Menetlusosalised ja nende Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja KK esindajad Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks välja 16.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev võlg 4275,65 eurot, millest 3618,87 eurot on põhivõlg, 215,96 eurot intress, 440,82 eurot viivis.
3.Mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks viivis 16,9% aastas põhivõlgnevuselt 3618,87 eurolt alates 09.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud XX-i kanda.
5.Mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks välja menetluskulud 560 eurot.
XX-ilt uleb temalt Swedbank AS kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
1 (4)
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Swedbank AS esitas 17.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3935,35 euro saamiseks. Kohus tegi 18.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 21.12.2024 määrusega asja esimese astme kohtu menetlusse.
2.08.01.2025 esitas hageja Pärnu Maakohtule võla nõude kostja vastu.
3.Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 16.08.2022 sõmitud laenulepingust x tuleneva võla 4275,65 eurot, millest 3618,87 eurot on põhivõlg, 215,96 eurot intress, 440,82 eurot viivis, ning viivise 16,9% aastas põhivõlgnevuselt 3618,87 eurolt alates 09.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2022 laenulepingu nr x, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6000 eurot, intressiga 16,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 20.07.2025. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja maksma igakuiselt ka intressimakseid. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma hagejale lepingutasu 90 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 19,86%.
5.Laenu taotlemise ajal töötas kostja AS-s x. Tema kuue kuu keskmine töötasu suurus oli ca 1763 eurot. Kostjal oli krediidikohustus Inbank AS ees kuumaksega 88 eurot. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 219,46 eurot. Kokku krediidikohustused 307,46 eurot, s.o ca 17,4% kostja keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1455 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna vaid sidekulude kandmine, siis arvestas hageja majapidamiskulude hindamisel üldkohaldatavatest määradest ehk arvestas kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.
6.Kostja jäi lepingu täitmisel võlgnevusse. Hageja saatis 25.03.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, 2 (4)
hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 24.04.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks..
7.Kohus võttis hagi 09.01.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kostjale on dokumendid edastatud tähitud kirjaga aadressile x. Saadetis on kätte toimetatud 13.02.2025. Kuna kohtule ja Omnivale ei ole teada, kellele täpselt on saadetis üle antud, siis toimetas kohus kostjale materjalid kätte ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.04.2025. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning on võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Kohus ei tuvastanud tehingute tühisuse aluseid. Muu hulgas ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul saab hageja esitatud asjaolude põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjaga lepingute sõlmimisel järgis hageja VÕS §st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendus kostja krediidivõimelisuses.
11.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus otsust muus osas õiguslikult ei põhjenda.
12.Kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud hagilt tasutud riigilõiv 560 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 560 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu 560 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
16.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 560 kostjalt hageja kasuks välja.
3 (4)
eurot
17.Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.