Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Xxxx OÜ esitas 22.04.2019 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli personalirendi teenuse pakkumine teenindussektoris tegutsevatele klientidele. Kohustusi on võlgnikul 147 706,38 euro ulatuses, varaks on nõue xxxx OÜ vastu summas 118 763,89 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on kliendi makseraskused, mis põhjustasid võlgniku käibevahendite puuduse ja maksuvõlgade tekkimise. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 21.05.2019 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul materiaalne vara puudub, võlgnikul on nõue OÜ Xxxx vastu summas 118 763,89 eurot, kuid tegu on lootusetu nõudega (OÜ Xxxx esitas märtsis pankrotiavalduse). Kohustusi on kokku 137 719,64 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga – juhatuse liige J T pidi teadma OÜ Xxxx majanduslikust olukorrast ning oleks pidanud hoolsuskohustusest tulenevalt tööjõurendilepingu üles ütlema. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018.a oktoobris. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlgnik on asutatud osakapitali sisse maksmata, mistõttu ainuosanik on vastutav võlgniku võlgade eest sissemaksmata osakapitali ulatuses. Ajutine haldur palub määrata tasuks 972 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 127,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Raugemise korral palub haldur tasu ja kulude hüvitise summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. Tasu palub haldur kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele. 11.06.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega ning märkis, et dokumentide hoidjaks jääb J T. 12.06.2019 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 700 eurot ning avaldas 12.06.2019 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17.06.2019 laekus kohtule Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsuses nr 33-1-75-09 on märgitud, et juriidilise isiku maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus maksuvõla eest lõpeb juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega. Kui maksuhalduri vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Antud juhul on maksuhaldur alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Seetõttu palub maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja enne seda lubada äriregistrist kustutamine üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub ning kohustusi on 137 719,64 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Eksisteerib nõue võlgniku osaniku J T’i vastu, kuna võlgnik on asutatud sissemakset tasumata, kuid selle nõude realiseerimine eeldab rahalisi vahendeid, mida pankrotivaras pole. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2018.a oktoobrit. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga – võlgnik ei öelnud pikka aega üles tööjõurendilepingut, kuigi raha ei saanud ning sellega seoses kasvas võlgniku enda maksuvõlg. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad, seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (PankrS § 8 lg 3). Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes ning tal on õigus taotlust esitada. Võlausaldaja on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust, on likvideerimise pikendamine 6 kuuni kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 972 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 127,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutuste hüvitisele vastuväiteid ei esitanud.

Ajutine haldur palub tasu määrata 9 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad büroo-, side- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 972 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 127,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur on taotlenud hüvitada tasu ja kulutuste hüvitis riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasust ja kulutuste hüvitisest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad J Ti vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.