Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. august 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-12214
Kohtuasi
XX hagi YY ja Apartments Estonia OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja (apellant) YY (isikukood volitatud esindaja Priit Lantin
XXXXXXXXXXX),
Kostja Apartments Estonia OÜ (registrikood 14015850; asukoht Vene tn 1-22a, Tallinn), seaduslik esindaja XX Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2018. a otsus muutmata. Jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. Mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 648 eurot.
Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
2-18-12214 teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, osaühingu osanik ja juhatuse liige) esitas 15. augustil 2018. a Harju Maakohtule YY (kostja I, osaühingu osanik ja juhatuse liige) ja Apartments Estonia OÜ (kostja II, osaühing) vastu hagi, milles palus kutsuda kostja I osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi. Hagiavalduse kohaselt on osaühingu tegevusalaks üüritud korterite ja äripindade allüürile andmine airbnb ja booking portaalide vahendusel. Hageja ja kostja I on osaühingu võrdse osalusega osanikud ning piiramata esindusõigusega juhatuse liikmed. Mõlemal juhatuse liikmel on ligipääs osaühingu kontole SEB pangas (SEB pangakonto).
21.veebruaril 2018 avas kostja I hagejat informeerimata osaühingu nimel teise konto LHV pangas (LHV pangakonto), mille kasutusõigus oli ainult kostjal I. Hageja sai teisest pangakontost teada 1. augustil 2018. Samuti selgus siis, et kostja I on kasutanud osaühingu nimele avatud LHV pangakontot täielikult isiklikes huvides, tasudes osaühingu pangakaardiga kõikvõimalike isiklike ostude eest (teinud makseid ööklubides, toidupoes, restoranides, rõivapoodides, välismaal) ning kulutanud sellega osaühingu raha üle 50 000 euro. Samuti on kostja I võtnud sellelt pangakontolt välja sularaha üle 12 000 euro. Kostja I muutis ka airbnb ja booking portaalides andmeid selliselt, et raha laekub osaühingu SEB pangakonto asemel uuele LHV pangakontole ning sõlmis osaühingu nimel tehingud alla turuhinna. Kostja I on tunnistanud, et sõlmis lepinguid ka enda, mitte enam osaühingu nimel, kasutades ära osaühingu müügikanaleid ning osaühingule antud häid hinnanguid üüriportaalides. Eelnevat arvestades on kostja I tegutsenud olulisel määral vastuolus äriühingu huvidega, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu äriühingu majandustegevuse jätkumise. Sellise tegevusega rikkus kostja I juhatuse liikme lojaalsuskohustust, kahjustas ilmselgelt osaühingu majanduslikke huve ning jätkab oma tegevust. Osanike häälte võrdse jagunemise tõttu ei saa hageja kostjat I juhatusest tagasi kutsuda muul viisil kui äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 alusel kohtu kaudu.
2.Hageja esitas 30. augustil 2018 Harju Maakohtule taotluse, milles palus peatada hagi tagamise korras peatada kostja I juhatuse liikme volitused kohtumenetluse ajaks. Harju Maakohus rahuldas 11. septembri 2018. a määrusega pärast menetlusosaliste seisukohtade
2-18-12214 väljaselgitamist hagi tagamise avalduse ja peatas kostja I volitused osaühingu juhatuse liikmena. Kostja vastuväited
3.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ühtlasi palus kostja I määrata erikontrolli. Kostja I vastuväidete kohaselt on hagi esitatud sooviga mõjutada hageja ja kostja I kui endiste abikaasade ühisvara jagamise menetlust. Osaühingu osad on poolte ühisvara. Hoopis hageja, kelle ülesandeks oli raamatupidamisarvestuse korraldamine ja kontrollimine, on tekitanud oma tegevusega (sh osaühingu kohta valeandmete esitamisega, teadvalt ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamisega ning osaühingu SEB pangakontol oleva raha isiklikes huvides kasutamisega) osaühingule majandusliku kahju. Olukorras, kus mõlemad osanikud ja juhatuse liikmed süüdistavad teineteist kuritarvitustes, tuleb määrata erikontroll, et selgitada, kas juhatuse liikmed on kasutanud ühingu raha isiklikes huvides ja korraldanud osaühingu raamatupidamisarvestust õiguspäraselt. Hageja keeldub kostjale I raamatupidamisdokumente väljastamast. Kostja I kasutas LHV pangakontol olnud raha kokkuleppel hagejaga ja hageja oli sellest teadlik. Hageja väide, et ta ei teadnud enne 1. augustit 2018 LHV pangakontost, on vale. Osaühingu SEB pangakontolt, mida hageja kasutas, on alates 22. veebruarist 2018 tehtud 17 korda ülekanne LHV pangakontole. Samuti nähtub hageja ja kostja I 21. veebruari 2018. a e-kirjavahetusest, et hageja oli teadlik LHV pangakonto avamisest ja pangakonto kokkuleppelisest kasutuskorrast ning nõustus sellega, et kostja I kasutab LHV pangakontot isiklikuks ja muuks majandustegevuseks. Kõiki makseid, mis laekusid LHV pangakontole, tuleb mõista kui kostja I laene osaühingule. Payward Ltd on teinud 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2018 LHV pangakontole ülekandeid 53 000 euro ulatuses ning need ülekanded olid tehtud krüptoraha tehingute alusel kostjale I isiklikult ega ole seotud osaühingu äritegevusega. Pertini OÜ on tasunud kostjale I viimase korraldatud ürituste eest klubis Club Prive ning ürituste korraldamine ei ole osaühingu tegevusalaks. Osaühing võlgneb kostjale I vähemalt 16 700 eurot, mida juhatus on tunnistanud.
4.Kostja II ei vastanud hagile. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas30. novembri 2018. a otsusega hagi ja kutsus kostja I osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise menetluskulud 2442 eurot 80 senti.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - osaühingu tegevusalaks on üüritud korterite ja äripindade allüürile andmine; - hageja ja kostja I on osaühingu juhatuse liikmed, kelle esindusõigust ei ole põhikirjaga piiratud; - hageja ja kostja I on osaühingu osanikud võrdsetes osades (50%:50%); - nii hagejal kui ka kostjal I on ligipääs osaühingu SEB pangakontole
2-18-12214 -
kostja I avas hagejat teavitamata 21. veebruaril 2018. a osaühingu nimel uue pangakonto LHV pangas, mille kasutusõigus oli ainult kostjal I; hageja ja kostja I saavutasid e-kirja teel kokkuleppe, et kostja I kasutab LHV pangakontot isikliku pangakontona; LHV pangakontole laekus 53 000 eurot äriühingult Payward Ltd kostja I isikliku krüptoraha müügist; LHV pangakontole laekus tuhandete eurode ulatuses raha airbnb ́lt ja booking ́ilt ning osaühingu SEB pangakontolt; kostja I kasutas LHV pangakontot isiklikes huvides, tasudes osaühingu pangakaardiga kõikvõimalike isiklike ostude eest (nt maksed ööklubides, toidupoes, restoranides, rõivapoodides, välismaal), kulutades sel viisil üle 50 000 euro.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja I juhatuse liikme kohalt ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi kutsuda, sest kostja I on kestvalt ja oluliselt rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kui kasutas äriühingu LHV pangakontole laekunud äriühingu raha (laekumised äriühingu SEB pangakontolt, airbnb ́lt ja Booking ́ilt) isiklikuks tarbeks, rikkudes sellega korduvalt ja oluliselt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Juhatuse liikme tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks on ÄS § 184 lg 5 tähenduses eelkõige juhatuse liikme kohustuste kestev ja oluline rikkumine. Juhatuse liikmel on äriühingu juhtimisel hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Hoolsuskohustus tähendab kohustust toimida ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus tähendab eelkõige, et juhatuse liige peab hoiduma huvide konfliktist. Kõige ilmsemaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise viisiks on äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Hageja on juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist sisustanud asjaoluga, et kostja I kasutas pikema aja vältel äriühingu raha isiklikuks otstarbeks ning avas selle varjamiseks uue pangakonto teise juhatuse liikme teadmata. Konto avamise ja raha kasutamise üle ei ole vaidlust, kuid kostja I väidab, et ta kandis äriühingule kasutatud summade ulatuses isiklikku raha ning et tal oli kokkulepe, et kasutab äriühingu kontot isiklikuks otstarbeks. Arvestades poolte kokkulepet LHV pangakonto kasutamise kohta, pidi kostja I kandma sellele pangakontole oma isiklikku raha ning kulutama seda isiklikuks tarbeks. Kuigi selline kokkulepe võib tuua äriühingule kaasa negatiivseid tagajärgi, tähendab see seda, et ulatuses, milles kostja I kandis pangakontole isiklikku raha, ei ole kostja I kasutanud äriühingu vara isiklikuks tarbeks. Põhilises osas kasutaski kostja I LHV pangakontot isikliku kontona, kuid teatud osas laekus sinna ka äriühingu raha, mida kostja I kasutas samuti isiklikuks tarbeks. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli alus kanda raha SEB pangakontolt endale isiklikuks tarbeks. Juhul, kui maksete aluseks oleks olnud laenuleping, oleks see ÄS § 181 lg 3 järgi ilma osanike nõusolekuta tühine. Isegi kui pooled oleksid leppinud 27. mai 2017. a e-kirjas kokku, et osanikud on andnud osaühingule laenu, siis ei nähtu sellest laenu andmise tingimusi, sh tagastamise tähtaega. Sellises olukorras oli maksete tegemiseks igal juhul vaja hageja nõusolekut.
5.3.Lisaks rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust sellega, et leppis kokku ja lõi asjade sellise korralduse, et ta kasutas LHV pangakontot oma isikliku pangakontona. Selline asjaajamine ei vasta hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõudele, sest see hägustab ettevõtte raamatupidamist, raskendab kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle ning suurendab oluliselt võimalust, et juhatuse liige pöörab enda kasuks äriühingu vara. Asjaolu, et
2-18-12214 sellisele korraldusele aitas kaasa hageja, ei vabasta kostjat I vastutusest, kuid võimaldaks esitada ka hageja vastu tagasikutsumise nõude ÄS § 184 lg 5 järgi. Apellatsioonkaebus
6.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et pooltel ei olnud vaidlust LHV pangakonto avamise asjaolude üle. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et pangakontole kantakse üksnes kostja I isiklikku raha. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et airbnb ́lt ja booking ́ilt laekus LHV pangakontole äriühingu raha, on maakohu selline järeldus ebaõige. Maakohus asus üllatuslikult välja selgitama, kas kostjal I oli nõue osaühingu vastu, kuigi jättis kostja I laenusuhte kohta esitatud tõendid vastu võtmata. Seejuures ei ole hageja väitnud, et SEB pangakontolt tehtud ülekanded ei olnud õiguspärased.
6.2.Maakohus süüdistas kostjat I selles, et ta lõi sellise asjade korralduse, et kostja I kasutas osaühingu pangakontot isikliku kontona, kuid jättis tähelepanuta, et pooltel kui osaühingu 100%-listel osanikel oli selle kohta kokkulepe.
6.3.Maakohus võtnud seisukohta kostja I taotluse kohta erikontrolli määramiseks ja hageja esitatud tõendite vastu võtmata jätmiseks.
7.Kostja II ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
10.Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul esineb mõjuv põhjus kutsuda kostja I osaühingu juhatuse liikme kohtalt ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi, sest kostja I on kestvalt ja oluliselt rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 tähenduses. Kuigi kostja I vaidlustab maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et maakohus on ekslikult järeldanud, et kostja I kasutas osaühingu raha isiklikuks tarbeks, ei annaks kostja I apellatsioonkaebuse need väited ka põhjendatuse korral alust maakohtu otsust tühistada, sest kolleegiumi hinnangul piisab kostja I juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ka ainuüksi
2-18-12214 asjaolust, et kostja I lõi sellise asjade korralduse, et ta kasutas osaühingu pangakontot isikliku pangakontona ja segas sel viisil enda isikliku ja osaühingu vara. Kostja I kinnitas kohtumenetluses, et ta kasutas osaühingu nimel avatud LHV pangakontot isikliku pangakontona ning ta lasi kanda sellele isikliku ettevõtlusega teenitud raha. Samas tõi kostja I apellatsioonkaebuses esile, et pooltel ei olnud kokkulepet selle kohta, et LHV pangakontole kantakse üksnes kostja I isiklikku raha. Sellega möönis kostja I, et osaühingu LHV pangakontol võisidki kostja I isiklik ja osaühingu raha seguneda. Selline juhatuse liikme käitumine ei vasta aga juhatuse liikmelt oodatavale tavapärasele hoolsusstandardile. Lisaks nähtub apellatsioonkaebusest, et kostja I on ekslikult arusaamal sellest, kellele kuulub osaühingu vara, ning ta ei mõista, et osaühingu juhatuse liikmed peavad lojaalsuskohustust järgides tegutsema osaühingu parimatest huvidest lähtudes. Seetõttu ei muuda kostja I käitumist õiguspäraseks asjaolu, et ta tegutses teise juhatuse liikme nõusolekul, ega see, et hageja ja kostja I olid samal ajal ka osanikud, kellele kuulus 100% osalusest. Kostja I ei mõista, et osaühingu osanikuna kuulub talle küll osaühingu osa, kuid ta ei ole osaühingu vara, sh osaühingu pangakontol oleva raha omanik, mistõttu ei või ta seda osaühingu huvide vastaselt ka juhatuse liikmena käsutada. Eelnevat arvestades leidis maakohus õigesti, et selline asjaajamine ei vasta juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõudele, sest see hägustab ettevõtte raamatupidamist, raskendab kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle ning suurendab oluliselt võimalust, et juhatuse liige pöörab enda kasuks äriühingu vara.
11.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja I taotluse kohta erikontrolli määramiseks ja hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest keeldumise vastuväite kohta. Kuigi maakohus jättis tähelepanuta kostja 17. septembri 2018. a hagi vastuses esitatud taotluse erikontrolli määramiseks ja rikkus sellega menetlusõiguse normi, ei ole see viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kostja I taotles erikontrolli määramist seetõttu, et tema väitel on hoopis hageja rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Samas ei ole kostja I esitanud kohtule vastuhagi hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks, mistõttu ei ole asjas vaja tõendada asjaolu, et hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Lisaks ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust võimalust määrata hagiasjas tõendite kogumiseks osaühingule erikontrolli. Erikontrolli läbiviija määramist saab TsMS § 602 järgi taotleda hagita menetluses. Samas ei ole osanikul õigust taotleda erikontrolli küsimustes, mille osas on osanikel ÄS § 166 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (Riigikohtu 7. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Arvestades seda, et kostja I esitas nimetatud taotluse isiklikult, kuid hiljem esindas teda kohtumenetluses õigusteadmistega isik, kes ei juhtinud pärast taotluse esitamist toimunud kohtuistungil ega esitatud menetlusdokumentides tähelepanu vajadusele lahendada kostja I taotlus, ei pidanud kostja I esindaja nimetatud taotlust ilmselt ka oluliseks ja asjakohaseks. Lisaks heidab kostja I apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja I 9. novembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud vastuväidete kohta, kuid kostja I ei ole selgitanud, mil viisil tõi see kaasa ebaõige otsuse tegemise. Arvestades seda, et maakohus tuvastas hageja esitatud tõenditest hoolimata asjaolu, et LHV pangakontole kantud krüptoraha müügist saadud raha oli kostja I isiklik raha ning pooltel oli kokkulepe just LHV pangakonto kasutamise, mitte krüptoraha konto kasutamise kohta, on maakohtu
2-18-12214 järeldused viidatud tõenditest hoolimata kostjale I soodsad, mistõttu ei mõista kolleegium, miks heidab kostja I apellatsioonkaebuses maakohtule ette vastuväidetega arvestamata jätmist.
12.Eelnvat arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja I kanda.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 648 eurot (käibemaksuga). Esindajal kulus apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kokku 4 tundi 30 minutit (sh 1 tund 30 minutit maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele, 30 minutit kliendiga kohtumisele ja 2 tundi 30 minutit vastuse koostamisele) tunnihinnaga 144 eurot/tund (käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud olnud vajalikud ning neile kulunud aeg põhjendatud, arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning mahtu. Kostja esindaja tunnihind 144 eurot (käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära. Seega tuleb kostjal I hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulu 648 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.