Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 09.08.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-103930 A OÜ hagi F OÜ vastu võla ja viivise nõudes 2 158,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A OÜ (registrikood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: M V, xxxx Kostja: F OÜ (registrikood xxxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus
e-post
Resolutsioon
Hagiavalduse kohaselt on F OÜ tellinud teenust A OÜ-lt sõlmitud veolepingute alusel. Esimene tellimus oli esitatud 09.08.2018, töö teostatud 15.08.2018, arve 2287 summas 376,20 eurot (17.08.2018 maksetähtajaga 31.08.2018), kuna kostja arvet 31.08.2018 ei tasunud, siis on kostjal kohustus tasuda viivist 445,80 eurot. Teine tellimus esitati 27.08.2018, töö teostatud 31.08.2018, arve 2320 summas 340,08 eurot (31.08.2018 tähtajaga 14.09.2018), millise arve tasumata jätmisega 14.09.2018 on kostjale arvestatud viivist 379,19 eurot. Kolmas tellimus oli esitatud 21.09.2018, töö teostatud 26. ja 28 09.2018, arve 2366 summas 313.80 eurot (30.09.2018 tähtajaga 14.10.2018), millise arve tasumata jätmisega 30.09.2019 on tasumisele kuuluv viivis 302,82 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 1 030,38 eurot ja viivised summas 1 127,81 eurot. Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vastuse kohaselt ei vaidle kostja selle üle, et ta tellis hagejalt veoteenust, mille eest on hageja kostjale esitanud hagiavalduses märgitud arved ja need on kostja poolt tasumata. Kostja vaidleb selle üle, et kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist hagiavalduses märgitud suuruses. Menetluskulud võivad kostja arvates jääda kostja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostja kostjale veoteenust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Vaidlust ei ole, et kostja esimese tellimuse teostas hageja 15.08.2018 ja kostja kohustus hagejale tasuma 376,20 eurot maksetähtajaks 31.08.2018 (17.08.2018 arve 2287), kostja teise tellimuse teostas hageja 31.08.2018, mille eest kostja kohustus hagejale tasuma 340,08 eurot maksetähtajaks 14.09.2018 (31.08.2018 arve 2320), kostja kolmanda tellimuse teostas hageja 26. ja 28.09.2018, mille eest kohustus kostja tasuma 313,80 eurot maksetähtajaks 14.10.2018 (30.09.2018 arve 2366). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale tasunud poolte vahelise kokkuleppe alusel kokku 1 030,08 eurot (376,20+340,08+313,80). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 030,08 eurot. Kuna pooled ei vaidle, et kostja ei ole tasunud hagejale poolte vahel kokkulepitud tasu tähtaegselt, s.o. arvetel märgitud tähtaegadeks, siis on tõendatud hageja väide, et kostja on laenumaksete tasumisega olnud viivituses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe viivise tasumises hagiavalduses märgitud suurustes. Samas on hageja väitnud, et on nõuab kostjalt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe arvete tasumisega viivitamise korral viivise tasumiseks teistsugune kokkulepe kui seaduses sätestatud suuruses, siis on põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuna 376,20 eurot tasumisega arve 2287 alusel, mille maksetähtaeg oli 31.08.2018 on kostja kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 25.04.2019 olnud tasumisega viivituses 238 päeva, mille eest seadusjärgne tasumisele kuuluv viivis viivisekalkulaatori alusel oleks 19,20 eurot; 340,08 euro tasumisega arve 2320 alusel, mille maksetähtaeg oli 14.09.2018 on kostja olnud tasumisega viivituses 224 päeva, mille eest seadusjärgne tasumisele kuuluv viivis oleks 16,70 eurot ; 313,80 euro tasumisega arve 2366 alusel, mille maksetähtaeg oli 14.10.2018 on kostja olnud tasumisega viivituses 194 päeva ning seadusjärgne viivis selle aja eest oleks tasumiseks 13,32 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kokku 49,22 eurot (19,20+16,70+13,32). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi rahuldab hagi osaliselt, s.o. 50 % ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 01.17.2019, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 2 158,19 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 250 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevatest andmetest on hagi esitamiselt õigesti tasutud riigilõivu 250 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 250 eurot ja kosjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 50 % ulatuses, s.o. 125 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis on kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.