Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu avaldus R Y vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamata jätmine Avaldaja: Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (registrikood 80067917, asukoht Tuulemaa tn 10, 10312 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: R Y (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Sulev Mander (Afford Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu avaldus R Y vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Määrata puudutatud isiku R Y menetluskulude rahaliseks suuruseks 155 eurot, mis kuulub avaldajalt Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistult puudutatud isiku R Y kasuks väljamõistmisele.
4.Välja mõista avaldajalt Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistult puudutatud isiku R Y kasuks kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud menetluskuludelt viivis alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1 (4)
2-18-127899 Asjaolud
1.Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 05.11.2019 esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Y (edaspidi puudutatud isik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.11.2018 võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 10.01.2019 võlgniku suhtes maksekäsu määruse, millele võlgnik esitas 28.01.2019 määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas 12.02.2019 määrusega võlgniku määruskaebuse, tühistas maksekäsu ning andis asja üle menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 11.03.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse R Y (edaspidi puudutatud isik) vastu majandamiskulude 533,07 euro ning viivise 87,67 euro nõudes. Kohus võttis avalduse 05.04.2019 määrusega hagita asjana menetlusse.
2.Avaldaja esitas 09.08.2019 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja toob välja, et arvestades tema nõude suurust ja kostja vastuväiteid on avaldaja juhatus otsustanud ebaproportsionaalselt mahukas muutuva ja ressurssi nõudva menetluse lõpetada.
3.Kohus edastas avalduse tagasivõtmise taotluse puudutatud isikule, kes esitas 14.08.2019 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kohtumääruse põhjendused
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 lahendab kohus käesolevat asja hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
5.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
6.Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele ning avaldus tuleb seoses selle tagasivõtmisega jätta TsMS 423 lg 1 p 2 alusel läbivaatamata.
7.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2 (4)
2-18-127899
9.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isik oleks avaldaja nõude rahuldanud, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud avaldaja kanda.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 09.02.2019 määruskaebuselt Pärnu Maakohtu 10.01.2019 maksekäsule summas 45 eurot, riigilõiv täitemenetluse peatamiseks 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 2304 eurot (sh käibemaks 384 eurot). Puudutatud isik on selgitanud, et ta on kohtule varem e- kirjaga teatanud, et tema esindajaks ja menetlusdokumentide koostajaks on Sulev Mander (Afford Õigusbüroo OÜ), kellega puudutatud isikul on sõlmitud ka vastav õigusteenuste leping. Puudutatud isik ei oma õigusteadmisi, mistõttu ei oleks ta saanud menetluses ilma esindajata hakkama. Kuivõrd menetlus käis kirjalikult, siis ei pidanud puudutatud isik oluliseks menetlusdokumentidele märkida esindaja andmeid.
13.Kohus leiab, et riigilõiv 50 eurot esialgse õiguskaitse avalduselt on põhjendatud menetluskulu, kuivõrd Pärnu Maakohus rahuldas 05.02.2019 määrusega puudutatud isiku avalduse täitemenetluse peatamiseks. Samuti on põhjendatud 28.01.2019 määrusekaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, kuivõrd Pärnu Maakohus rahuldas 12.02.2019 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
14.Lepingulise esindaja kulude osas on kohus seisukohal, et need on põhjendatud üksnes nende menetlustoimingute eest, mille puhul on lepinguline esindaja menetluses esindajana osalenud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13). Puudutatud isik on maksekäsu kiirmenetluses ning maakohtus hagita menetluses esitanud kõik menetlusdokumendid enda nimelt, välja arvatud viimane menetlusdokument (menetluskulude nimekiri), millega koos on alles esitatud kohtule volikiri ja esindaja haridust tõendav dokument ning mille on lepinguline esindaja allkirjastanud. Seega saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatud ja vajalikuks üksnes viimase, st 14.08.2019 menetlusdokumendi koostamisega seotud toiminguid. Kohus peab 14.08.2019 menetlusdokumendi koostamise (sh ettevalmistavad toimingud) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. 3 (4)
2-18-127899
15.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-3916, p. 13). Puudutatud esindaja tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tunnitasumäär põhjendatud. Seega on lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud 50 euro ulatuses (0,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis), millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot.
16.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Puudutatud on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 155 eurot (riigilõiv 95 eurot ja lepingulise esindaja kulu 60 eurot), mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on vastavasisulise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.