lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-4209/26

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4209/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-4209

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn Järve linnaosa XX korteriühistu hagi Martin Seesmaa vastu võla väljamõistmiseks 576,29 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve linn apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Kohtla-Järve linn Järve linnaosa XX korteriühistu (hageja), rk XXXXXXXX ; esindaja Marko Tiirik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Järve

linnaosa

XX

korteriühistu

Vastustaja: Martin Seesmaa (kostja), ik XXXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 26. novembri 2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn Järve linnaosa XX korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kohtla-Järve linn Järve linnaosa XX korteriühistu (hageja) esitas hagi Martin Seesmaa (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võla 456,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,22 eurot ja viivise TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Võlg tekkis perioodil 01.06.2017 – 01.02.2018 ja koosneb tasumata hooldus- ja halduskuludest, küttekulust, veekulust, soojusenergia jaotamise teenusest, üldelelektrikulust, prügiveo- ja remondifondi kulust. Vastavalt raamatupidamislikule arvestusele ja põhikirja p-le 7 lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Korteris nr 32 on üks elanik ja üldpind 40,4 m2. Hooldustasu suurus on kindlaks määratud korteriühistu 21.01.2018 ja 25.02.2018 otsustega. Maja hooldus- ja halduskulu sisaldab ühistu esimehe, kojamehe, raamatupidaja ja koristaja palka, juristi teenuseid, tulumaksu, ühistule vajaminevat kaupa, riigilõivu, sõidukulu, hädaabitööde kulu, ühise elektrienergia kulu, prügiveokulu ja seminaride kulu.
2.Kostja vaides hagile vastu. Arvetel märgitud summad ei vasta tegelikkusele. Osade arvete summad ja tekkimise alused on arusaamatud ning esitatud ilma seadusliku aluseta. Puudub üldkoosoleku otsus ja volitus ühistu liikmetelt raha küsimiseks.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis 26. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. Tulenevalt KrtS § 40 teevad korteriomanikud ühistu majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta korteriomanike huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule.

Hageja nõue on tõendamata. Kohus juhtis hageja tähelepanu täiendavate tõendite esitamise vajadusele (tl 52), kuid hageja esitas tõendeid valikuliselt ja kohtu selgitustaotlusesse süvenemata. Hageja pidi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuste pakkujatele tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud ühistu liikmete vahel. Ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millest nähtuks hooldustasu suuruse määramine hagi esemeks oleva ajavahemiku osas, maakohtule esitatud ei ole. Hageja esitas kohtule 21.01.2018 ja 25.02.2018 üldkoosoleku protokollid. Otsused (sh hooldustasus sisalduvate teenuste loetelu ja jaotus) võeti vastu 25.02.2018 üldkoosolekul, s.o pärast perioodi, mille eest hageja võla tasumist nõuab. Hageja esitas VKG Soojus AS arve nr 7180039334, AS Eesti Gaas arve nr 1000839037 01.03.2018, Eesti Energia AS arve nr 701981204298 28.02.2018 ja 01.03.2018, OÜ Ekovir arve nr 180202896 28.02.2018. Ka eeltooduga ei saa tõendada korteriühistu viidatud majandamiskulude suurust ajavahemikus 01.06.2017 -01.02.2018. Kohtule on esitatud korteriühistu arvelduskonto väljavõtted, millest nähtuvad küll maksed ajavahemikus september 2017 – veebruar 2018 OÜ-le Ekovir; Eesti Energia AS-le, VKG Soojus AS-le, kuid ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millises suuruses on esitatud arved korteriühistule ja kuidas on iga teenuse kohta jaotus korteriomanike (sh kostja korteri) vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus hindas tõendeid valesti. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et esitatud arved ja arvelduskonto väljavõte ei tõenda majandamiskulude suurust. Maakohus ei arvestanud, et kostja on korteriühistu liige, kellel on põhikirjaline kohustus arveid tasuda. Kostja rikkus ühistu liikmelisusest tulenevat kohustust. Kostja vaidles vastu vaid arvete summadele. Hageja esitas arved, kust nähtub kulude jaotus.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu algatatud kohtuvaidlus puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi ning alates 1. jaanuarit 2018 on tegemist hagita menetluse asjaga. 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus menetlusnormi rikkumine menetlusliigi valiku osas ei ole käesoleval juhul viinud asja ebaõigele lahendamisele ning seetõttu ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsust arvestades hagita menetluse erisusi avalduste läbivaatamisel, mis puudutavad korteriühistu ja –omanike õigusi ja kohustusi.

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohus 26. novembri 2018 otsus tuleb jätta TsMS § § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi tegemist on hagita asjaga, on korteriomandi asjades hagejal tõendamiskoormis ühistu majanduskulude suuruse, nende kandmise ja jaotamise osas. Korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Seda ei ole korteriühistu teinud. Kohus ei pea ka hagita asjades kõiki tõendeid ise koguma, kuna kohus ei saa pidada arvestust ühistu raamatupidamise ja kulude jaotamise üle. Maakohus leidis õigesti, et majandamiskulude tekkimist ei ole tõendatud. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme ja põhjendas piisavalt enda seisukohta.
10.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja