Otsuse tegemise aeg ja koht 09. august 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-14005
GEB Project OÜ hagi OÜ Markatrin ja U T’i vastu võla nõudes hagi hind 30 090,48 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: GEB Project OÜ (registrikood 11484107, Tulika tn 19, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja 1: OÜ Markatrin (registrikood 11143464, Staadioni 11, Reegoldi küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond, e-post: [email protected]); Kostja 2: U T (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx);
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt Markatrin (registrikood 11143464) ja U Tilt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja GEB Project OÜ (registrikood 11484107) kasuks välja 21 429,23 (kakskümmend üks tuhat nelisada kakskümmend üheksa eurot ja 23 senti) eurot, millest 13 829,23 eurot on põhinõue ja 7600 eurot on viivis.
3.Jätta jõusse 14.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt Markatrin (registrikood 11143464) ja U Tilt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja GEB Project OÜ (registrikood 11484107) kasuks menetluskuludena välja 4150 (neli tuhat ükssada viiskümmend) eurot, millest 1000 eurot on riigilõiv ja 3150 eurot
hageja õigusabikulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagi kostja OÜ Markatrin vastu põhivõlgnevuse 15 279,23 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 4700 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ Markatrin 13.10.201 töövõtulepingu nr 16121. Lepingu alusel oli hageja kohustuseks teostada ridaelamu ja paarismaja elektritööd xxxx, aadressil xxxx. Hageja tööde loetelu oli toodud lepingu p 4 ja hind lepingu lisaks olevas hinnapakkumises.
2.Hageja teostas tööd ning edastas teostatud tööde kohta 30.10.2016 akti nr 06-10. Aktis oli märgitud teostatud tööde sisu ja maht ning maksumus. Maksumuseks oli 8500 eurot. Kostja tasus akti alusel 50% aktis märgitud summast.
3.02.06.2017 sõlmiti töövõtulepingu muudatus, milles lepiti kokku, et lepingu p 7.1 kokku lepitud tööde vahe- ja lõpptähtajad ei kehti, sest puudus vajalik tööfront. Muudatuskokkuleppe punktis 3.1 nähti ette, et kostja tasub hagejale kilpide, pistikupesade ja lülitite tarnimisel objektile 7 päeva jooksul pärast tarnet.
4.06.06.2017 edastas hageja kostjale tööde teostamise akti nr 06-01, milles oli märgitud, millised materjalid on hageja objektile tarninud. 19.06.2017 edastas hageja kostjale arve nr 17071, mis oli koostatud akti nr 06-01 alusel. Arve summaks oli 6363,05 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 10.07.2017. 26.06.2017 saatis hageja kostjale tööde teostamise akti nr 06-02, milles oli märgitud, millised materjalid on hageja objektile tarninud ning millised tööd ja millises mahus on teostatud. 27.06.2017 edastas hageja kostjale arve nr 17084, mis oli koostatud akti nr 06-02 ja hinnapakkumises toodud hindade alusel. Arve summaks oli 6363,05 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 18.07.2017. 26.06.2017 koostas hageja kostjale arve nr 17083, mis tehti akti nr 06-10 alusel tasumata osale ehk 4250 eurole. Arve tasumise tähtajaks oli 04.07.2017.
5.Kostja seaduslik esindaja allkirjastas kõik aktid ja arved, välja arvatud arve nr 17083. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni tarnitud materjali või teostatud tööde osas, mistõttu on kostja tööd vastu võtnud. Akti nr 06-10 osalise tasumisega, aktis märgitud tööde osas pretensioonide esitamata jätmisega ning akti allkirjastamisega on kostja ka antud aktis märgitud tööd vastu võtnud ja nende tasumise kohustust tunnistanud.
6.02.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja seaduslik esindaja U T käenduslepingu. Käenduslepingu alusel vastutas kostja juhatuse liige hageja ees kostja kohustuste eest, mis tekkisid viimasele töövõtulepingu nr 16121 alusel. Tegemist oli tagatisega, mille andis kostja seaduslik esindaja. Eeltoodust tulenevalt oli käendajal ülevaade kostja tegevuse osas. Ilma käenduslepinguta ei oleks hageja töid jätkanud. Kostja seaduslik esindaja pidi vastutama nii põhinõude kui kõrvalnõuete eest. Käendaja vastutuse piirmääraks oli lepingu punkti 1.2. alusel 60 000 eurot.
7.Käendaja pidi täitma OÜ Markatrin täitmata rahalised kohustused 10 päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase teate saamisest (käenduslepingu p 2.1.1.). Kostja lubas, et täidab rahalised kohustused, kuid ei ole seda kuni hagiavalduse esitamiseni teinud. Hageja saatis kostjale alates 23.07.2017 viivise arveid. Õiguslikult viitas kostja VÕS § 76 lõikele 1, VÕS § 635 lõikele 1 ja VÕS § 637 lõikele 4. Vastavalt 02.06.2017 muudatuskokkuleppe punktile 1.2. pidi kostja OÜ Markatrin tasuma tarnitud materjali eest 7 päeva jooksul. Kostja on hageja töö vastu võtnud. Seega on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu punktis 9.3 lepiti kokku, et viivise määraks on 0,5% tasumata summalt päevas. Täiendavalt viitas hageja VÕS § 142 lõikele 1, § 145 lõikele 1 ja § 65 lõikele 1.
8.Hagiavalduse esitamise seisuga on põhinõude summaks 15 279,23 eurot (4666,18 eurot + 6363,05 eurot + 4250 eurot). Viivise summaks 20.09.2017 seisuga on 5364,55 eurot (2258,51 eurot + 1469,79 eurot + 1636,25 eurot). Arve nr 17071 summast 6363,05 eurost 0,5% on 31,81 eurot, viivitatud päevi on 10.07.2017 kuni 20.09.2017 71. 71 päeva x 31,81 euroga on 2258,51 eurot. Arve nr 17084 summast 4666,18 eurost 0,5% on 23,33 eurot. Viivitatud päevi 18.07.2017 kuni 20.09.2017a on 63. 63 päeva x 23,33 euroga on 1469,79 eurot. Arve nr 17083 summast 4250 eurost on 0,5% 21,25 eurot, viivitatud päevi on 20.09.2017 seisuga 77. 21,25 eurot x 77 päevaga on 1636,25 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivist ning palus sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 4700 eurot.
9.17.10.2017 avalduses palus hageja kaasata kostjana U Ti kui käendaja. 02.06.2017 käenduslepinguga võttis kostja juhatuse liige kohustuse vastutada hageja ees kostja OÜ Markatrin kohustuste eest, mis tekkisid viimasele töövõtulepingu nr 16121 alusel. Käenduslepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus käendaja U T täitma põhivõlgniku rahalised kohustused hageja ees 10 päeva jooksul alates sellekohase vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud teate saamisest. U T sai hagiavalduse kätte 04.10.2017. Kumbki kostjatest ei ole kohustusi täitnud, mistõttu saab hageja esitada nõude ka käendaja vastu.
10.Samuti esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja palus mõista mõlemalt kostjalt välja põhivõlgnevuse 15 279,23 eurot ja kostjalt OÜ-lt Markatrin sissenõutavaks muutunud viivisena 4750 eurot.
11.09.04.2018 esitas hageja nõude täpsustuse. Hageja viitas uuesti käenduslepingu punktile
2.1.1.Kostja U T kui käendaja sai hagiavalduse kätte 04.10.2017 ning ta pidi tasuma põhivõlgnevuse 15 279,23 eurot hiljemalt 15.10.2017. Kuna kostja U T seda ei teinud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 15.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks osundas hageja, et algses hagiavalduses oli ekslikult märgitud sissenõutavaks muutunud viivise summaks 4700 eurot, sest õige oli 4750 eurot. Tegemist oli vähendatud viivise summaga.
12.Viivise summaks oli 20.09.2017 seisuga 5364,55 eurot (2258,51 eurot + 1469,79 eurot + 1636,25 eurot). Arve nr 17071 summast 6363,05 eurost 0,5% on 31,81 eurot, viivitatud päevi oli 10.07.2017 kuni 20.09.2017 71. 71 päeva x 31,81 euroga on 2258,51 eurot. Arve nr 17084 summast 4666,18 eurost 0,5% on 23,33 eurot. Viivitatud päevi 18.07.2017 kuni 20.09.2017 oli 63 päeva. 63 päeva x 23,33 euroga on 1469,79 eurot. Arve nr 17083 summast 4250 eurost on
0,5% 21,25 eurot, viivitatud päevi oli 20.09.201 seisuga 77. 21,25 eurot x 77 päevaga on 1636,25 eurot.
13.Hageja selgitas, et esitab kostjate vastu solidaarse nõude. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevusena 15 279,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 4750 eurot.
14.Hageja selgitas, et poolte vahel 30.10.2016 koostatud ja allkirjastatud akti nr 10-16 alusel esitatud arve nr 6336 on tasutud. Hageja esindaja eksis numbriga. Akt nr 10-16, mis allkirjastati kostja poolt 25.04.2017, kandis sama numbrit ja kuupäeva. Hageja märkis uuesti ära need aktid ja arved, milliste alusel kujunes tema nõue. Akt nr 10-16 allkirjastas kostja U T 25.04.2017. Selle alusel esitati töö ja materjali eest arve nr 17083 summas 4250 eurot. Arve esitati üksnes 4250 euro ulatuses, sest eelnevalt oli tasutud ettemaks 4250 eurot. Akt nr 06-01 allkirjastati kostja poolt digitaalselt 19.06.2017. Selle alusel esitati arve nr 17071 summas 6363,05 eurot. Akti nr 06-02 allkirjastati U Ti poolt digitaalselt 04.07.2017. Akti alusel esitati arve nr 17084 summas 4666,18 eurot.
15.Lepingu p 11.1 teise lause kohaselt tuli aktis märgitud töö/kauba mittevastavusest teavitama kirjalikult 5 päeva jooksul arvates akti saamisest. Kostja on allkirjastanud viimase akti 04.07.2017. Kuni hagi esitamiseni ei ole kostja esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet. Kostja tunnistas oma kohustust 26.06.2017 kirjas, milles teatas, et saab järgmisel nädalal tasuda 4-5 tuhat. Lisaks puudutas arve nr 17071 ja selle aluseks olev akt üksnes elektritarvikute müüki. Saadud kauba kvaliteedi ega mahu osas pretensioone esitatud ei ole.
16.11.06.2018 seisukohtades vaidles hageja vastu kostja väitele, et vaidlusalusest lepingust tulenevad kohustused võttis üle xxxx Oy. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja lepingulised kohustused ja nõuded ei ole läinud üle xxxx Oy-le. Kostja U T on ise sõlminud 02.06.2017 käenduslepingu, milles on hageja endiselt lepingu pooleks. Lisaks esitas hageja V L koostatud protokollid, milles viimane on märkinud, et alltöövõtjaks on hageja. Protokollides puudub viide xxxx Oy-le.
17.Hageja pidas ebaõigeks kostjate väidet, et puudus kokkulepe tööde osalise üleandmise kohta. Pooled ei ole kokku leppinud, et töid tuli üle anda vaid tervikuna ja korraga. Hageja seisukohta toetab lepingu punkt 7.3, mille kohaselt pidi arveldamine toimuma neljas võrdses osas. Kostjad ei ole esitanud kuni kohtuvaidluseni aktide või arvete osas ühtegi vastuväidet. Lepingu p 11.1 kohaselt oli kostjal selleks 5 päeva. Kostja on arvete aluseks olevad aktid allkirjastatud. Lisaks nägi lepingu muutmise kokkuleppe punkt 2.3. ette, et paigaldustööd akteeritakse vastavalt varasemale lepingule ning üksnes viimane 10% tasutakse ettemaksuna. Seega on ebaõiged kostjate väited, et tegu oli ettemaksu aluseks olevate aktidega.
18.Lepingu muutmise poolte vahel tingis tööfrondi puudumine, mis on märgitud muudatuskokkuleppe punktis 2.1. Samas lepiti kokku, mis tingimustel tasutakse arve nr 17071. Nimelt lepiti kokku, et tasumine toimub seitse päeva pärast tarnet. Seadmete akt allkirjastati 19.06.2017. Aktides, mille alusel on esitatud arved, on eraldi märgitud akteeritud tööd ehk teostatud tööd ning tööde teostamise ulatus. Hageja ei ole esitanud nõuet ühegi ettemaksu arve alusel. 12.01.2018 esitas hageja kostjale OÜ-le Markatrin lepingu lõpetamise teate, mistõttu on tasunõue muutunud sissenõutavaks isegi juhul, kui kostjate vastuväidetel oleks alust. Kuna leping lõpetati kostja rikkumise tõttu, ei ole oluline, millised tööd jäid tegemata. Muud kostjate vastuväited ei ole asjakohased ega tõendatud.
19.18.12.2018 seisukohtades leidis hageja, et kostjatel puudub tasaarvestatav nõue. Kostjate
esitatud eriteadmistega isiku arvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest selle koostaja ei ole objektil teinud visuaalset kontrolli. Puuduvad tõendid selle kohta, millele tuginedes tema arvamus koostati ja millele tuginedes saadi nn ümbertegevuse maksumus. Hageja on varasemalt märkinud, et xxxx OY 18.10.2017 hinnang ei ole asjakohane, sest selles esitatud asjaolud ei ole tõendatud, on ebaselged ega puuduta hagejat. Kuna töid ei lõpetatud, ei ole võimalik teha teostatud tööde mõõtmisi.
20.Kostjate esitatud arvamuse koostanud isik ei ole tõendanud arvamuse koostamiseks pädevuse olemasolu. Tema järeldused on sisuliselt ebaõiged. Ebaõige on tema väide, et puudus elektritööettevõtja deklaratsioon elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta, sest deklaratsiooni ei saa esitada poolelioleva töö kohta. Ebaõige on tema väide, et elektritöid koostanud isikul puudus vajalik kompetents, sest elektritöid juhtinud I E oli B-pädevus. Ebaõige on järeldus, et elektritööde ettevõtja ei olnud kantud majandustegevuse registrisse, sest hageja omas tööde teostamise hetkel elektritööde registreeringut.
21.Ebaõiged on asjatundja väited, et puudusid visuaalkontrolli protokollid ja mõõteprotokollid, sest neid ei koostata ega esitata pooleliolevatele töödele. Ebaõige on väide, et mõõtmata oli maandustakistus, sest maanduse ehitamine ei kuulunud hageja lepinguliste kohustuste hulka. Kostjate esitatud arvamusest ei ole võimalik mõista, milles seisnesid olulised puudused seoses paigaldise vastavusega projektile. Alusetud on viited, et puudusid joonised ja skeemid, sest poolelioleva töö osas teostusdokumentatsiooni ei esitata. Alusetud on väited, et puudusid kaetud tööde aktid, sest maanduspaigalduse ja kaabelkütte rajamine ei olnud hageja lepinguliseks kohustuseks. Arusaamatud on väited, et kasutatud elektriseadmed ja materjalid ei vastanud projektile, sest arvamust ei nähtu, milliseid materjale silmas on peetud. Alusetud on väited, et puudusid kasutusjuhendid, sest neid ei esitata poolelioleva töö kohta. Alusetud on väited, et puudusid materjalide ja seadmete vastavusdeklaratsioonid ja sertifikaadid, sest need oli esitatud ehituse käigus. Arusaamatu on väide, et elektriseadme kaitseklass ei vastanud oludele, sest ei ole mõistetav, millistele seadmete viidatakse.
22.Kokkuvõttes on kostjate arvamuse koostaja jätnud arvesse võtmata selle, mis oli hageja lepinguliste kohustuste sisu. Näiteks oli kostja kohustuseks tarnida valgustid, mida viimane ei teinud. Arvamuse koostaja ei ole selgitanud, miks on ta hindamisel aluseks võtnud Eestis kehtivad nõuded, kuigi töö teostati xxxx.
23.Peatellija esindajal oli google docs veebipõhine kaust, kuhu hageja laasid üles nõutud dokumente. Objektil oli kogu ehitusprotsessi ajal kaasatud xxxx ehitusjärelvalve veendumaks, et kõik tööd on teostatud vastavalt nõuetele ning vajalikus mahus dokumenteeritud. Ehitusjärelevalve osales iganädalastel koosolekutel. Kui kõik hageja tehtud tööd oleksid olnud puudustega, oleks peatellija või ehitusjärelevalve koheselt reageerinud, mida aga ei tehtud, mis kinnitab, et hageja tööd olid teostatud nõuetekohaselt. Kui puudusi oleks avastatud, oleksid need olnud kirja pandud iganädalastel koosolekutel või ehitusdokumentatsioonis, aga selliseid tõendeid kostjad esitanud ei ole.
24.Isegi kui hageja töödes esineks puudused, ei saaks kostjad nendele enam tugineda. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 3. Esimene tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 2016. a oktoobris ja viimane 04.07.2017. Tänaseks on objekt valmis ehitatud. Järelikult pidi peatellija viima kõik tööd lõpuni, sealhulgas kõrvaldama puudused, mistõttu peaks kostja OÜ Markatrin edastama selge nõude koos tõenditega, mida viimane teinud ei ole. Hageja leidis, et kostjate tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuid sellega on kostjad sisuliselt tunnistanud hageja nõuet.
25.Tasaarvestusliku nõude esitamiseks oleks kostja pidanud esmalt esitama puuduste
kõrvaldamise nõude, mida ta teinud ei ole. Asjakohatu on kostjate vastuväide seoses tööde osalise teostamisega. Hageja on esitanud nõude üksnes tegelikult tehtud tööde ja objektile tarnitud materjalide eest. Kostjate videost ei selgu, mida sellega soovitakse tõendada, mis tööd ja kui suures mahus on jäetud tegemata ning millist õiguskaitsevahendit kostja kohaldada soovib. Videost ei selgu seos vaidlusaluse objektiga.
26.Kostjate esitatud e-kiri ei lükka ümber hageja varasemaid väiteid seoses lepingu üleandmisega. Hageja avaldas, et lepingu üleandmine ei oleks olnud probleem, kuid seda ei toimunud ja lepingut ümber ei tehtud, mida kinnitab poolte hilisem tegevus. Kostjate vastuväited seoses tulumaksu kinnipidamisega ei ole asjakohased, sest vastav registreering oli hagejal olemas.
27.28.12.2018 vähendas hageja oma nõuet. Hageja tõi välja kostjale OÜ-le Markatrin esitatud arved ja tasumised ning vähendas seetõttu põhinõuet kostjate vastu 1450 euro võrra. Akti nr 0601 alusel akteeriti töid ja materjale 6 363,05 euro eest ning antud akti alusel esitati arve nr 17071 summas 6 363,05 eurot. Akti nr 06-02 alusel akteeriti töid ja materjale 4 666,18 euro ulatuses. Antud akti alusel esitati arve nr 17084 summas 4 666,18 eurot. Akti nr 10-16 alusel akteeriti töid ja materjale 8500 euro ulatuses. Akti alusel esitati arve nr 17083 4 250 euro eest. Kokku akteeriti 19 529,23 euro eest ning arveid esitati 15 279,23 euro eest. Hageja märkis, et akteeritud summast oli 5700 eurot makstud mujale ning tasumata jääk oli 13 829,23 eurot. Akti nr 10-16 alusel tegi hageja arve vaid pooles ulatuses, et 2000 eurot oli kostja Markatrin OÜ varem tasunud sama akti alusel xxxx OY-le ja 3700 eurot eraisikule.
28.06.02.2019 menetlusdokumendis hageja suurendas oma nõuet. Hageja põhinõudeks jäi 13 829,23 eurot. Hageja suurendas solidaarset viivise nõuet kostjate vastu 6169 euroni. Hagi hinnaks jäi 19 998,23 eurot. Viivise summa oli 20.09.2017 5364,55 eurot. Viivise määr oli 0,5% ja viivis ühe päeva eest 69,15 eurot. Viimase arve maksekuupäev oli 18.07.2017. 06.02.2019 oli viivitatud päevi 579 ja viivise summa oli 40 037,85 eurot.
29.01.04.2019 seisukohtades esitas hageja vastuväited kostjate tõenditele. xxxx Oy lepingu lõpetamise teatega ei ole tõendatud, et lepingu rikkumise ja sellele järgnenud lepingu lõpetamise oleks põhjustanud hageja. Hageja teostas oma kohustused nõuetekohaselt ning hageja kohustused moodustasid üksnes väikse osa kostja Markatrin OÜ kohustustest peatellija ees. Hageja kohustuseks ei olnud kõik elektritööd antud objektil, vaid üksnes osa nendest. Puudustest kostja teavitanud ei ole. Kuna kostja varem puudustest ei teavitanud, sai hageja kostja väidetud asjaoludest teada alles kohtuvaidluse ajal.
30.Kostjate esitatud I Ei e-kirjad ei tõenda lepinguliste kohustuste üleandmist. I Ei e-kiri sisaldas üksnes materjalide pakkumist. Hageja on esitanud nõude ainult nende materjalide eest, mis olid objektile toodud. Kostjate esitatud registriväljavõte puudutab ebaõiget perioodi. Hageja on juba esitanud tõendid selle kohta, et tal oli õigus ja pädevus töid teostada.
31.05.06.2019 suurendas hageja uuesti viivise nõuet. Käenduslepingu p 2.1.1. järgi kohustus käendaja täitma põhivõlgniku kohustused hageja ees 10 päeva jooksul. Kostja U T sai hagiavalduse kätte 04.10.2017. Kostja kohustuseks oli täita põhikohustus summas 15 279,23 eurot hiljemalt 15.10.2017. Kuna kostja kohustust ei täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt U Tilt viivist alates 15.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas kostja kaasamise taotluse 17.10.2017. Hageja esitas jooksva viivise nõude kostjate vastu alates 17.10.2017. Kostja OÜ Markatrin viivise määr on 0,5%, kuid hageja arvestas viivise määraks 0,2%, mille alusel on viivis päevas 27,65 eurot. Hagi hind suurenes 19 998,23 eurolt 10 092,25 euro võrra, kokku 30 090,48 eurot.
32.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 13 829,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 6169 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt määraga 0,2% päevas alates 17.10.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagiavaldusega seotud materjali kogumisele, analüüsile, asjaolude selgitamisele kliendiga, hagiavalduse koostamiseks ja edastamiseks kulus kokku 6 tundi. Teise kostja kaasamise avalduse koostamisele kulus 1 tund. Kostjate vastusega tutvumiseks ja asjaolude selgitamiseks kliendile kulud 2,5 tundi. Kostjate määruskaebusega tutvumisele kulus 0,5 tundi ja sellele vastuse koostamiseks 4 tundi. Kostjate tagatise taotlusele vastuse koostamiseks kulus 1 tund.
34.Hagiavalduse täienduse koostamiseks 09.04.2018 kulus 2 tundi. Kostjate 07.05.2018 seisukohtadega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks kulus 2 tundi. Hageja 11.06.2018 seisukoha koostamiseks kulus 3 tundi. 05.11.2018 istungiks valmistumiseks kulus 2 tundi ja istungil osalemiseks 1 tund. Kostjate seisukohtadega tutvumiseks kulus seejärel 2 tundi ja hageja seisukoha koostamisele 3 tundi. 06.02.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 1,5 tundi. Kostjate 2019. a märtsis edastatud tõendite ja seisukohtadega tutvumiseks kulus 2 tundi. Hageja 01.04.2019 seisukohtade koostamiseks kulus 1 tund. 05.06.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 0,5 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 37 tundi ja õigusabikulud on 3700 eurot ilma käibemaksuta.
KOSTJATE VASTUVÄITED
35.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et hageja ei ole töövõtulepingu pooleks, vaid kokkuleppel kostja OÜ-ga Markatrin on leping üle antud xxxx äriühingule xxxx OY-le. Hageja juhataja saatis 20.02.2017 e-kirjas tahteavalduse, mille kohaselt võtab xxxx äriühing xxxx OY üle sõlmitud töövõtulepingu. Kostja OÜ Markatrin oli sellega nõus, misjärel esitati xxxx objekti töövõtuga seotud arve juba xxxx OY poolt. Kostja tasus arve alusel nelja maksega kokku 5700 eurot. Seega on töövõtuleping läinud üle xxxx OY-le, kes on objektil sellest ajast tegutsenud.
36.Kostjad leidsid, et xxxx OY on võtnud üle kõik hageja õigused ja kohustused, sh tasuarvetest tulenevad nõuded. Peale lepingu üleminekut ei saanud hageja enam esitada kostjale tasumiseks arveid, sest hageja ei olnud enam arvete esitamiseks õigustatud isik. Samamoodi ei ole kehtiv 02.06.2017 sõlmitud käendusleping, kuna hageja ei olnud enam töövõtulepingu pooleks ehk võlausaldajaks. Kostja OÜ Markatrin ei ole andnud nõusolekut töövõtulepingu tagasi üleandmiseks hagejale. Hagi on esitanud vale isik.
37.Kui hageja on lepingu pooleks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagile lisatud akti nr 06-10 alusel ei ole esitatud arvet. Akti ei ole esitatud. Töövõtulepingus on lepitud kokku tööde kogumahuks 38 000 eurot. Samas ei ole hageja töid tervikuna teostanud. Vastavalt xxxx ehitusauditi andmetele oli augustis ja oktoobris 2017 xxxx asuva objekti puhul elektritööde maht täidetud 60% ulatuses. Järelikult oleks hagejal õigus saada maksimaalselt 60% tasust ehk 22 800 eurot.
38.Kostjale OÜ-le Markatrin on esitatud järgmised arved. Arve nr 6339 summas 9500 eurot, mis on kostja poolt tasutud. Arve nr 17071 summas 6363, 05 eurot, arve nr 17083 summas 4250 eurot ja arve nr 17084 summas 4666, 18 eurot, mis ei ole tasutud. xxxx OY on esitanud arve summas 8500 eurot.
39.Hageja võimalikust tasunõudest 22 800 eurost tuleb lahutada maha arve nr 6339 alusel tasutud 9500 eurot, xxxx OY esitatud arve summas 8500 eurot, samuti 13% tulumaksuosa 2964 eurot, mille kostja OÜ Markatrin on kohustatud kinni pidama ja xxxx riigile tasuma. Tulumaksuosa oli kostja kohustatud kinni pidama, sest hageja ei ole kantud xxxx ettemaksuregistrisse. Saadud summade vahe on 1836 eurot, mis oleks hageja maksimaalne nõue matemaatiliselt.
40.07.05.2018 seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Kostja OÜ Markatrin ei ole jooksvalt ega lõplikult võtnud aktide alusel töid hagejalt vastu. Poolte töövõtulepingust ei tulene kokkulepet, et töid saab üle anda ositi. Töövõtulepingu p 11.1. kohaselt pidi töövõtja esitama töö üleandmise vormistamiseks tellijale „teostatud tööde akti.“ Sellist teostatud tööde akti ei ole pooled allkirjastanud, sest vastavalt lepingule pidid tööd üle antama selle sama ühe ja lõpliku „teostatud tööde aktiga.“ Leping ei näinud ette tööde osalist üleandmist-vastuvõtmist.
41.Aktid, mida kostja OÜ Markatrin on tööde teostamise ajal allkirjastanud, olid „tööde teostamise aktid“, mitte „teostatud tööde akt“. Need aktid koostati mitte jooksvalt tööde vastuvõtmise kohta, vaid lepingu finantseerimise kohta lepingu täitmise perioodil ja vastasid lepingu p. 7.3. kokkuleppele, mille kohaselt toimus arveldus t poolte kokkuleppel neljas võrdses osas 4x25% mahust. Aktid olid aluseks töövõtja jooksvaks rahastamiseks ja ettemaksude tasumiseks. Seda kinnitab töövõtulepingu muudatuse p. 2.2., mille kohaselt töö uued lõpp- ja vahetähtajad tuli fikseerida eraldi, kui tellija annab aktiga üle ja töövõtja võtab vastu paigalduse tööfrondi. Seega jooksev akt omas tähendust tööfrondi üleandmisel, mitte töö ositi vastuvõtmisel.
42.Jooksvalt vormistatud aktides olid fikseeritud töövõtja prognoositud tööd sellel vahemikul, mida kinnitab asjaolu, et aktil oli konkreetsete tööde maht juba fikseeritud, kuid tasumise tingimuseks oli „ettemaks“. Seega vormistati kõigepealt „tööde teostamise akt“, misjärel pidi kostja OÜ Markatrin tasuma selles fikseeritud summa ettemaksuna ja alles seejärel asus hageja töid tegema. Tööde teostamise aktis ei ole seega fikseeritud üleantavad-vastuvõetavad tööd, vaid see on prognoos tehtavate tööde osas ja alus järjekordse ettemaksu nõudmiseks.
43.Viimaseks „tööde teostamise aktiks“ jäi 26.06.2017 akt nr 06-02, milles hageja kinnitas, et tema poolt on tehtud kokku 76% tööde mahust. Pooled ei allkirjastanud lõplikku tööde üleandmise akti, sest kõik tööd ei olnud tehtud. Hageja nõudele vastu vaidlemisel ei ole kostjad kasutanud mõnda õiguskaitsevahendit, vaid tuginevad väitele, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks enne tööde valmimist ja tellijale üleandmist. Lõplikku tööde üleandmise akti koostatud ei ole. Ühtegi tööd ei ole hageja eraldi kostjatele üle andnud.
44.Kostjad leidsid, et teostatud tööde ja nende üleandmise osas lasub hagejal tõendamise kohustus. Hageja kohustus teostama töid vastavalt töövõtulepingu p. 12.1. nimetatud projektile xxxx OY, töö nr 506-16. Kokkulepitud tööde mahtu ei kuulunud lepingu p 4.1.1.-4.1.7. välistatud tööd. Kui hageja on ise hinnanud teostatud tööde mahuks 76% kokkulepitust, on aktil nr 06-02 esitatud vaid prognoos tehtavast. Kostjad hindavad aktil näidatud „elektrikilbi“ ja „pistikupesad, lülitid, kaabliteed“ teostatud tööde mahuks ca 60%, mitte hageja ennustatud 91% ja 85%. Kostjad esitasid videomaterjali, milles on 07.09.2017 seisuga filmitud kõik boksid A kuni F ja millelt on näha elektritööde pooleliolevus.
45.Hageja esitatud hinnapakkumise juures oli lahter „tugevvoolupaigaldise muud kulud“ ja selle all „dokumentatsioon“ ja „elektrotehniline mõõtmine.“ Need tööd olid samuti hageja kohustuseks, mis jäid tegemata. Kostjal ei ole võimalik ilma dokumentatsioonita ja mõõtmisteta objekti vastu võtta ja saada sellele kasutusluba. Kuna tööd jäid pooleli, peaks hageja selgitama ja
tõendama, mis ulatuses need tehti ja kuidas on tellijale üle antud.
46.Kostjate viidatud tulumaksu kinnipidamine ei tulegi lepingust, vaid xxxx riigi seadustest, sest tööde teostamise koht oli xxxx Vabariigis. Hageja oli teadlik, et xxxx seaduste kohaselt on tellija kohustatud 13% tulumaksuosa kinni pidama, kui välismaine äriühing ei ole kantud ettemaksuregistrisse. Hageja ei ole kantud xxxx ettemaksuregistrisse. Kui hageja oleks registrisse kantud, oleks ta pidanud tulumaksuosa ise xxxx riigile maksma. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud ja järelikult oli ta maha arvamisega nõus.
47.09.07.2018 leidsid kostjad, et on esitanud elektriprojekt ja selle seletuskirja (tõlke), mis olid töövõtulepingu osaks ja on juba seetõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Projekti seletuskirja p. 032 ja 033 kohaselt tellib töövõtja (hageja) elektriseadmete ja sidevahendite tehnilised kontrollid (riiklik järelevalve). Hageja ei ole esitanud asja juurde andmeid, et ta oleks sellised kontrollid tellinud. Seega ei ole töövõttu selles osas täidetud. Seletuskirja p. H0 järgi peab kasutavatel seadmetel olema FIMKO sertifikaat. Hageja ei ole esitanud kostjale seadmete FIMKO sertifikaate ega seadmete paigalduste protokolle. Seega ei ole hageja selles osas töövõtulepingu täitnud ega töid tellijale üle andnud.
48.Seletuskirja p. H04 kohaselt esitab töövõtja vajalikud tööjoonised, mis sisaldavad vastavas punktis esile toodud andmeid (sh korrusejoonised, elektriskeemid, paigaldus- ja kasutusjuhendid). Hageja ei ole mingeid tööjooniseid üle andnud, mis tähendab, et töövõtt on selles osas täitmata. Seletuskirja p. H041 sätestab nõuded lõpliku töötulemuse dokumenteerimisele. Hageja ei ole esitanud lõplikke jooniseid ega mingeid kasutusjooniseid, tema töötulemus on seega vajalikul määral dokumenteerimata ja üle andmata. Seletuskirja p. H 221 kohaselt paigaldatakse hoonesse korteripõhised rühmakilbid (eraldi ruumi). Selline töö on hagejal täielikult teostamata. Seletuskirja p. H 40 kohaselt tehakse paigaldused kaablitega või isoleeritud juhtmetega peitpaigaldusega torude sisse. Hageja on jätnud selle nõude suures osas täitmata. Seletuskiri näeb mitmes kohas ette (p. H 40; H 42; J 2) konkreetse elektritöö paigaldamise juhised ja vastuvõtuprotseduuri. Vastavalt vastuvõtuprotseduuride kirjeldusele tuli teha testimised/kontrollid ja märkida tulemuse enesekontrolli protokollidesse. Hageja ei ole esitanud andmeid konkreetsete tööde vastuvõtuprotseduuride täitmise kohta.
49.04.12.2018 seisukohtades esitasid kostjad tasaarvestuse avalduse. Kostjad esitasid eriteadmistega isiku OÜ xxxx arvamuse hageja teostatud tööde kohta. Arvamuse kohaselt puudus hagejal elektritööde teostamiseks vajalik kompetentsus ja äriühing ei ole esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevuse teadet. Seega ei olnud hageja elektritööde ettevõte, kuigi ta kinnitas lepingu punktis 3.3., et tal on töövõtjana olemas kõik lepingu täitmiseks vajalikud load ja registreeringud.
50.Eriteadmistega isiku arvamuses on leitud, et kõik teostatud tööd tuleb uuel litsentsiga elektritööde ettevõtjal uuesti teha või siis kontrolliks kaetud osad lahti võtta. Kuna hageja ehitatud elektripaigaldis ei vasta kehtiva ehitusseaduse, seadme ohutuse seaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, tuleb tööd täies mahus uuesti teha. Ümbertegemise tööde eeldatavaks maksumuseks kokku on 48 246,39 eurot.
51.Kostja käsitleb tööde ümbertegemise kulu endale tekitatud kahjuna, millises ulatuses on tal nõue hageja vastu. Kostja OÜ Markatrin tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude 48 246,39 eurot hageja hagis esitatud rahaliste nõuetega, misjärel puuduvad kostjal OÜ Markatrin kohustused hageja ees. Tasaarvestuse tulemusena on hagejal endiselt säilinud kohustused kostja ees.
52.Kostja õigus pidada kinni 13% ehk 2964 eurot tulumaksuosana tuleneb xxxx ettemaksuseaduse § 25, mille kohaselt peab tasu maksja pidama töötasust või tarbimistasust maksud ette kinni, kui saaja ei ole kantud ettemaksuregistrisse. Samas sätte kohaselt võidakse välismaa ettevõte kanda ettemaksuregistrisse siis, kui tal on xxxx alaline tegevuskoht või kui ettevõte asub riigis, millega xxxx on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping (§ 25). Ettemaksuseaduse § 25 kohaselt ettevõtte xxxx saadud töötasudelt peetakse kinni tuluallikamaks juhul, kui ettevõte ei ole kantud ettemaksuregistrisse või kui ettevõte ei ole saanud tuluallikamaksu-kaarti, mille alusel kinnipeetava maksu määr on 0%. Hageja ei olnud kantud xxxx ettemaksuregistrisse, mistõttu pidi kostja pidama kinni 13% tulumaksu.
53.14.03.2019 esitasid kostjad täiendavaid tõendeid. Kostjad esitasid objekti tellija xxxx OY xxxx teate rikkumise ja tähtaja andmise kohta OÜ-le Markatrin ja sellele järgnenud töövõtulepingu ülesütlemise teate. See näitab, et hageja tegemata jätmine oli samuti teguriks, mis viis OÜ-i Markatrin suhtes töövõtulepingu lõpetamiseni ja sellega on kostjale tekkinud kahju. Samuti esitasid kostjad hageja seadusliku esindaja I Ei e-kirjad, milles muuhulgas kinnitatakse, et hageja ei ole materjale objektile tarninud, kuigi nõuab hagis materjalide eest tasu. Väljavõte majandustegevuse registrist kinnitab, et hagejal puuduvad tegevusload ja litsentsid ning neid ei ole olnud varasemalt.
54.Lõplikes seisukohtades viitasid kostjad, et hageja viivisenõue on arvestuslikult üle 23 000 euro, mis ületab tuntavalt põhinõuet. Viivisenõude osas on oluline töövõtulepingu p. 9.5.5., mille kohaselt mistahes lepinguga seotud poolte esitatud nõudmised lepingu täitmisel ei tohi ületada 20% lepingu summast. Nimetatud lepingu summas oli 38 000 eurot, millest 20% on 7600 eurot. Seega on maksimaalne viivisesumma lepingu kohaselt 7600 eurot. Lepingu p. 9.5.5. on sätestatud poolte vastutuse alapunktis ja siinjuures on mõeldud nii tekkitavat viivist, leppetrahvi, kui kahjunõudeid. Hageja viivisenõue tuleb 7600 eurot ületavas osas jätta igal juhul rahuldamata ja seda tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel. Kui kohus peaks otsustama hagi rahuldada, tuleb otsuse resolutsioonis piirata viivise arvestamist maksimaalselt põhinõudeni juhul, kui kohus ei peaks nõustuma, et lepingu kohaselt saab maksimaalne viivisesumma olla 7600 eurot.
55.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjatele osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis. Kliendiga nõupidamisele, materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 7 tundi. 07.05.2018 kulus nõupidamisele, kirjalike seisukohtade ja taotluste koostamisele 3,5 tundi. 21.06.2018 kulus hageja seisukohtadega tutvumisele ja kohtule pöördumise koostamisele 1 tund. 09.08.2018 kulus nõupidamisele ja lisaseisukohtade koostamisele 3 tundi. 05.11.2018 kulus istungiks valmistumiseks, nõupidamiseks kliendiga ja istungil osalemiseks 5 tundi. 04.12.2018 kulus täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks 2 tundi. 06.02.2019 kulus istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 4 tundi. 20.02.2019 kulus nõupidamiseks kliendiga 1, 25 tundi. 03.06.2019 kulus tagatise taotluse koostamiseks 2,5 tundi. 29.06.2019 kulus hageja täiendava avaldusega tutvumisele ja seisukohtade koostamisele 2 tundi. Kokku on õigusabikulu ilma käibemaksuta 3437,50 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
57.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja OÜ Markatrin sõlmisid 13.10.2016 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi
hageja tegema elektritöid xxxx aadressil xxxx; 2) 02.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja OÜ Markatrin töövõtulepingu muudatuse, milles lepiti kokku, et senised tööde vahe- ja lõpptähtajad ei kehti vajaliku tööfrondi puudumise tõttu; 3) 02.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja U T käenduslepingu, mille alusel käendas U T OÜ Markatrin töövõtulepingust tulenevaid kohustusi maksimaalselt 60 000 euro ulatuses; 4) hageja edastas kostjale OÜ-le Markatrin tööde teostamise aktid nr 06-01, 06-02 ja 06-10, millised kostja seaduslik esindaja U T allkirjastas; 5) aktide alusel esitas hageja kostjale OÜ-le Markatrin arved, millised viimane jättis tasumata.
58.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ-lt Martkatrin töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt U Tilt kui käendajalt käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist.
59.Hageja muutis menetluse käigus on nõude suurust. Algselt nõudis hageja mõlemalt kostjalt solidaarselt põhivõlgnevuse 15 279,23 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4750 euro väljamõistmist. 28.12.2018 vähendas hageja põhinõuet 1450 euro võrra ning põhinõudeks jäi 13 829,23 eurot. Seejärel suurendas hageja 06.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 6169 euroni. Lisaks palus hageja mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,2% päevas alates 17.10.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad nõude suuruse muutmisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub nõude suuruse muutmistega.
60.Hageja leidis, et võlgnevus tuleb kostjatelt välja mõista, sest kostja OÜ Markatrin on tööd vastu võtnud ega ole nende suhtes esitanud ühtegi pretensiooni. Puudus kokkulepe, et töid sai üle anda vaid korraga pärast nende lõpule viimist. Töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole üle läinud xxxx OY-le, sest vastavat lepingut pooled ei sõlminud ning kostja U T on sõlminud 02.06.2017 käenduslepingu, milles on hagejat endiselt nimetatud töövõtulepingu pooleks. Hageja ise lõpetas kostja rikkumise tõttu 12.02.2018 töövõtulepingu, mistõttu on alusetud kostjate vastuväited, et töid ei ole lõpetatud. Kostjatel puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue ning nende asjatundja arvamuse koostanud isiku pädevus on tõendamata. Hagejal oli olemas elektritööde teostamiseks vajalik pädevus. Kostjad on kohtumenetluse ajaks minetanud ka õiguse võimalikele puudustele tugineda.
61.Kostjad leidsid hagile esmalt vastu vaieldes, et hagejal ei ole õigust nõuet esitada, sest tema töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused anti hageja esindaja 20.02.2017 e-kirja kohaselt üle xxxx OY-le. Samal põhjusel ei ole kehtiv 02.06.2017 käendusleping, sest hageja ei olnud enam võlausaldajaks. Lisaks leidsid kostjad, et hageja ei ole töid tervikuna teostanud. Tööde kogumaksumuseks oli lepingu järgi 38 000 eurot. Hageja tegi töid vaid 60% ulatuses ning lisaks kuulub tasust kinnipidamisele 13% tulumaksuosa, mida kostja OÜ Markatrin pidi kinni pidama ja xxxx riigile tasuma, sest töid tehti xxxx ja hageja ei olnud kantud ettemaksuregistrisse. Kostja OÜ Markatrin ei ole töid vastu võtnud, sest lepingu kohaselt ei saanud töid üle anda ositi. Töö üleandmiseks tuli koostada üks teostatud tööde akt. Kostja allkirjastatud aktid olid koostatud ettemaksu saamiseks. Lisaks jäid täitmata projekti seletuskirjas toodud nõuded. Kostjate asjatundja on tuvastanud, et hagejal puudus elektritööde teostamise pädevus, mistõttu tuleb tööd uuesti teha ja tööde uuesti teostamise kulu on kostja kahju summas 48 246,39 eurot, mille ulatuses kostjad tasaarvestavad hageja nõude. Isegi kui hageja viivisenõue kuuluks rahuldamisele, saaks selle maksimaalne suurus olla lepingu kohaselt 20% lepingu summast ehk
7600 eurot. Hageja viivisenõue tuleb 7600 eurot ületavas osas jätta igal juhul rahuldamata ja seda tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel.
62.Kohus leiab, et kostjate esitatud vastuväited ei võimalda jätta hageja põhinõuet ja viivisenõuet täielikult rahuldamata. Kostjate vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja U T ei ole sisuliselt põhistanud, miks ei ole tema ja hageja vahel sõlmitud käendusleping kehtiv.
63.Kohus selgitas käesolevas menetluses kostjatele korduvalt vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust. Kohus selgitas 05.03.2018 pöördumises (toimiku 1. kd, lk 122-123) kostjatele, et viimastel tuleb vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt põhistada. Kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada väiteid, et töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle antud uuele ettevõttele. Kohus selgitas, et kostjad ei ole põhistanud, millist õiguskaitsevahendit kasutades nad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kohus selgitas, et kuna tööd on aktide alusel tellijale üle antud, on kostjatel töödes esinevate võimalik puuduste tõendamise koormus.
64.05.11.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 38-39) selgitas kohus kostjatele uuesti vajadust tõendada oma väiteid lepingu tõlgendamise ja poolte ühise tahte kohta. 06.02.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 86-88) selgitas kohus kostjatele vajadust tõendada nende esitatud asjatundja arvamuse koostanud isiku pädevust. Samuti selgitas kohus kostjatele VÕS § 646. Kostjad ei olnud välja toonud, millal nad hagejat puudustest teavitanud ja millised puudused töödes esinesid. Kohus osundas, et kostjate endi menetlusdokumendis toodud puuduste loetelu oli erinev asjatundja arvamuses toodust. Kohus selgitas, et kuna hageja ütles lepingu üles, vabastas see teda tööde lõpetamise kohustusest. Kohus selgitas kostjatele vajadust kujundada seisukoht, kas lepingu ülesütlemine hageja poolt oli põhjendatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostjad ei esitanud vastuväiteid sellele, et hageja ütles kostja OÜ-ga Markatrin sõlmitud töövõtulepingu kostja rikkumiste tõttu üles.
65.Esmalt ei nõustu kohus kostjate väidetega, et töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud hagejalt xxxx OY-le. Kohus ei nõustu ka kostjate väidetega, et leping ei võimaldanud tööde üleandmist ositi ning kostja allkirjastatud aktid olid aluseks vaid ettemaksu nõudmisel. Need kostjate väited on tõendamata.
66.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja Markatrin OÜ sõlmisid 13.10.2016 töövõtulepingu nr 16121 (toimiku 1. kd, lk 7-10), mille kohaselt pidi hageja teostama xxxx ridaelamu ja paarismaja elektritööd xxxx objektil. Lepingu punktis 4.1. oli märgitud, et hageja tööks on paarismaja tugev- ja nõrkvoolu paigaldustööd. Tööde mahtu ei kuulunud suitsuandurite kaabeldus ja paigaldus, elamute toitekaablite paigaldus, elamute valgustite tarne, välisvalgustus ja parklate pistikupesad, elektriarvestid ega maanduse paigaldus. Lepingu punkti 5.2 kohaselt pidi hageja hankima omal kulul töö tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid, välja arvatud need, mille hankimine oli kostja kui tellija kohustuseks.
67.Lepingu punktis 7 oli reguleeritud lepingu tähtajad ja finantseerimine. Punkti 7.2. kohaselt oli tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 38 000 eurot. Kooskõlas lepingu punktiga 7.3. pidi tasumine toimuma pärast teostatud tööde akti aktsepteerimist tellija poole töövõtja esitatud arve alusel. Arveldus pidi toimuma neljas võrdses osas, 4 x 25% mahust. Seega nägi leping ette, et tasumine toimub perioodiliselt, mitte üks kord pärast tööde lõplikku vastuvõtmist.
68.Lepingu punkti 11.1 kohaselt pidi töö üleandmise vormistamiseks esitama töövõtja tellijale „Teostatud tööde akti“. Tellija oli kohustatud akti ühe eksemplari 5 tööpäeva jooksul arvates saamisest allakirjutatult töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral pidi tellija sama
tähtaja jooksul esitama töövõtjale kirjalikult motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta.
69.Täiendavalt esitas hageja kohtule lepingule lisatud hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 139), milles olid loetletud lepingulised tööd ja lepingu alusel tarnitavad materjalid. Muuhulgas nähtub hinnapakkumisest, et lepinguliseks tööks oli valgustite paigaldus, kuid mitte nende tarne. Dokumentatsiooni koostamine ja elektrotehniline mõõtmine kuulusid lepinguliste tööde hulka ning nende tööde maksumuseks oli kokku 960 eurot.
70.Kohus leiab, et poolte vahel allkirjastatud töövõtulepingust ei tulenenud poolte tahet anda tööd üle vaid üks kord pärast kõigi tööde teostamist. Seesugust kokkulepet poolte vahel ei olnud. Vastupidiselt kostjate väidetele nägi leping ette perioodilise tasumise, millest võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja võis töid üle anda etappide kaupa.
71.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. See pool, kes väidab, et poolte ühine tahe seisnes milleski muus, kui on lepingus märgitud, peab oma väiteid tõendama. Kostjad ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et poolte ühiseks tahteks oli välistada tööde osadena vastuvõtmine ja üleandmine. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.
72.Arvestades poolte endi käitumist ja sellest tulenevat varasemat tõlgendust lepingu osas, samuti lähtudes lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast, tuleb lepingut tõlgendada viisil, mis võimaldas hagejal anda kostjale töid üle osade kaupa. Kostja OÜ Markatrin on tööd osade kaupa hageja koostatud teostatud tööde aktide alusel vastu võtnud. Kostja ei ole tööde vastuvõtmisel esitanud ühtegi pretensiooni ega ole kohtuvaidlusele eelnevalt kordagi väitnud, et töid ei saa osade kaupa üle anda.
73.25.04.2017 allkirjastas kostja seaduslik esindaja ilma pretensioone või märkusi esitamata tööde teostamise akti 10-16 (toimiku 1. kd, lk 11, lk 129-130), mis oli koostatud 30.10.2016. Aktis olid märgitud tarnitud materjalid ja teostatud tööd vastavalt nende tegemise ulatusele. Akti kohaselt oli akteeritud summaks 18 000 eurot ning aruandlusperioodil akteeritud 8500 eurot. Juba ainuüksi viidatud kannetest aktil saab järeldada, et selles olid kajastatud akti koostamise ajaks tegelikult tehtud tööd. Akti alusel esitas hageja kostjale 26.06.2017 arve nr 17083 pooles summas ehk 4 250 euro ulatuses (toimiku 1. kd, lk 17, lk 131).
74.19.06.2017 allkirjastas kostja seaduslik esindaja ilma pretensioone või märkusi esitamata tööde teostamise akti nr 06-01 (toimiku 1. kd, lk 13, lk 132). Akti järgi oli aruandlusperioodil akteeritud 6 363,05 euro ulatuses töid ja materjale. Hageja esitas kostjale 19.06.2017 arve nr 17071 summas 6 363,05 eurot (toimiku 1. kd, lk 14, lk 133-134). 04.07.2017 allkirjastas kostja seaduslik esindaja tööde teostamise akti nr 06-02 (toimiku 1. kd, lk 15, lk 135), mille kohaselt akteeriti aruandlusperioodil materjale ja töid 4 666,18 euro eest. Akti alusel esitas hageja kostjale 27.06.2017 arve nr 17084 (toimiku 1. kd, lk 16, lk 136-137) summas 4 666,18 eurot. Esitatud tõendite alusel ei ole põhjendatud kostjate väited, et aktid koostati vaid ettemaksude saamiseks ning nendes ei olnud kajastatud tegelikult tehtud tööd või tegelikult objektile tarnitud materjalid.
75.26.06.2017 saatis kostja U T hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 138), milles ta muuhulgas avaldas, et saab järgmisel nädalal hagejale tasuda 4-5 tuhat eurot. Hageja vastas, et pistikupesade ja lülitite osas teeb ta arve maksetähtajaga 21 päeva, millest palus kinni pidada. 05.07.2017 saatis hageja kostjale uue e-kirja, milles soovis teada, millal saab kostja lubatud 4-5 tuhat eurot tasuda. Seega ei avaldanud U T, et tal oleks vastuväiteid teostatud tööde mahule ning sellest tulenevale hageja töövõtu tasunõudele. Kostjate väited selle kohta, et töid ei ole kostjale üle antud, on paljasõnalised. Asjas kogutud tõendite pinnalt leiab kohus, et hageja oli teostanud ja kostjale üle andnud tema tasunõude aluseks olnud aktides kajastatud tööd ja materjalid.
76.Kostjad esitasid kohtule hageja seadusliku esindaja I Ei 20.02.2017 e-kirja (toimiku 1. kd lk 75), milles viimane avaldas: „Kuna mul on nüüd päris xxxx ettevõte xxxx OY asutatud ja toimis, siis et xxxx maksuametiga asju lihtsustada teeks selle xxxx lepingu ringi selle ettevõtte nimele“. Kostjad väitsid, et kuna OÜ Markatrin nõustus selle ettepanekuga, läksid lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle xxxx OY-le. Kohus leiab, et ka need kostjate väited ei ole tõendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et OÜ Markatrin avaldas mistahes moel nõustumust hageja ettepanekule. Oma ettepanekus väljendas hageja seaduslik esindaja selgelt, et lepingu poole muutmiseks on vajalik sõlmida kirjalik kokkulepe. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vastav kirjalik kokkulepe oleks olnud sõlmitud.
77.VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks sõlminud xxxx OY-ga kostja nõusolekul lepingu töövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Asjas kogutud tõendid kostjate väiteid ei toeta.
78.02.06.2017 ehk neli kuud pärast kostjate viidatud 20.02.2017 e-kirja saatmist allkirjastasid pooled töövõtulepingu nr 16121 muudatuse kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 12). Kokkuleppest nähtuvalt olid mõlemad pooled endiselt seisukohal, et töövõtjaks vaidlusaluse töövõtulepingu alusel on hageja. Kokkuleppe punktis 2.1 tunnistati tööfrondi puudumise tõttu kehtetuks varasemas lepingus kokku lepitud tööde lõpp- ja vahetähtajad. Kokkuleppe punktis 2.3. nähti ette, et kilpide, pistikupesade ja lülitite tarnimisel objektile tasub tellija nende eest 7 päeva jooksul pärast tarnet, milleks töövõtja esitab arve. Paigaldustööd tuli akteerida vastavalt lepingule, välja arvatud viimane 10% lepinguliste tööde mahust, mis teostatakse ettemaksu alusel. Kokkuleppe järgi pidi hageja töövõtjana esitama kostjale ettemaksu arve, kui 90% töödest on valmis. Ettemaksuarve tuli esitada viimase 10% tööde kohta ja töövõtja pidi teostama viimase 10% tööst pärast ettemaksu laekumist. Seega tuleneb ka täiendavast lisakokkuleppest, et vaid viimase 10% tööde eest oleks kostjal tulnud tasuda ettemaksuna.
79.Samal päeval ehk 02.06.2017 allkirjastasid hageja ja kostja U T käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 18-19). Käenduslepingu punkti 1.1. järgi kohustus käendaja vastutama võlausaldaja ehk hageja ees viimase ja Markatrin OÜ vahel 18.10.2016 sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest ning muudatustest tulenevate kõigi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.3 järgi oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 60 000 eurot. Lepingu punkti 2.1.1 järgi oli käendaja kohustatud täitma põhivõlgniku täitmata rahalise kohustuse 10 päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate saamisest. Seega on pooled ka käenduslepingu sõlmimisega kinnitanud, et hageja ei olnud lepingulisi kohustusi kellelegi üle andnud. Millisel põhjusel oli kostjate arvates käendusleping kehtetu, kostjate vastuväidetest ei selgu.
80.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et xxxx OY oli esitanud kostjale OÜ-le Markatrin arve summas 8500 eurot (toimiku 1. kd, lk 76, tõlge toimiku 1. kd, lk 145) ja kostja tasus antud
ettevõttele 2000 eurot (toimiku 1. kd, lk 77). Nendes tõendites puuduvad viited sellele, et vaidlusalune töövõtuleping oleks olnud hageja poolt uuele ettevõttele üle antud. Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja I Ei 01.04.2017 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 99, 2. kd, lk 96), milles viimane märkis, et järgmise akteerimise võiks teha xxxx OY nimelt, misjärel võiks vormistada lepingu ringi, et asi oleks korrektne. Seega võib eelviidatud tõenditest järeldada, et hageja soovil tasus kostja osaliselt lepingulisi makseid küll xxxx OY-le, kuid ainuüksi vastavate maksete tegemisest ei saa järeldada tervikuna lepinguliste õiguste ja kohustuste üleminekut.
81.VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Antud juhul täitis kostja OÜ Markatrin oma lepingulise kohustuse hageja asemel isikule, kes hageja heakskiidul oli õigustatud täitmist vastu võtma. Ainuüksi täitmise vastuvõtmisest ei saa järeldada, et tervikuna olid lepingulised õigused ja kohustused hagejalt üle läinud.
82.12.01.2018 allkirjastas I E xxxx OY esindajana kinnituse (toimiku 1. kd, lk 104), milles ta avaldas, et xxxx OY ei ole suuliste ega kirjalike lepingute alusel üle võtnud hageja töövõtulepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi. 05.06.2019 istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja I E vande all antud ütlustega (toimiku 2. kd, lk 122 pöördel), et lepingulisi kohustusi hageja üle ei andnud, sest kostjal tekkis lepingu alusel võlgnevus. Lepingut ümber ei vormistatud, vaid sõlmiti täiendav leping. xxxx OY esitas kostjale küll arve lepinguliste tööde eest, kuid see oli seotud plaaniga leping ümber vormistada.
83.Hageja esitas kohtule ka kaks soomekeelset ehituskoosoleku protokolli 29.03.2017 ja 03.05.2017 ning ühe 22.03.2017 eestikeelse protokolli (toimiku 1. kd, lk 196-202). Protokollidest nähtub, et elektritööde teostajaks loeti endiselt hageja GEB Projekt OÜ, mitte xxxx Oy. Hageja esitas kohtule samuti e-kirjad, millistega talle protokollid saadeti (toimiku 1. kd, lk 203).
84.Kokkuvõttes ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et lepingulised kohustused oleksid hagejalt kellelegi üle läinud. Hageja oli endiselt töövõtjaks ja lepingu pooleks ning hageja teostas lepingulisi töid ja andis need kostjale OÜ-le Markatrin üle. Ühtlasi ei näinud pooltevahelise lepingu ega täiendavalt sõlmitud lepingu ükski säte ette kostjale teha töövõtutasust hageja arvel kinnipidamisi seoses sellega, milliste kinnipidamiste teostamiseks võis kostjat kohustada xxxx seadusandlus. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette xxxx õiguse kohaldamist. Kuivõrd leping ei näinud kostjale ette õigust teha hagejale makstavast töövõtutasust kinnipidamisi, ei ole põhjendatud kostjate väited, et hageja töövõtutasu kuulub 13% osas vähendamisele.
85.Kostjad esitasid kohtule dokumendi, mida nad on nimetanud „Selgitavaks artikliks tulumaksu kinnipidamise kohta xxxx“ (toimiku 1. kd, lk 85). Tõendist ei nähtu, millal ja kus oli artikkel avaldatud, mistõttu ei saa kohus hinnata tõendi usaldusväärsust. Kohus selgitas seda kostjatele 05.03.2018. Artikli kohaselt pidi töötasu maksja kinni pidama tuluallikamaksu, kui välismaa ettevõte teeb xxxx tööd. Artikli järgi ei ole töötasu maksjal vaja kinni pidada tuluallikamaksu, kui välismaa ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse või esitab tellijale tuluallikamaksukaardi, millel on kinnipeetava tulumaksu määr 0% või esitab muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist.
86.Samuti esitasid kostjad kohtule xxxx ettemaksuregistri seaduse (ilma tõlketa toimiku 2. kd, lk 51-63) ja selle § 25 tõlke (toimiku 2. kd, lk 67-68), mille kohaselt juhul, kui tasu saaja ei ole ettemaksuregistrisse kantud, peab töötasu maksja tasu pealt tulumaksu kinni pidama. Kohus
leiab, et ainuüksi asjaolust, et kostjal võis olla xxxx tegutsedes kohustus järgida seal kehtivaid seadusi, tuleneda talle õigust teha hagejale makstavast töövõtutasust kinnipidamisi, mida leping ette ei näinud. Lisaks on tegemist olukorraga, kus sisuliselt kostja hagejale tasu ei maksnud ning järelikult ei täitnud kostja ise kohustust tasuda 13% ulatuses tuluallikamaksu. Olukorras, kus kostjad ise ei ole väitnud ega tõendanud, et OÜ Markatrin on xxxx õigusaktide alusel täiendavaid makse maksnud, on kostjate teoreetilised viited vastava kohustuse olemasolule alusetud ega võimalda jätta hageja tasunõuet 13% ulatuses rahuldamata.
87.Lisaks ei ole kostjad tõendanud, milline oli see registreering, mis hagejal puudus. Kostjad esitasid kohtule väljavõtte xxxx registrist (toimiku 1. kd, lk 74, tõlge toimiku 1. kd. lk 147), mille kohaselt oli hageja registreeritud ettevõtete registris numbriga 2674878-9 alates 11.02.2015. Kostjate esitatud tõendist ei saa järeldada, kas või millises maksuregistris oli hageja jäänud ettevõttena registreerimata. Vastupidi, tõendi kohaselt oli hageja maksuametis registreeritud alates 11.02.2105. Kohus selgitas kostjatele 05.03.2018 pöördumises, et tõend ei tõenda kostjate väiteid. Täiendavalt esitasid kostjad eestikeelse dokumendi (toimiku 1. kd, lk 146) xxxx OY kohta. Millise registri väljavõttega tegemist, tõendist ei nähtu. Kui tegemist on tõlkega, ei ole kostjad tõendi soomekeelset versiooni esitanud. Tõendi kohaselt oli antud ettevõte registreeritud xxxx Maksuametis analoogiliselt hagejaga. Seega kokkuvõttes on kohtu hinnangul alusetud kostjate väited, et vähemalt 13% ulatuses ei kuulu hageja tasunõue rahuldamisele.
88.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et ta andis kostjale tööd üle ositi. Leping nägi ette tööde üleandmise ja vastuvõtmise. Kuna kostja on tööd vastu võtnud, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja tasunõuet ei saa kohus jätta rahuldamata põhjusel, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
89.VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja OÜ Markatrin võttis tööd vastu, oli kostjatele üle läinud kohustus tõendada, et töid ei teostatud tegelikult aktides toodud ulatuses või töödes esinesid puudused. Kui tellija on töö vastu võtnud, muutub pooltevaheline tõendamise koormus, sest kui tööd ei ole vastu võetud, peab töövõtja tõendama kõiki tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sealhulgas seda, et ta tegi lepingukohase töö (RK TKo 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Oma väiteid kostjad vaatamata kohtu selgitustele tõendanud ei ole.
90.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja OÜ Markatrin oleks enne kohtuvaidluse algust ja enne tööde vastuvõtmist või vahetult pärast seda teavitanud hagejat mistahes töödes esinevatest puudustest. Kohus nõustub hageja väidetega, et olukorras, kus kostjad asusid väidetavatele puudustele
viitama alles kohtumenetluses, olid nad minetanud õiguse puudustele tugineda. Lisaks on kohtumenetluse käigus esitatud kostjate väited puuduste osas olnud ebajärjekindlad ja tõendamata.
91.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleks kohtumenetluse eelsel ajal või kohtuvaidluse ajal esitanud hagejale nõuet tööde parandamiseks või uue töö tegemiseks.
92.Kostjad väitsid, et hageja teostas töödest vaid 60%, mistõttu ei saa ta kogu tasu nõuda. Vastuväite esitamisel jätsid kostjad tähelepanuta, et hageja ei nõudnudki kogu lepingulist tasu, vaid tasu vaid nende tööde eest, mis ta oli teinud ja kostjale üle andnud. Lisaks ütles hageja lepingu kostja OÜ Markatrin rikkumise tõttu enne tööde lõpetamist üles. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 12.3.2 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda, kui tellija viivitab lepingulise tasu maksmisega rohkem kui 120 päeva. Lepingu ülesütlemisele kostjad vastuväiteid ei esitanud ning seega vabastas lepingu ülesütlemine hageja kohustusest tööd lõpuni valmis teha.
93.Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neile aktide alusel üle antud töö ei oleks olnud täielikult tehtud või oleks olnud tehtud vaid 60% ulatuses. Kostjad esitasid kohtule ehitusobjekti valmiduse hindamise 31.08.2017 memo (toimiku 1. kd, lk 78-80, tõlge eesti keelde, lk 81-82). Ehitusinsener J V on hinnanud tervikuna ehitusprojekti valmimist ning on valmiduse ulatuseks lugenud 80%. Memost nähtub, et tööde valmidust on hinnatud tervikuna, mitte ainult elektritööde osas. Siseruumide elektritööd memo koostamise ajaks tervikuna valmis ei olnud.
94.Memole lisatud tabelis on koos hinnatud kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektritöid ning peetud nende valmiduse astmeks 15% tervikprojektist. Kohus osundab, et hageja kohustuste hulka kuulusid vaid elektritööd ning needki mitte tervikuna, vaid üksnes lepingus toodud ulatuses. Seega ei saa kostjate esitatud tõend tõendada seda, millises ulatuses olid seisuga 31.08.2017 valmis hageja lepingulised tööd.
95.Lisaks on J V koostanud 19.10.2017 dokumendi pealkirjaga „Hinnang parandustöödele AS OY xxxx“ (toimiku 1. kd, lk 79 pöördel, tõlge lk 83), millele on lisatud tabel (toimiku 1. kd, lk 80, tõlge lk 83 pöördel). Tabelis on elektritööde osas märgitud vaid seda, et need on pooleli. Tabelis ei ole märgitud, et elektritööde osas oleks esinenud kõrvaldamist vajavaid puudusi. Kohus selgitas kostjatele 05.03.2018 pöördumises (toimiku 1. kd, lk 122-123), et tõend ei tõenda kostjate väidet, et hageja tööd olid valmis 60% ulatuses.
96.Kostjad esitasid kohtule väljavõtte ehitusprojektist (toimiku 1. kd, lk 149-184) ja projekti seletuskirja tõlke eesti keelde (toimiku 1. kd, lk 188-194, toimiku 2. kd, lk 29-35). Seletuskirja kohaselt tuli tööde lõpetamisel muuhulgas koostada dokumentatsioon ehk kasutusjoonised. Seletuskirjale tuginedes esitasid kostjad rea etteheiteid hageja teostatud töödele, sealhulgas dokumentatsiooni puudumisele, kuid kostjate väited jäid täielikult tõendamata. Kostjad ei tõendanud, kas või millised puudused esinesid nendes töödes ja materjalides, millised kostja OÜ Markatrin hagejalt aktide alusel vastu võttis. Kostjad ei ole põhjendanud, miks nad ei teavitanud hagejat väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et nad oleksid nõudnud hagejalt puuduste
kõrvaldamist. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuivõrd hageja ütles lepingu üles, ei olnud tal kohustust töid lõpuni teha ega esitada kostjatele lepingu täitmist puudutava dokumentatsiooni. Kohus osundab, et lepingu kohaselt oleks dokumentatsiooni koostamise maksumus moodustanud väikese osa tööde kogumaksumusest ehk vaid 960 eurot.
97.Täiendavalt esitasid kostjad kohtule OÜ xxxx koostatud hinnangu elektritöödele (toimiku 2. kd, lk 46-49), mis oli selles märgitu kohaselt koostatud vaid kostja esitatud fotode ja videomaterjalide alusel. Milliseid fotosid või videomaterjale täpselt arvesse võeti ja mis neist nähtus, arvamusest järeldada ei ole võimalik. Arvamuses toodud etteheited hageja töödele ei ole kooskõlas nende etteheidetega, milliseid kostjad ise menetluse käigus esitasid.
98.Kuigi töid teostati xxxx, on hinnangu koostaja võtnud tööde vastavuse hindamisel arvesse Eestis kehtivad standardid. Hinnangu andja ei ole põhistanud, kas või millisel määral lähtus ta tööde hindamisel töövõtulepingu osaks olnud projektist ja sellest määratletud kvaliteedi standarditest. Hinnang sisaldab visuaalkontrolli tabelit, kus on kõiki töid nimetatud nõuetele mittevastavateks, kuid tabelist ei selgu, milles mittevastavused seisnesid ja milliste fotode või videote alusel mittevastavused tuvastati. Hagejale on ette heidetud tööde teostamiseks vajaliku pädevuse puudumist ja elektripaigaldise nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitamata jätmist. Samuti on ette heidetud jooniste ja kaetud tööde aktide puudumist, kuid hinnangust ei selgu, millised hageja lepingulised tööd olid sellised, milliste puhul tuli koostada kaetud tööde akte. Kohus on juba varasemalt käesolevas asjas tuvastanud, et maanduse ja toitekaablite paigaldus, mis oleks eeldanud kaetud tööde tegemist, hageja lepinguliste tööde hulka ei kuulunud.
99.Hinnangus on märgitud, et tööde ümbertegemise maksumuseks on 48 246,39 eurot, kuid puuduvad selgitused ja põhistused selle kohta, kuidas on nn ümbertegemise maksumus kujunenud ja kas tegemist on konkreetsete puuduste kõrvaldamise kuluga või tervikuna uute tööde hinnapakkumisega. Dokumendi koostaja pädevuse tõendamiseks kostjad kohtule ühtegi tõendit ei esitanud, kuigi kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada asjatundja pädevust.
100.Hageja esitas omakorda kohtule oma juhatuse liikme I Ei elektritööde pädevuse tunnistuse (toimiku 2. kd, lk 73, tõlge toimiku 2. kd, lk 81) seisuga 18.02.2015. Samuti esitas hageja väljavõtte majandustegevuse registrist, mille kohaselt oli hageja registreeritud tegevusalaks elektritööd alates 18.04.2008 (toimiku 2. kd, lk 73 pöördel, lk 75, tõlge lk 84). Kostjad esitasid omakorda väljavõtte majandustegevuse registrist (toimiku 2. kd, lk 94), millega nad soovisid tõendada, et hagejal ei ole tegevuslubasid kunagi olnud. Esitatud tõendist siiski ei nähtu, millise ajaperioodi kohta on registrisse päring tehtud.
101.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjate esitatud asjatundja arvamus ei tõenda hageja teostatud töödes puuduste olemasolu ega kostjatel tasaarvestusliku nõude olemasolu summas 48 246,39 eurot. Kostjate asjatundja on ekslikult leidnud, et hagejal puudus pädevus tööde teostamiseks, mistõttu tuleb ainuüksi sellel põhjusel kõik tööd uuesti teha. Asjatundjal mistahes pädevuse olemasolu arvamuste või eksperthinnangute andmiseks kostjad tõendanud ei ole. Asjatundja arvamuse kujunemine ei ole faktiliselt ega loogiliselt järgitav ning kohtul ei ole võimalik tuvastada, kuidas arvamus üldse kujunenud on. Seega on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mis ei tõenda kostjate väited töödes puuduste esinemise kohta. Samuti nõustub kohus hageja väidetega, et kui töödes oleksid puudused esinenud, jättis kostja nendest hagejat õigeaegselt ja nõuetekohaselt teavitamata, mistõttu oli ta kohtuvaidluse ajaks juba minetanud õiguse puudustele tugineda.
102.Hageja esitas kohtule foto vaidlusalusest objektist (toimiku 2. kd, lk 76) ning väitis, et fotolt nähtuvalt on objekt valmis ehitatud. Fotost ei saa kohus siiski järeldada, kas või millal on see
tehtud. Samas ei ole kostjad vastu vaielnud asjaolule, et vaidlusalune objekt on valmis ehitatud. Kui objekt on valmis ehitatud, on eelduslikult kõik töödes esinenud puudused kõrvaldatud. Kostjad ei ole põhistanud ega selgitanud, kes või kuidas puudused kõrvaldas ning kas või kuidas saaks kostjatel olla tekkinud väidetav kahju 48 246,39 eurot.
103.Kostja OÜ Markatrin tellija xxxx OY xxxx 19 on saatnud kostjale 01.08.2017 teate lepinguliste kohustuste rikkumisest (toimiku 2. kd, lk 97-98) ja seejärel lepingu ülesütlemise avalduse (toimiku 2. kd, lk 99). Seega nähtub esitatud tõenditest, et ka kostja OÜ-ga Markatrin sõlmitud leping öeldi üles, millest tulenevalt ei olnud kostjal enam pärast ülesütlemist kohustust objekti edasi ehitada või selles puudusi kõrvaldada. Arvestades eeltoodut, ei saanud kostjatel tekkida 2018. aastal ehk OÜ xxxx arvamuse koostamise ajal kahju seoses vajadusega teha ümber elektritööd. Lisaks ei nähtu kostjale esitatud teatest ja ülesütlemise avaldusest erinevalt kostjate väidetest, et lepingu ülesütlemine oleks olnud tingitud hageja töödes esinenud puudustest. Kostjad ei ole tõendanud, et OÜ Markatrin sõlmis oma tellijaga lepingu objektil vaid samade elektritööde tegemiseks, milliseid pidi teostama hageja.
104.Kostjad esitasid kohtule ka hageja seadusliku esindaja I Ei 07.09.2017 e-kirja V Lle, I L ja K T (toimiku 2. kd, lk 95), milles hageja soovis teada, kas tellijal on huvi ostja hagejalt objektile veel viimata materjalid. Kostjate hinnangul tõendas e-kiri, et materjali objektile ei viidud, kuigi hageja nõudis selle eest tasu. Kohus nende väidetega ei nõustu. Kostjad on ise allkirjastatud aktidega objektile viidud materjali vastu võtnud. Kostjad ei ole õigeaegselt esitanud pretensioone üle antud materjalide koguste kohta. Kostjad ei ole isegi põhistanud, millised materjalid ja millistes kogustes objektile tegelikult toomata jäid. E-kirjast endast nähtub, et hageja seaduslik esindaja soovis teada, kas tellijal on huvi osta seda materjali, mida objektile veel viidud pole. Hageja on selgitanud, et ta ei ole kostjate vastu esitanud nõudeid tulenevalt nendest materjalidest, mida objektile ei viidud.
105.Ühtlasi esitasid kostjad kohtule panga väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 84), mille kohaselt oli OÜ Markatrin tasunud hagejale arve nr 6339 alusel 9500 eurot. Kohus osundab, et viidatud arve alusel hageja kostjale nõuet ei esitanud ning seega ei saa hageja nõuet jätta rahuldamata tasutud 9500 euro ulatuses.
106.Kokkuvõttes ei võimalda ükski kostjate vastuväidetest jätta hageja põhinõuet nende vastu rahuldamata. Kostjal OÜ-l Markatrin on töövõtulepingust tulenev täitmata rahaline kohustus hageja ees. Kostja U T vastutab käendajana põhivõlgnikuga koos solidaarselt täitmata rahalise kohustuse eest. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 13 829,23 eurot.
107.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub iseenesest rahuldamisele ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
108.Antud juhul nägi lepingu punkt 9.3 nägi ette, et juhul, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja nõudis kostjatelt viivist lepingus märgitud väiksemas määras ehk määraga 0,2% päevas põhinõude summalt. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 6169 eurot. Hageja esitatud viivise
arvestusele kostjad vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 6169 eurot.
109.Alates 17.10.2017 palus hageja kostjatelt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise määrata 0,2% päevas põhinõude summalt. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 9.5.5. nägi ette, et mistahes lepinguga seotud poolte esitatud nõudmised lepingu täitmisel ei tohi ületada 20% lepingu summast. Seega ei saa kostjatelt hageja kasuks välja mõistetava viivise kogusumma ületada 7600 eurot. Kuna kohus on sissenõutavaks muutunud viivise nõude juba rahuldanud summas 6169 eurot, saab alates 17.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivise nõuet rahuldada vaid kuni summani 7600 eurot – 6169 eurot = 1 431 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oli tema soovitud määraga viivis päevas 27,65 eurot. Viidatud summa alusel saaks hageja nõuda kostjatelt täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist 51,75 päeva eest, milline aeg on käesoleva lahendi koostamise ajaks juba möödunud. Seega saab kostjatelt täiendavalt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivisena 1431 eurot. Kogumis saab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt viivisena välja mõista 7600 eurot.
110.Käesolevas asjas rahuldas kohus 14.11.2017 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja seadus kostja U Ti omandis olevale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 19 979,23 eurot. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise määrusega kohaldatud abinõu tuleb jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
111.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et kuivõrd leping piiras kogusummas viivisenõude esitamist, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel poolte vahel. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületanud lepingus toodud piirmäära. Edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivise nõuet hageja rahaliselt ei piiritlenud. Kohtul oli õigus ise piiritleda edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise summat, kuid see ei muuda kohtu hinnangul menetluskulude jaotust, sest kohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu.
112.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
113.Hageja palus menetluskuludena kostjatelt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 37 tundi ja õigusabikulud on 3700 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud.
114.Hagejale osutatud õigusabi maht on kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud. Kohus ei nõustu, et kostja määruskaebusele vastamiseks kulus hagejal koos määruskaebusega tutvumiseks aega 4,5 tundi. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka küsimusega ja hageja vastus oli esitatud kahel lehel. Kohus leiab, et mõistlikuks ajaks määruskaebusele vastamisel tuleb lugeda 2 tundi.
115.Kohus ei nõustu, et hageja 11.06.2018 seisukoha koostamiseks kulus 3 tundi. Arvestades seisukoha mahtu ja sisu loeb kohus mõistlikuks ajaks 2 tundi. Samuti leiab kohus, et 05.11.2018 istungiks valmistumise mõistlik aeg on 1 tund, sest istungil ei esitanud hageja uusi täiendavaid seisukohti. Hageja 18.12.2018 seisukohtade koostamiseks sai esindajal mõistlikult aega kuluda 2 tundi, arvestades seisukohtade sisu ja mahtu. Muus osas vastab hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kohtu hinnangul esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule, samuti teostatud toimingute ajale. Kogumis loeb kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuteks 31,5 tunni ja 3150 euro ulatuses. Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks kulu riigilõivu tasumisele kokku summas 1000 eurot. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 4150 eurot, millest 1000 eurot on tasutud riigilõiv ja 3150 eurot hageja õigusabikulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.