2-18-12214/19 - Ühinguõigus - Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-12214 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja esitatud asjaolud J J V I on esitanud hagi R A d V ja Xxxx OÜ vastu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumiseks 15.08.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt Xxxx OÜ (kostja II) tegevusalaks on üüritud korterite ja äripindade allüürile andmine xxxx ja xxxx kaudu. Hageja ja kostja I on kostja II juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete esindusõigust põhikirjaga piiratud ei ole. Hageja ja kostja I on kostja II osanikeks võrdse osalusega (50% ja 50%). Mõlemal juhatuse liikmel on ligipääs kostja II arvelduskontole Xxxx pangas. 21.02.2018 avas kostja I hagejat informeerimata osaühingu nimel teise arvelduskonto Xxxx pangas (IBAN xxxx), mille kasutusõigus oli ainult kostjal I. 01.08.2018 sai hageja teadlikuks Xxxx pangas avatud teisest osaühingu arvelduskontost. Ajal, mil hageja kirjutas kostjale 1 küsimuse „teisest kontost“, pidas hageja silmas äriühingu kauplemiskeskkonnas xxxx avatud xxxx kontot, mitte Xxxx kontot. Hageja väitel on kostja I kasutanud osaühingule avatud Xxxx arvelduskontot täielikult isiklikes huvides, tasudes osaühingu pangakaardiga kõikvõimalike isiklike ostude eest, näiteks teinud makseid ööklubides, toidupoes, restoranides, rõivapoodides, välismaal, seega kulutanud üle 50 000 euro osaühingu sissetulekutest. Hageja hinnangul on kostja I eelkirjeldatult käitudes rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ja kahjustanud kostja II majandushuve. Osanike häälte võrdse jagunemise tõttu puudub võimalus kostja I juhatusest tagasikutsumiseks muul viisil kui kohtu kaudu. Kostja I seisukohad Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I hinnangul on hageja ise teinud lubamatuid ülekandeid kostja II kontolt hageja kontole ja hagi on esitatud eesmärgiga mõjutada poolte ühisvara jagamist. Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt hagejale ei olnud teada ettevõtte pangakonto olemasolu Xxxx pangas. Hagejal on ligipääs kontole ning hageja on Xxxx kontoga seotud pangakaarti kasutanud maksete teostamiseks. Hageja pidi olema Xxxx kontost xxxx teadlik 01.08.2018 kuna teostas ise makseid viidatud kontole perioodil 22.02.2018-31.08.2018 s.h selgitusega „xxxx“. Teadlikust kontost tõendab hageja 21.02.2018 kiri kostjale I: „Palun selgita miks on teine pangakonto avatud Xxxx OÜ all ? Kas see on ajutine ? Ma küsin seda kuna see konto on otseselt seotud 2 (6)

2-18-12214 ettevõttega. Juhul kui sa plaanid kontot kasutada kui personaalset kontot, siis see on ok, niikaua kuni oled vastustav selle konto maksuarvestusega seonduvalt.“ Kostjale I jääb arusaamatuks miks kajastub Xxxx kontol, et Xxxx konto xxxx kuulub R A d Vle, samas väidab hageja, et Xxxx OÜ-le. Xxxx kontole xxxx perioodil 01.01.2018 -31.08.2018 on sisuliselt kõik maksed, kokku summas 53000 eurot teostatud Xxxx poolt arvelduskontolt xxxx selgitusega xxxx. Kõik maksed millised on teostatud Xxxx kontole xxxx perioodil 01.01.2018 kuni 31.08.2018 xxxx maksteenuse osutaja vahendusel on tasutud kostja I ehk R A d Vle, poolt ning ei oma otsest puutumust Xxxx OÜ majandustegevusega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asja kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 järgi ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Xxxx OÜ (kostja II) tegevusalaks on üüritud korterite ja äripindade allüürile andmine xxxx ja xxxx kaudu. Hageja ja kostja I on kostja II juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete esindusõigust põhikirjaga piiratud ei ole. Hageja ja kostja I on kostja II osanikeks võrdse osalusega (50% ja 50%). Mõlemal juhatuse liikmel on ligipääs kostja II arvelduskontole Xxxx pangas. 21.02.2018 avas kostja I hagejat informeerimata osaühingu nimel teise arvelduskonto Xxxx pangas (IBAN xxxx), mille kasutusõigus oli ainult kostjal I. Kostja I kasutas avatud Xxxx arvelduskontot isiklikes huvides, tasudes osaühingu pangakaardiga kõikvõimalike isiklike ostude eest, näiteks maksed ööklubides, toidupoes, restoranides, rõivapoodides, välismaal, kulutades sel viisil üle 50 000 euro. ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. ÄS § 184 lg 5 sisustamise kohta on Tallinna Ringkonnaohus oma 19. mai 2017 määruses kohtuasjas number 2-16-8482 märkinud, et „...mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses.“ Õiguskirjanduses on selgitatud, et ÄS § 184 lg 5 sisustatakse koos VÕS §§ 196 (kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine) ja 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine) (Ühinguõigus, I. K.Saare jt, Juura 2015, lk 127). Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste kestev ja oluline rikkumine. Juhatuse liikmel on äriühingu juhtimisel hoolsus-ja lojaalsuskohustus Hoolsuskohustus tähendab kohustust toimida ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus tähendab eelkõige, et juhatuse liige peab hoiduma huvide konfliktist. Kõige ilmsemaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise viisiks on äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Hageja on juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist sisustanud asjaoluga, et kostja 1 kasutas pikema aja vältel äriühingu raha isiklikuks otstarbeks ning avas selle varjamiseks uue pangakonto teise juhatuse liikme teadmata. Konto avamise ja raha kasutamise üle ei ole vaidlust, kuid kostja 1 väidab, et ta kandis äriühingule kasutatud summade ulatuses isiklikku raha ning et tal oli kokkulepe, et kasutab äriühingu kontot isiklikuks otstarbeks. Kostja väidab, et 21.02.18 e-kirjavahetuses on hageja ja kostja 1 kokku leppinud, et kostja 1 kasutab Xxxx kontot kui oma isiklikku kontot. Hageja esitas 21.02.2018 kell 14:17 kostjale I päringu, Xxxx teise kontot avamisega asjaolude seonduvalt ning hageja nõustus/pakkus konto kasutuskorra. In the 3 (6)

2-18-12214 case you plan to use it as a personal account, it should be ok , as long as you are responsible for any tax deductible from that account (tõlge: Juhul kui sa plaanid kontot kasutada kui personaalset kontot, siis see on ok, niikaua kuni oled vastustav selle konto maksuarvestusega seonduvalt). Kostja I esitas 21.02.2018 e-kirjavahetuse täiendusena hageja poolt saadetud e-kirja „subject/teema“ märke. E-posti aadressilt xxxx saadeti kostja I e-posti aadressile xxxx e-kiri milles oli kirja subject/teemaks märgitud Xxxx: xxxx. Kohus leiab, et sellega saavutasid juhatuse liikmed põhimõttelise kokkuleppe, et kostja 1 kasutab Xxxx kontot kui oma isiklikku kontot. Selle kokkuleppe sisu mõistab kohus selliselt, et kostja 1 pidi kandma kontole oma isiklikke rahalisi vahendeid ning kulutama neid isiklikuks otstarbeks. Kuigi selline kokkulepe ise võib äriühingule kaasa tuua negatiivseid tagajärgi (sellest allpool), siis on selle tagajärjeks vähemalt, et ulatuses, mis kostja 1 kandis kontole isiklikke vahendeid, ei saa rääkida äriühingu vara kasutamisest isiklikuks otstarbeks. Kohus jätab kõrvale hageja seletuse ja sellega seotud tõendid, mis hageja arvates tõendavad, et meilivahetuses rääkis hageja hoopis krüptoraha kontost. Kohus tuvastab, et põhilises osas kasutaski kostja 1 Xxxx kontot kui oma isiklikku kontot, kuid teatud osas laekus kontole ka äriühingu raha, mida kostja kasutas isiklikuks otstarbeks. Xxxx kontole xxxx perioodil 01.01.2018 -31.08.2018 on suurema osa maksetest summas 53000 eurot laekus Xxxx ning vaidlust ei ole selles, et läbi nende maksete kandis kostja 1 kontole isikliku krüptoraha müügist saadud vahendid. 02.11.18 selgitas kostja 1 Xxxx OÜ laekumisi Xxxx kontole. Xxxx OÜ on xxxx asuva Xxxx haldusfirma. R A korraldas Xxxx üritusi sarjast „xxxx“ ning „xxxx“. Viidatud teenuse eest esitas R A Xxxx OÜ-le arved, maksed eest laekusid R A kasutuses olevale arvelduskontole. Kostja 1 seletus on kohtule usutav. Samas on kontole laekunud ka tuhandete eurode ulatuses makseid, mille kohta võib arvata, et need pärinesid äriühingu vahenditest. Hagi lisast 3 (Xxxx konto väljavõte) nähtub, et sellele kontole on laekunud raha Xxxx äriühingult, nt 04.06.18, 16.07.18. 19.07.18. 02.08.18 ning xxxx ettevõttelt 17.07.18. Tõendamata on kostja 1 vastuväide, mis põhineb 17-l maksel äriühing Xxxx kontost Xxxx kontole. 02.11.18 hageja seisukoha lisad 7, 8, 9 näitavad, et kõik 17 makset on teinud kostja 1 ise. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja 1 oli õigustatud neid makseid teostama. 27.05.17 e-kiri „xxxx“ seda ei tõenda. E-kirjas on üldine tabel ettevõttele antud laenude kohta ning siduda seda tegelikkuses tehtud väljamaksetega ei ole võimalik. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi oleks sellises olukorras pidanud olema vähemalt hageja nõusolek maksete teostamiseks. ÄS § 181 lg 3 järgi on osanike nõusolekuta tehtud tehingud tühised. Isegi kui pooled said 27.05.17 e-kirjas kokkuleppele selles, et osanikud on andnud ettevõttele laenu, siis ei nähtu kusagilt laenu andmise tingimused, sh tagastamise tähtaeg. Sellises olukorras oli kohtu arvates maksete tegemiseks igal juhul vajalik hageja nõusolek. Et Xxxx kontole on laekunud tuhandetes eurodes raha Xxxx äriühingult ning xxxx ettevõttelt ning alusetud ülekanded kostjalt 2, siis ei ole võimalik öelda, et kostja 1 kasutas Xxxx konto kaudu üksnes enda raha. Kostja 1 kulutas koos isikliku rahaga ka suures ulatuses äriühingu vara ning rikkus sellega korduvalt ja oluliselt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Teiseks on kostja 1 rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust sellega, et leppis kokku ja lõi asjade korralduse, et kostja 1 kasutab Xxxx kontot kui oma isiklikku kontot. Selline asjaajamine ei vasta hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõudele, sest see hägustab ettevõtte raamatupidamist, raskendab kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle ning suurendab oluliselt võimalust, et juhatuse liige pöörab enda kasuks äriühingu vara. Asjaolu, et sellisele korraldusele aitas kaasa hageja, ei vabasta kostjat 1 vastutusest, kuid võimaldaks esitada ka hageja vastu tagasikutsumise nõude ÄS § 184 lg 5 järgi. Et kostja 1 on kestvalt oluliselt rikkunud juhatuse liikme kohustusi, tuleb hagi rahuldada ning kostja 1 juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Menetluskulude jaotus. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja I kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi 4 (6)

2-18-12214 kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 3022.56 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: Riigilõiv 450 eurot (hagi esitamisel riigilõiv 300 ja kahelt hagi tagamise taotluselt kokku 100 eurot). Kohtule teadaolevalt on riigilõivu tasutud 400 eurot. Hageja õigusabikulu on 20,99 tunni eest tariifiga 144 eurot 3022,56 eurot. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (vaidlus taandub sellele, kas teine pool on äriühingu raha kasutanud vastuolus äriühingu huvidega enda kasuks), ei ole 144 eurose tariifiga õigusabi teenuse kasutamine vajalik ega põhjendatud. Põhjendatud ja vajalikuks tariifiks saab pidada 120 eurot tunnis. Järgnevalt hindab kohus õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust: 1.11.2018 hageja seisukoha ja tõendite taotluse koostamine ja esitamine 1,5 t – ajakulu kooskõlas esitatud dokumendi sisu ja mahuga ja saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks 30.10.2018 kostja 1 12/10 seisukohale vastuse koostamine 2,5 t – arvestades 1.11.2018 hageja seisukoha koostamisel esitatud ajakulu, saab 30.10.2018 seisukoha koostamisele kulutatud aega pidada põhjendatuks 1 t ulatuses. 26.10.2018 kohtumine kliendiga 2,5 t –arvestades asja vähest keerukust ja eelnevaid kliendiga kohtumisi, saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 1 t 22.10.2018 kliendi esitatud dokumentidega tutvumine 0,33 t – põhjendatud ja vajalik kulu 17.10.2018 kohtumine kliendiga 1 t –põhjendatud ja vajalik kulu 17.10.2018 esindamine kohtuistungil 1 t – põhjendatud ja vajalik kulu 15.10.2018 kohtumine kliendiga 1 t – arvestades eelnevalt kostja seisukohtaega tutvumist, võib vajalikuks ja põhjendatud kuluks pidada 0,5 t. 15.10.2018 kostja seisukohaga tutvumine 0,75 t – kostja kirjavahetusega tutvumist 4 lehel võib pidada põhjendatuks 0,5 t ulatuses 19.09.2018 skype suhtlus kliendiga R vastuse teemal 0,58 t – põhjendatud ja vajalik kulu 19.09.2018 kostja 1 vastusega tutvumine 0,33 t – põhjendatud ja vajalik kulu. 10.09.2018 hageja seisukoha koostamine ja esitamine 1 t – põhjendatud ja vajalik kulu. 29.08.2018 teise hagi tagamise taotluse koostamine 2,5 t – põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab pidada 1,5 t ulatuses 13.08.2018 hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine 4 t – hagi sisu ja mahtu arvestades võib pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. 10.08.2018 kohtumine kliendiga ja asjaolude selgitamine 2 t – põhjendatud ja vajalik kulu 5 (6)