 Tsiviilasi OÜ Tiradera hagi H R vastu 4332,91 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt H R lt 4332,91 euro väljamõistmiseks Hakkemeister OÜ kasuks Tsiviilasja hind 4619,92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Tiradera (reg nr 11121474, Uus 24, Tallinn), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat A K (Advokaadibüroo LMP OÜ, Soola 8, Tartu, epost: [email protected]), kostja H R (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx x-x, xxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx), kostja esindaja vandeadvokaat Andres Vutt (e-post: [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1)Jätta OÜ Tiradera hagi H R vastu 4332,91 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 2)Jätta OÜ Tiradera alternatiivne nõue 4332,91 euro väljamõistmiseks H R lt OÜ Hakkemeister (reg nr 12598528) kasuks rahuldamata. 3)Jätta OÜ Tiradera menetluskulud tema enda kanda. 4)Jätta H R menetluskulud OÜ Tiradera kanda. 5)Välja mõista OÜ-lt Tiradera menetluskulud 1725 eurot H R kasuks. 6)Kohustada OÜ-d Tiradera tasuma H R le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7)Tühistada Pärnu Maakohtu 03.09.2018 määrusega OÜ Tiradera kasuks kinnistusraamatusse H R le kuuluvale kinnistule, reg nr xxxxxx, asukohaga xxxx, seatud kohtulik hüpoteek summas 9900 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2187,66 eurot, viivis 27.06.2017 seisuga 444,70 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2187,66 eurot alates 28.06.2017 kuni võla tasumiseni; tsiviilasjas nr 2-17109851 väljamõistetud menetluskulud 1400 eurot ning viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest 23.02.2018 kuni võla tasumiseni. Alternatiivselt mõista eelmises lõigus nimetatud summad ning täitemenetluse seadusest tulenev väljamõistetud summale vastavad täitemenetluskulud H R lt välja Hakkemeister OÜ (reg nr 12598528) kasuks. Määrata alternatiivse nõude rahuldamise korral kohtulahendis kindlaks kohustuse täitmise viis, mille järgi summa tuleb kanda Rapla kohtutäitur Õnne Pajur ametialasele pangakontole nr EE191010010126369016 selgitusega „Hakkemeister OÜ võlgnevus OÜ Tiradera ees täiteasjas nr 179/2018/451“ ning kohtutäituril tuleb summa kanda OÜ Tiradera pangakontole nr EE742200221055040205. Hageja täpsustab hagi 30.04.2019 ning palub esimeses järjekorras analüüsida nõuet kostja poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisest tulenevalt, seejärel juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevalt ning viimaks lepingueelsete läbirääkimiste kohustuste rikkumisest ja heade kommete vastasest käitumisest tulenevalt. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Pärnu Maakohtu 04.01.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-109851 mõisteti Hakkemeister OÜ-lt ja P R hageja kasuks välja võlgnevus, viivised ja menetluskulud. Kohtuotsus jõustus 23.02.2018. Kohtuotsuse kohaselt sõlmis hageja (endise ärinimega OÜ Kivar & Partnerid) 12.12.2016 kliendilepingu nr 1611205 Hakkemeister OÜ-ga (reg nr 12598528) ja P R klientide
kohtus esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks. Kliendilepingu alusel esitati klientidele tasumiseks neli arvet (31.12.2016, 31.12.2016, 28.02.2017 ja11.04.2017), millest kaks on osaliselt tasutud. Võla kättesaamiseks esitas hageja 27.06.2017 kohtule klientide vastu hagiavalduse, mille kohus valdavas osas rahuldas (tsiviilasi nr 2-17-109851). Äriregistri andmetel oli kostja hageja ees võlgnevuse tekkimise ning selle kättesaamiseks kohtusse pöördumise ajal Hakkemeister OÜ ainus osanik (perioodil 15.01.2014-22.06.2017) ning ainus juhatuse liige (perioodil 09.12.2015-22.06.2017). Tsiviilasjas nr 2-17-109851 kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse kättesaamiseks esitas hageja täitmisavalduse Rapla kohtutäiturile Õnne Pajur. Hakkemeister OÜ suhtes on alustatud menetlust täiteasjas nr 179/2018/451 ja Priit Roki suhtes täiteasjas nr 179/2018/452. Kohtutäituri kinnitusel on võlgnevuse kättesaamine kummaltki võlglaselt perspektiivitu – mõlemad võlgnikud on varatud, arestitud on nende pangakontod ning Maksu- ja Tolliametiettemaksukonto ja töötasu. Ainuüksi Rapla kohtutäitur Õnne Pajur menetleb H R suhtes nõudeid aastast 2003, kokku 11 nõuet. OÜ Hakkemeister suhtes on Õnne Pajuril menetluses kokku kolm nõuet. 02.04.2018 on äriregistrit pidav kohus teinud Hakkemeister OÜ-le registrist kustutamise hoiatuse. Internetist avalikult kättesaadav informatsiooni põhjal on kostja juhitud Hakkemeister OÜ probleemne äriühing, kellel on arvukalt võlgnevusi kolmandate isikute ees. Riigi Teataja andmetel on viimaste aastate jooksul Hakkemeister OÜ-lt kohtuotsuste alusel välja mõistetud arvukalt võlgnevusi. 04.10.2017 registreeriti kostja poolt Hakkemeister OÜ võõrandamine A Kle kuuluvale äriühingule, kes asus ka juhatuse liikmeks. Internetis avalikult kättesaadava info põhjal on A K ebaaus ettevõtja, krooniline võlgnik ja n.ö professionaalne tankist, kes osutab probleemsete ja võlgades firmade ülevõtmise teenust. Hageja leiab, et kostja on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Hageja leiab, et Hakkemeister OÜ oli hagejaga kliendilepingu sõlmimise hetkel 12.12.2016 maksejõuetu. Kostja OÜ Hakkemeister juhatuse liikmena on rikkunud seaduses ettenähtud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Tsiviilasjas nr 2-17-8172 on leidnud tõendamist, et OÜ Hakkemeister maksejõuetus tekkis septembris 2016. Kohtuotsusest tuleneb, et ühtegi õiguslikku põhjendust võla tasumata jätmiseks võlgnikul ei olnud, tegemist oli pahatahtliku katsega oma kohustuste täitmisest kõrvale hiilida. Hakkemeister OÜ võla suurus oli 35 087,06 eurot. Pankrotiseaduse kohaselt tekib võlgnikul pankrotiavalduse esitamise kohustus, s.t osaühing on püsivalt maksejõuetu, kui tema võla suurus on vähemalt 2500 eurot. Hakkemeister OÜ-l puudus vara, et tekkinud võlgnevusi likvideerida, vastasel juhul oleks selle arvel saanud täitemenetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajad ei ole pidanud perspektiivikaks täiendavalt pankrotimenetluse algatamist, sest puudub ka vara tagasivõitmise võimalus. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Hakkemeister OÜ oli temaga kliendilepingu sõlmimise ajal 12.12.2016 maksejõuetu. Selle väite tõendamiseks on hageja tuginenud kahele kohtuotsusele, millega on Hakkemeister OÜ-lt välja mõistetud rahasummad. Kostja nõustub, et täitemenetlused ja nõuded on täitmata. Hageja nimetaud täiteasjades esitati avaldused täitemenetluse algatamiseks vastavalt 19.12.2017 ja 29.01.2018. Seega ei saa need täitemenetlused puudutada kliendilepingu sõlmimise aega. Lisaks ei saa need olla seotud kostja kohustuse rikkumisega, kuna täitemenetlused on alustatud ajal, mil kostja ei olnud enam juhatuse liige. Hageja kogu käsitlus OÜ Hakkemeister maksejõuetusest põhineb valedel eeldustel. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem
kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Äriseadustiku § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriseadustiku § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. E-kirjaga 02.12.2016 kell 6:27 loeb kohus tuvastatuks, et P R kirjutas hageja esindaja A Kile ja soovis õigusabi ning lubas, et osutatud teenuste eest tasub Hakkemeister OÜ. E-kirjaga 02.12.2016 kell 6:41 loeb kohus tuvastatuks, et P R kirjutas hageja esindaja A Kile ja soovis õigusabi tema kui füüsilise isikuga seotud probleemides ning lubas, et osutatud teenuste eest tasub Hakkemeister OÜ. Kliendilepinguga loeb kohus tuvastatuks, et Hakkemeister OÜ, P R sõlmisid hagejaga 12.12.2016 lepingu, mille alusel hageja kohustus esindama klienti kohtus seoses tsiviilasjadega. Kliendiks olid Hakkemeister OÜ ja P R nii koos kui eraldi. Klient kohustus tasuma arved. Arvetega nr 160040 31.12.2016, nr 160041 31.12.2016, nr 170006 28.02.2017 ja nr 170012 11.04.2017 loeb kohus tuvastatuks, et hageja esitas arved Hakkemeister OÜ-le tasumiseks kogusummas 3503,59 eurot. Hageja pangakonto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et Hakkemeister OÜ tasus hagejale 12.01.2017 432 eurot ja 17.02.2017 300 eurot. E-kirjaga 08.01.2017 loeb kohus tuvastatuks, et P R palub arve maksmiseks lisaaega, kuna toimub tehtud tööde kohta aktide koostamine, mille alusel saab tema arveid esitada. Ekirjaga 12.01.2017 loeb kohus tuvastatuks, et P R lubab hagejale nende vahenditest 12.01.2017 pool arvest tasuda ja ülejäänud saab tasuda 20.01.2017 lõpuks, kuna siis arved laekuvad. Ekirjaga 09.02.2017 loeb kohus tuvastatuks, et P R lubab enamus summat tasuda 15.02.2017. A Ki e-kirjadega 25.04.2017 ja 10.05.2017 loeb kohus tuvastatuks, et need on edastatud P R ja palutud nende omavaheline seis ära klaarida. Pärnu Maakohtu otsusega 14.01.2018 mõisteti välja Hakkemeister OÜ-lt ja P R solidaarselt OÜ Kivar & Partnerid kasuks 2187,66 eurot ja viivis 444,70 eurot. Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri teatisega loeb kohus tuvastatuks, et 04.07.2018 seisuga puudub Hakkemeister OÜ-l vara. 02.04.2018 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata. Interneti väljavõtetest nähtub, et võlgnike nimekirjas 22.08.2018 seisuga on Hakkemeister OÜ. 31.10.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8172 rahuldas Pärnu Maakohus Meve Tarmo OÜ (töövõtja) hagiavalduse Hakkemeister OÜ (tellija) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 35 087,06 eurot, lisanduvad viivised, menetluskulud summas 1520 eurot ja viivised menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral. Kohtuotsusega leidis tuvastamist, et 2016.a kevadel sõlmisid pooled lepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt metsamaterjali väljaveo- ja võsa ülestöötamise teenust. Hageja teostas töid kuni 2016.a septembrikuuni ning esitas töö eest arved: nr 16160 (31.08.2016); nr 16185 (30.09.2016); nr 16190 (31.10.2016); nr 16211 (30.11.201611). Saldoteate kohaselt on 30.11.2016 seisuga Hakkemeister OÜ-l tasumata hagejale esitatud arvete alusel 34 364,66 eurot. Nimetatud võlgnevus on käesoleva ajani tasumata ning selle suhtes on algatanud täitemenetluse nr 022/2017/6669 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. 28.12.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-114075 rahuldas Pärnu Maakohus OÜ Castorwood (töövõtja) hagiavalduse Hakkemeister OÜ (tellija) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 5743,01 eurot, viivised 316,44 eurot, lisanduvad
viivised, menetluskulud 907,75 eurot ja viivised menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral. Kohtuotsusega on tuvastatud, et pooled sõlmisid 2016.a detsembris, mille alusel kostja tellis hagejalt metsamaterjali väljaveo teenuse. Hageja teostas töö ja esitas kostjale kaks arvet: 1) 27.12.2016 arve nr 274 summas 3213,41 eurot maksetähtajaga 10.01.2017; ja 2) 17.01.2017 arve nr 281 summas 2529,60 eurot maksetähtajaga 25.01.2017. Arvel märgitud tähtajaks kostja kumbagi arvet ei tasunud ega teinud seda ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Nimetatud võlgnevus on käesoleva ajani tasumata ning selle suhtes on algatanud täitemenetluse nr 022/2018/789 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Kostja väidab, et 2016.a jaanuarist on ta Hakkemeister OÜ äritegevusest eemal ja andnud volituse alusel juhtimise üle oma pojale P R. Volitustega loeb kohus tuvastatuks, et alates 02.01.2016 ja 2017 esindas Hakkemeister OÜ-d kõikides äritehingutes P R, kuid äsja sõlmitud RMK riigihanke lepingu alusel ei saanud juhatuse liiget välja vahetada seoses Priit Roki eraisiku maksuameti võlgnevuse tõttu. E-kirjadega 02.12.2016 loeb kohus tuvastatuks, et P R väidab A Kile, et nende põhitegevuseks on RMK raamlepingu raames tehtavad raietööd ning P R soovib õigusteenust oma isiklike asjade lahendamiseks. Hakkemeister OÜ arvest 05.04.2018 nähtub, et RMK kohustus tasuma 987,28 eurot Hakkemeister OÜ-le tehtud tööde eest. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutest 19-26.10.2017 nähtub, et Hakkemeister OÜ ostis kasvava metsa raieõigust Anijal, Raasikul, Padisel, Märjamaal. Metsamaterjali ostuaktist 3ˇ.01.2016 nähtub, et Hakkemeister OÜ müüs metsamaterjali summas 1174,75 eurot. RMK teatisest nähtub, et Hakkemeister OÜ esitas RMK-le 2017.a jaanuaris ja veebruaris tehtud tööde eest neli arvet, mis on tasutud kogusummas 20 295,08 eurot. Viru Maakohtu 10.08.2016 otsusega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ-lt Hakkemeister on välja mõistetud 408 eurot AS-i Tapa Haigla kasuks. Täitmisavaldustest nähtub, et Peep OÜ-l on nõue Hakkemeister OÜ vastu summas 319,80 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud, 2017.a augustist ning Viru haigla AS-il on nõue Hakkemeister OÜ vastu summas 408 eurot 2016.a augustist. Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri teatisest nähtub, et tema menetluses on Hakkemeister OÜ vastu neli täiteasja, millest osad nõuded osaliselt tasutud. Teatisest 28.12.2018 nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on alates 01.02.2018 nõuded Hakkemeister OÜ vastu summas 7125,80 eurot ja alates 22.12.2017 summas 36 962,07 eurot. Pärnu Maakohtu 06.09.2017 otsusega mõisteti Hakkemeister OÜ-lt osaühing Gravente kasuks 594,04 eurot. Swedbank AS-i kontoväljavõttelt nähtub, et ajavahemikus 05.12.2016 kuni 18.04.2017 on RMK kandnud Hakkemeister OÜ arvele kokku 46 770,88 eurot. Hageja väidab, et Hakkemeister OÜ-l jäid tasumata arved alates 27.12.2016. Võlgnevusi ei ole likvideeritud tänaseni. Püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.08.2016 arve nr 16160 alusel. Kostja pidanuks esitama pankrotiavalduse kohtule 20 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.09.2016. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on osaühingu juhatus kohustatud esitama osaühingu suhtes kohtule pankrotiavalduse juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Osaühing on seaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine või osaühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavaldus tuleb kohtule esitada mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus on kohustus osaühingu võlausaldajate ees, s.o kui pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega tekitatakse osaühingu võlausaldajale kahju, on viimasel õigus esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue otse osaühingu juhatuse liikme vastu. Hageja peab tõendama, et kostja on
võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi ja et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-143-16 kohaselt tuleb püsiva maksejõuetuse aja kindlakstegemiseks kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. TsÜS-i kommenteeritud väljaande § 36 kohaselt kui juriidilisel isikul jäävad tähtajalised maksed tasumata ning puudub perspektiiv rahaliste vahendite tekkimiseks, siis tuleb esitada pankrotiavaldus. Seega ei eelda püsiv maksejõuetus seda, et juriidiline isik ei suuda püsivalt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi kolmandate isikute ees, vaid seda, et juriidilise isiku vara ei kata enam tema kohustusi ja see seisund on püsiva iseloomuga, s.o maksevõime taastamiseks reaalsed lootused puuduvad. Hageja esitatud kohtuotsused ja täitmisavaldused tõendavad, et Hakkemeister OÜ-l on rahalised kohustused erinevate võlausaldajate ees. Kostja esitatud arved, raamleping, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud, ostumüügileping alates 2016-2017 tõendavad, et Hakkemeister OÜ-l oli nimetatud aastatel olemas majandustegevus. Seda kinnitab ka e-kirjas A Kile P R. OÜ Hakkemeister majandustegevust aastatel 2016-2017 kinnitab Swedbank AS-i väljastatud OÜ Hakkemeister kontoväljavõte, mille kohaselt perioodil 2016-2017 oli firma käive 69 900,69 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Hakkemeister OÜ netovara suurus perioodil 2016.a august – 22.06.2017 ei vastanud seadusele, mis tinginuks pankrotiavalduse esitamise. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega hageja peab tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi ja et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et Hakkemeister OÜ netovara suurus ei vastanud seadusele ja et Hakkemeister OÜ oli püsivalt maksejõuetu septembrist 2016 ja ka kliendilepingu sõlmimise ajal. Kohus leiab, et Hakkemeister OÜ-l oli olemas perioodil 2016-2017 majandustegevus, seega olid olemas reaalsed lootused maksevõime taastamiseks. Kohtutäiturite teatistest nähtub ka, et OÜ Hakkemeister on osaliselt võlgnevusi tasunud, osaliselt on tasutud ka hageja arved. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutest nähtub, et lepingud on sõlmitud 2017.a oktoobris, s.o aasta hiljem ajast, mil tekkis osaühingu hageja väidetav püsiv maksejõuetus. Hageja väidab, et tegemist on fiktiivsete lepingutega. Selle väite tõendamise kohustus lasub hagejal, kuni hageja seda ei tõenda, on see hageja paljasõnaline väide. Hageja on ette heitnud kostjale ka seda, et Äriregistri andmetel on osaühingul 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded esitamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kuidas majandusaastaaruannete esitamata jätmine hagejat kahjustas. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastamist leidnud, et OÜ Hakkemeister sundlõpetamiseks on ÄS § 203 lg-s 2 sätestatud teised seaduses sätestatud isikud esitanud avalduse. Seisuga 21.08.2019 ei ole OÜ Hakkemeister registrist kustutatud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja leiab, et kostja on ise tunnistanud, et andis tervislikel põhjustel OÜ Hakkemeister üldvolitused oma pojale P R, kuna soovis toime panna seaduse rikkumist selleks, et minna sellisel viisil mööda maksuvõla tõttu seatud riigihankes osalemise keelust. Äriseadustiku § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriseadustiku § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste
rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS-i kommenteeritud väljaande § 35 kohaselt juhtorgani liikme ja juriidilise isiku vahelisest õigussuhtest juhtorgani liikmele tulenev keskne kohustus on üldine hoolsuskohustus. Üldine hoolsuskohustus tähendab eelkõige parimal viisil ning heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Üldine hoolsuskohustus koosneb järgmistest elementidest: kohustusest olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Juhtorgani liige on kohustatud käituma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-09 kohaselt juhatuse liige on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust äriühingu ees, kui juhatuse liige on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust äriühingu ees, kui juhatuse liige jätab mõjuva põhjuseta täitmata äriühingu lepingulise kohustuse oma võlausaldaja ees, mille tagajärjel peab äriühing maksma oma võlausaldajale leppetrahvi. Hageja leiab, et OÜ Hakkemeister ja hageja vahel sõlmitud lepingu rikkumine on toonud osaühingule täiendava kahju tsiviilasjas nr 2-17-10985 väljamõistetud viiviste ja menetluskulude näol. Erialakirjandus väidab ka seda, et ainuüksi juriidilisele isikule tema juhtimisest tekkinud kahjulik tagajärg või loodetud positiivse tulemuse saabumata jäämine ei ole aluseks juhtorgani liikme vastutusele juriidilise isiku ees. Kostja vastutuse eelduseks on tema poolt sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja võimalusi, ei ole käsitatav ülemäärase riski võtmisena. Hageja oleks pidanud tõendama kostja konkreetse kohustuse rikkumise. Hageja on ainult nentinud, et seoses tsiviilasjaga on tekkinud osaühingule kahju viiviste ja menetluskulude näol. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et kliendilepingu mittetäitmisega, mis sõltus osaühingu võimalustest ja vajadustest, ei võtnud kostja juhatuse liikmena ülemäärast riski. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja rikkumine ja tekkinud kahju ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust ja tekitanud Hakkemeister OÜ-le kahju, vaatamata sellele, et tsiviilasjas nr 2-17-109851 on välja mõistetud OÜ-lt Hakkemeister viivised ja menetluskulud. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele hageja nõue hageja kasuks ega osaühingu kasuks. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi ning käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt. Hageja leiab, et Hakkemeister OÜ esindaja on hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi pidanud halvas usus: on hagejat eksitanud, varjanud oma maksejõuetust, loonud valemulje osaühingust kui toimivast ettevõttest, andnud korduvalt alusetult lubadusi võlgnevuse kustutamiseks, mida võlgnikul ei olnudki kavaks kunagi täita. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks, et ta on kostjaga mingeid läbirääkimisi pidanud. Hageja ei ole näidanud seda, milline talle avaldatud teave on olnud ebaõige. Kuna kostjale heidetakse ette lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumist, siis seega ei ole asjakohased etteheited, mis puudutavad pärast lepingu sõlmimist toimunut: andnud korduvalt lubadusi võlgnevuse tasuda, on eksitanud erinevates kohtumenetlustes teisi menetlusosalisi ja kohut. Hageja väidab, et on ilmne, et kostja andis Hakkemeister OÜ esindamise volitused P R kehtivat õigust rikkudes. TsÜS § 31 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja nentimine, et Hakkemeister OÜ esindamise volitused anti P R kehtivat õigust rikkudes, on paljasõnaline. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole näidanud, millist kehtivat õigust rikkudes andis Hakkemeister OÜ esindamise volitused P R. Hageja on veendunud, et kostja on rikkunud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi seetõttu, et kostja poeg P R on käitunud alatult. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja on ise P R suhelnud ja see on talle mingi aja jooksul sobinud. Kohus leiab, et ka hageja ise pidanuks lepingueelsetel läbirääkimistel äririske hindama. Ka hagejal oli enne lepingu sõlmimist võimalik otsingumootoris Google teavet hankida. Hageja väidab, et kostja võõrandas osanikuna maksejõuetu Hakkemeister OÜ vastutuse vältimiseks professionaalsele „tanktistile“. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, et antud juhul ei ole ühingu vara võõrandatud. Hageja ei ole tõendanud, milliseid õigusnorme kostja on rikkunud. Asjas ei leidnud tõendamist ka maksejõuetus. Iga äriühingu osanik võib oma osa võõrandada ükskõik kellele. See põhimõte täidab muu hulgas põhiseaduslikku omandipõhiõigust. Osa võõrandamisel ei ole mingit mõju sellele, kui isik on pannud toime rikkumise, kuna rikkumiste taajärjed omaistatakse isikule, kes rikkumise toime pani ning neid ei ole võimalik edasi kanda. Seega ei ole ka võimalik, et osa võõrandamine saaks tekitada olukorra, kus see mõjutab kellegi vastutust. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi ning käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt. Hageja väidab, et tal ei ole tõendamiskohustust ja tõendamiskoormus on kostjal. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tõendamiskoormuse saab pöörata kostjale üksnes erandlikel asjaoludel, mida antud juhul ei esine. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-15 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et võlausladaja peab hagejana nõude maksmapanekuks tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või käitnud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus nõustub kostjaga, et hagi on täielikult tõendamata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi kuulub jätmisele rahuldamata, siis tuleb tühistada ka Pärnu Maakohtu 03.09.2018 määrusega kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek summas 9900 eurot OÜ Tiradera kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja kanda kuuluvad jätmisele ka kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 1725 eurot: lepingulise esinduse kulud summas 1725 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 11,5 t ulatuses, tunnitasuga 125 eurot. Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-115-14 on kohus leidnud, et professionaalse ja asjakohase õigusteenuse osutamise korral tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on õigusteenuse tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlik ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja leiab, et kostja menetluskulud näidatud ulatuses ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamata, on otsitud ja paljasõnaline. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et 17.10. ja 5.12.2018 näidatud ajakulu asemel on põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 23.01.2019 näidatud ajakulu asemel samuti 2 tundi. Arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, siis loeb kohus kostja esindaja erinevatele toimingutele ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 287,50 eurot. Kokku 1725 eurot, millele lisandub viivis.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.