Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee 62 Korteriühistu hagi M. S. vastu võla euro nõudes
Hagihind
576, 29 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Järveküla tee 62 KÜ (RK 80170265, Järveküla tee 62-29, Kohtla-Järve)
Hageja lepinguline esindaja:
Marko Tiirik OÜ Tiirik Õigusbüroo Uus 8, Jõhvi; e-post: [email protected])
Kostja:
M. S. (IK xxx, xxx xxx; e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee 62 Korteriühistu hagi M. S. vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt on M. S. Kohtla-Järvel, Järveküla tee 62 korterelamus korteri nr x omanik ja korteriühistu liige. Seisuga 01.02.2018.a. on kostja võlg hageja ees 463, 14 eurot. Kostja on talle ühistu poolt esitatud arved kätte saanud ja tasub neid osaliselt, ülejäänud osa tasumisest keeldub. Kostja võlasumma suurust ega võlgnevust vaidlustanud ei ole. Võlg on tekkinud perioodil 01.06.2017 – 01.02.2018.a. ja koosneb tasumata majahooldus- ja halduskuludest, küte, vesi, soojusenergia jaotamise teenus, üldelekter, prügivedu, remondifond. Vastavalt raamatupidamislikule arvestusele ja põhikirja p 7 lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Korteris nr 32 on üks elanik ja üldpind 40, 4 m2 Hagejale on teenusepakkujad esitanud teenuste eest arved. Kosta ei ole täitnud oma kohustusi majanduskulude kandmisel täitnud. Kostjat on e-posti teel võlgnevusest teavitatud, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 456, 92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6, 22 ja viivise TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi täpsustuses märgib hageja, et hooldustasu suurus on kindlaks määratud korteriühistu 21.01.2018 ja 25.02.2018 otsustega Vastavalt ühistu 25.02.2018 otsusele sisaldab maja hooldus- ja halduskulu ühistu esimehe palka, kojamehe palka, raamatupidaja palka, koristaja palka, juristi teenuseid, tulumaksu, ühistule vajaminevat kaupa, riigilõivumakse, sõidukulu, hädaabi tööde kulu, ühise elektrienergia kulu, prügiveokulu ja seminaride kulu. Prügiveo kulud, hooldusfond ja maja hooldus jagatakse 2050, 70 m2 järgi, kuid elekter ja soojus jagatakse 15 050, 70 m2 järgi põhjendusel, et esimene korrus on mitteeluruum (kuulub G. A., kauplus „raadiokaubad“) ning mitteeluruumil on eraldi soojus- ja elektrivarustus, millel ei ole kokkupuudet hagejale osutatava soojus- ja elektriteenusega.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et korteriühistu esitatud arvetel märgitud summad ei vasta tegelikkusele. Osade arvete summad ja tekkimise alused on arusaamatud ning esitatud ilma seadusliku aluseta. Puudub üldkoosoleku otsus ja volitus liikmetelt raha küsimiseks. Kuni oktoober 2017 oli ühistu esitatud arvetel ainult majahooldus ja haldus (lahti kirjutamata, mis see teenus endas sisaldab). Päringule, miks see nii, on, vastas ühistu juhatuse liime M. A., et kuna majas on palju sotsiaaltoetuste saajaid, siis aitab see neil toetust saada. Kostja selle selgitusega ei leppinud ja peatas ka maksed ühistule kuni nõuete õiguse tuvastamiseni. Järgmisest kuust tekkisid trepikotta paberid, kus oli ära toodud eelneva kuu kulud. Paberiga tutvudes, leidis kostja, et juhatus ületab tema arvates raha kasutamisel talle antud volitusi. Kokku ei lange ka reaalselt tehtud kulutused ja ühistu liikmetelt / korteriomanikelt küsitud tasud. Juhatuse liikme M. A. vastuse kohaselt arvestatakse prügi äravedu, hooldusfond ja maja hooldus jagatakse 2050, 70 m2 järgi , soojus jagatakse 1505, 70 m2 järgi. Kui võtta hageja esitatud andmed soojuse kohta ja võrrelda m2 hinnaga, mis märgitud arvetel, siis on näha, et esitatud arved ei ole korrektsed, antud ajaperioodil on ühistu liikmetelt saadud rohkem 238, 11 eurot (VKG-le makstud 10 674, 06 ja liikmetelt küsitud 10 931, 37) . Arvetel on tekkinud rida, remondifond, kuid pole olnud ühtegi koosolekut sel perioodil, kus üldkoosolek oleks otsustanud remondifondi kogumise, samuti pole kostjale teadaolevalt olnud eelnevatel aastatel Järveküla tee 62 majas majanduskava, mille oleks vastu võtnud ning kinnitanud üldkoosolek. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et korteriühistu esitatud hagi on tõendamata, mistõttu tuleb jätta rahuldamata
5.Hageja tugineb nõudes asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. M. S. on Järveküla tee x korteri omanik (tl 24-25)
6.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrTS § 40 teevad korteriomanikud ühistu majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta korteriomanike huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel (KrTS § 41 lg 1 p 3). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (§ 41 lg 3).
7.Hageja nõuab kostjalt viimasele esitatud arvetele (tl 20-23), ühistule kommunaalteenuste osutajate poolt esitatud arvetele (tl 11-18) ja võlaarvestusele (tl 10) tuginedes ajavahemiku 01.06.2017.a- 01.02.2018.a eest võlgnevuse 456, 92 euro + viivise 6, 22 euro väljamõistmist. Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et talle on arvetel esitatud summad ja nõuete tekkimise alused arusaamatud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli/on kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada kohustuse suurust. Hageja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
9.Kuigi kohus juhtis hageja esindaja tähelepanu täiendavate tõendite esitamise vajadusele (tl 52), on hageja esitanud tõendeid suvaliselt ja hooletult. Kohus osundab, et võlaperiood, mille vältel tasumata summade väljamõistmist hageja hagis taotleb, on 01.06.2017.a -01.02.2018.a (tl 3, 10). Ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millest nähtuks hooldustasu suuruse määramine viidatud ajavahemikul, maakohtule esitatud ei ole. Seevastu esitas hageja kohtule 21.01.2018.a. ja 25.02.2018.a. KÜ Järveküla tee 62 üldkoosoleku protokollid (tl 64-65). Kohus rõhutab, et otsused (sh hooldustasus sisalduvate teenuste loetelu ja jaotus) võeti vastu 25.02.2018.a. üldkoosolekul, so pärast võlaperioodi, mille eest võla tasumist hageja nõuab. Hageja on esitanud VKG Soojus AS arve nr 7180039334 (tl 11), AS Eesti Gaas arve nr 1000839037 01.03.2018 (tl 12), Eesti Energia AS arve nr 701981204298 28.02.2018 (tl 13) 01.03.2018, OÜ Ekovir arve nr 180202896 28.02.2018.a. (tl 18) korteriühistule. Ka eeltooduga ei saa tõendada korteriühistu viidatud majandamiskulude suurust ajavahemikus 01.06.2017 -01.02.2018.a. Kohtule on esitatud korteriühistu Järveküla tee 62 arvelduskonto väljavõtted, millest nähtuvad küll teostatud maksed ajavahemikus september 2017 – veebruar 2018 OÜ-le Ekovir (tl 14); Eesti Energia AS-le (tl 15), VKG Soojus AS-le (tl 16), kuid ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millises suuruses on esitatud arved korteriühistule ja kuidas on iga teenuse osas jaotus korteriomanike (sh kostja korteri) vahel.
10.Kuigi hagejale selgitati, mida tal tõendada tuleb, valib pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 3. lause), arvestades seejuures, et hagejat esindab menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav õigusteadmistega lepinguline esindaja. Kohus möönab, et vaidlusi / võlanõudeid KÜ Järveküla tee 62 ja korteriomanik M. S. vahel on olnud ja on ka praegu maakohtus lahendamisel mitmeid (nt tsiviilasjad nr 2-16-10281, nr 218-10701, nr 2-17-10652, nr 2-18-15220), mistõttu ei ole välistatud, et mingis osas
on korteriomanikul kohustused korteriühistu ees täitmata, kuid eeltoodu ei võta korteriühistult hagejana kohustust oma nõuet tõendada.
11.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus KÜ Järveküla tee 62 hagi M. S. vastu rahuldamata. Kuna põhinõue on tõendamata, on põhjendamatu ka viivisenõue. Kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluses ja ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.