OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) (rk 16918606; asukoht XXX, 80028 Pärnu), seaduslik esindaja likvideerija H.T.; ajutine pankrotihaldur E.W
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur E.W tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist.
4.Määrata OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija H.T. (xxxxxxxxxxxxx).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri E.W tasuks 2305,80 eurot (sh käibemaks 415,80 eurot), mis maksta välja E.W Õigusbüroo (registrikood 10016048) arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:
6.1.1080,92 eurot (sh käibemaks 194,92 eurot) hüvitada riigi vahenditest;
6.2.1224,88 eurot (sh käibemaks 220,88 eurot) mõista välja OÜ-lt Leitom Ehitus.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 18.02.2025 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt asutati ettevõte L.T.i poolt 12.02.2024., juhatuse liikmeks nimetati.T.T. Ainuosanik otsustas 10.01.2025 võlgniku lõpetada ning likvideerija ülesandeid asus täitma.T.H. Võlgniku majandustegevus on tänaseks lõppenud ja oli seotud ehitusteenuse pakkumisega. Paraku ei suutnud juhatus leida võlgnikule piisavas koguses lepinguid ning sellest tulenevalt kanti olulist kahjumit. Võlgnik ei ole suuteline tasuma oma kohustusi võlausaldajate ees ja võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan, kus langevas trendis oleval ehitusturul ei suudetud leida piisavalt tööd ning püsikuludena fikseeritud palgakulud viisid äriühingu kahjumisse. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu. Ettevõttel vara puudub, kohustusi on 205 046,89 euro ulatuses.
2.Kohus nimetas 4.03.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks E.W (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt on võlgnikul vara ja nõudeõigusi kokku 29.59 eurot, kuid puudub täpsem teave, kas ja mis summat Paysera LT kontol olevast 8,69€ on võimalik kasutada pankrotimenetluse kulude katteks. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 205 560.57 eurot, millest vähemalt 144 948.57 eurot on muutunud sissenõutavaks. Sealjuures ei ole EMTA teatanud, kas maksuvõlg on seotud väljamakstud palkadega või arvestatud ja deklareeritud, kuid väljamaksmata palkadega. Seega võib tekkida olukord, kus Töötukassa poolt töötajatele saamatajäänud tasude hüvitamisel kaob ka maksuvõlg ning tasumata jäävad vaid tasud seotud isikutele (Käitlus OÜ ja omanik) ning kohtutäituritele Ajutise halduri hinnangul on Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks: - äriplaani nõrkus, kuna tegevuse alustades poldud valmis selleks, et ei suudeta (vähemalt esimesel tegevusaastal) leida piisavas koguses töid; - ebamajanduslikud otsused suure hulga töötajate palkamisel, õigel hetkel töölepingute mittelõpetamisel ning tööjõukulude tasumiseks laenude võtmisel liiga pika perioodi (9 kuud) jooksul. Kuna tegevuse ajal vahearuandeid ei ole koostatud/esitatud, siis pole maksejõuetuse tekkimise täpsem aeg teada. Muude andmete puudumisel tuleb järeldada, et Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) muutus maksejõuetuks juunis 2024, kui tekkis maksuvõlg ja puudusid vahendid selle tasumiseks. 2
Ajutise halduri analüüsist tulenevalt leiab ta, et käesolevaks ajaks ei ole võlgniku juhtorgani liikme tegevuses raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnuseid tuvastatud ja maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõistes on muu asjaolu. Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) tegevus on lõppenud. Puuduvad vahendid võlgade tasumiseks ja tegevuse jätkamiseks, millest lähtuvalt tegevuse taaskäivitamine ei ole võimalik. Teadaolevalt ei ole ka võlgniku 82 aasta vanusel ainuomanikul vahendeid ühingu võlgade tasumiseks ja ühingu tervendamiseks. Käesoleval ajal on töötamise registris kõik võlgniku poolt sõlmitud töölepingud lõpetatud. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile andmed selle kohta, et töölepingute alusel saamatajäänud tasude osas on võlgniku vastu nõuded 20-l endisel töötajal, nõuete summaga kokku 78 664,01€. Pärast kohtu poolt kas pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise määruse tegemist saab haldur koostada ja esitada Töötukassale avalduse töötajatel saamatajäänud tasude hüvitamiseks. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2305.80 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 31.03.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 06.06.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 22.04.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 06.06.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. 3
Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur esitas 28.03.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal on 177.20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1890,00 eurot (lisandub käibemaks 22%). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1890 eurot, koos käibemaksuga 2305,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot (aastal 2025), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka 4
Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15.Ajutise halduri tasu summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu summas 1224,88 eurot välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.