nende Avaldaja: Hilti Eesti Osaühing (registrikood xxx; asukoht Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: F. K. (e-post xxx) Võlgnik: Gyprobalt OÜ (registrikood xxx; asukoht Kopli tee 42/1-3, Peetri alevik, 75312 Rae vald)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Hilti Eesti OÜ ja Gyprobalt OÜ vahel 01.08.2019.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Gyprobalt OÜ kohustub tasuma Hilti Eesti OÜ-le kokku 2 929,46 eurot.
1.2.Gyprobalt OÜ kohustub tasuma Hilti Eesti OÜ-le Kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse 2929,46 eurot vastavalt kompromissi punktis 1.3. toodud tingimustele (edaspidi maksegraafik).
Pooled lepivad kokku, et kostja tasub võlgnevuse alltoodud summades ja tähtaegadel järgneva graafiku alusel hageja esindaja OK Incure OÜ arveldusarvele EE42 220022104502 3300 Swedbank viitenumber 3582318.
1.3.1.30.07.2019 summas 250 eurot;
1.3.2.30.08.2019 summas 250 eurot;
1.3.3.30.09.2019 summas 250 eurot;
1.3.4.30.10.2019 summas 250 eurot;
1.3.5.30.11.2019 summas 250 eurot;
1.3.6.30.12.2019 summas 250 eurot
1.3.7.30.01.2020 summas 250 eurot;
1.3.8.28.02.2020 summas 250 eurot;
2-19-117435
1.3.9.30.03.2020 summas 250 eurot;
1.3.10.30.04.2020 summas 250 eurot;
1.3.11.30.05.2020 summas 250 eurot;
1.3.12.30.06.2020 summas 179,46 eurot.
2.Kostjal on õigus ennetähtaegselt.
maksegraafikus
toodud
summad
tagastada
hagejale
3.Punktis 1.3 toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja nõuded kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone.
5.Kostja poolt hagejale käesolevas kompromissilepingus sätestatud mistahes osamaksete tasumisega viivitamise korral rohkem kui 5 kalendripäeva maksetähtajast arvates loetakse kogu võlasumma jääk täies ulatuses kostjalt täitemenetluse kaudu sissenõutavaks kuuluvaks.
6.Jätta rahuldamata hageja taotlus poole tasutud riigilõivu ehk 76,59 euro tagastamiseks.
7.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-117435.
8.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Hilti Eesti Osaühing esitas 20.06.2019.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3885,08 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2019.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 09.07.2019.a vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu 18.07.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 31.07.2019.a. kohtumäärusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kätte toimetamisest ning tasuma täiendav riigilõiv.
3.Pooled on 01.08.2019.a allkirjastanud ja kohtule esitanud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-117435 lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada ilma istungit pidamata. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse 1 (ühele) päevale alates kohtumääruse kättesaamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi
2-19-117435 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
6.Pooled on lühendanud käesolevale kompromissi kinnitavale edasikaebetähtaega 1 (ühe) päevani alates kohtumääruse kättesaamisest.
kohtumäärusele
7.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
8.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Hageja on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist summas 76,59 eurot. Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata kooskõlas TsMS § 150 lg-ga 3, kuivõrd maksekäsu kiirmenetlus ei ole hagimenetlus, siis ei saa hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu lugeda hagimenetluse riigilõivuks. Ühtlasi märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluses on toiminguid teostatud ning ka seetõttu jätab kohus taotluse poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.