Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-114844
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi C.K väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4130,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja C.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu võla
RESOLUTSIOON
Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.11.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. C.K-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-24-114844 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.K-lt (kostja) 3715,25 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 19.04.2024 makseettepaneku ning lõpetas 17.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.
2.Hageja esitas 03.06.2024 hagiavalduse ning täpsustas seda 19.06.2024 ja 04.07.2024 ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2998,38 eurot, intressi 213,67eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 329,11 eurot ja viivise alates 04.06.2024 kuni põhinõude 2998,38 eurot täitmiseni 18% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 10.11.2021 Säästukaart Pluss lepingu nr VKK-44290 (leping), millega krediidiandja võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus toodud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt eeldab krediidilepingu alusel nõude rahuldamine, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 toodud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.2.Maakohus tuvastas, et hageja nõude aluseks olnud lepingus on märgitud laenuandjaks Coop Pank AS (mitte Coop Finants AS, nagu hageja väidab). Lepingu pealkiri on vaba maksega krediitkaardi leping VKK-44290 (mitte Säästukaart Pluss kasutamise leping, nagu hageja väidab). Põhitingimuste all on märgitud krediidilimiit 3000 eurot (mitte 6000 eurot, nagu hageja väidab), intressimäär 18% aastas, krediidi kulukuse määr 20,69% aastas ja maksepäev 10. kuupäev. Lepingudokumendis ei ole välja toodud muid tagasimakse tingimusi.
2
2-24-114844 Seega ei kinnita tõendid hageja väidet, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 6000 eurot ning et laenuandjaks oli Coop Finants AS. Kohus ei loe lepingust ka välja, et tegemist oleks Säästukaart Pluss krediitkaardiga, nagu hageja väidab. Kokku langeb siiski lepingu number (lepingus on hageja väidetud lepingu number) ning intressimäär. Hageja ei ole hagis välja toonud, mis kuupäevadel ja mis summades kostja krediiti kasutusse võttis ega ka seda, et mis kuupäevadel ja palju kostja tagasimakseid tegi. Hageja on esitanud vastuolulised väited kostja kasutusse antud laenusumma kohta: a) 6000 eurot, b) 3428,28 eurot, c) 6423,61 eurot) ning vastuolulised väited tagasimaksete kohta: a) 430 eurot, b) 3450,11 eurot. Hageja esitatud tõendist (laenukonto väljavõte – dtl 153) nähtuvad nelja erineva selgitusega kirjed: teenustasud (kokku 93,38 eurot), Platezh so scheta kartochki na raschetnyi schet (kokku 3185 eurot) ja Platezh na schet kreditnoi kart (kokku 430 eurot) ja makse krediitkaardi kontolt arvelduskontole 150 eurot. Teenustasud, kirjed selgitusega Platezh so scheta kartochki na raschetnyi schet ja kirje selgitusega makse krediitkaardi kontolt arvelduskontole annavad kokku 3428,28 eurot, mida hageja on väitnud kui kostja poolt kasutuse võetud laenusumma. Hageja ei ole esile toonud, miks tuleb teenustasusid arvestada laenusummana. Hageja ei ole selgelt esile toonud ega tõendanud, mis summades ja mis kuupäeval kostja laenu kasutusse võttis ja tagasimakseid tegi. Hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 4034 lg 7 nõuetele, sest ei võta arvesse intressimaksete katteks tasutut ning arvestab laenusummana ka teenustasusid. Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal tuleb esile tuua ja tõendada, et krediit on tarbija (kostja) kasutusse antud.
4.3.Krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas pangakonto väljavõtte küsimata jätmist. Hageja on tõendina esitanud üksnes ekraani kuvatõmmise (dtl 116), mida nimetab hagis hageja krediidivõimelisuse hindamise taotluseks. Sel kuvatõmmisel on esitatud kostja isikuandmed ning kirjed: taotletud krediidilimiit 2000 eurot, igakuiste kulutuste summa kokku 140 eurot ja krediitkaardi arvelduskrediidi limiidid kokku 1000 eurot; sissetulekud EMTA põhjal viimase 3 kuu keskmine 886 eurot, viimase 12 kuu keskmine 307 eurot, kohustused väljaspool 140 eurot, krediidi limiidid väljaspool 1000 eurot, tööandjad X OÜ, algus 01.05.2021, lõpp: , lepingu tüüp: tööleping. Rohkem tõendeid ega selgitusi hageja esitanud ei ole. Hageja pole esile toonud, et konto väljavõtet oleks kogutud. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud.
4.4.Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks talle loovutanud lepingust tulenevad nõuded. Hageja on esitanud üksnes enda koostatud kirja, mis nõude loovutamist tõendada ei saa. Hageja ei ole ka selgitanud, et kui hageja väitel sõlmis krediidilepingu Coop Finants AS, siis kuidas sai lepingust tuleneva nõude hagejale loovutada Coop Pank AS (nagu hageja väidab).
4.5.Hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Hageja ei ole selgelt esile toonud ega tõendanud, mis summades ja mis kuupäeval kostja laenu kasutusse võttis ja tagasimakseid tegi. Intressinõude osas ei ole hageja samuti välja toonud, mis summas mis perioodi eest intressi arvestati, mis hageja väitel kostjal tasumata on. Lisaks ei ole hageja esile toonud, milliste lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu leping üles öeldi. 3
2-24-114844
4.6.Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud lepingust tuleneva laenu tagastamise nõude, haldustasu nõude ega intressinõude eeldusi, mistõttu jäävad nõuded rahuldamata. Tulenevalt põhivõla nõude rahuldamata jätmisest jääb rahuldamata ka viivise ning põhivõla sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2905 eurot, viivis 698,86 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt alates 31.12.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Hageja märkis hagis ekslikult, et krediidiandja on Coop Finants AS ja nõude aluseks on Säästukaart Pluss leping nr VKK-44290. Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS-i ja kostja vahel sõlmitud vaba maksega krediitkaardi lepingust. Hageja leiab, et maakohtul oleks tulnud juhtida hageja tähelepanu hagis esinenud eksimustele ja anda hagejale võimalus eksimused parandada. Samuti ei andnud maakohus hagejale võimalust täpsustada krediidilimiidi summat. Hageja selgitab, et lepingu järgi oli kaarditehingute kuulimiit 6000 eurot, millest 3000 eurot oli sularahatehingud. Samuti ei ole maakohus hagejale selgitanud, et lepinguga seotud laenukonto väljavõte ei tõenda krediidi kasutusele võttu kostja poolt ja kostja tagasimakseid. Kui viidatud dokumendist lähtuv ümberarvestus ei olnud kohtule arusaadav, oleks tulnud kohtul anda hagejale täiendav tähtaeg ümberarvestuse selgitamiseks ja täpsustamiseks. Maakohus ei palunud hagejalt täpsustada ka intressiarvestusega seonduvat. Hageja on esile toonud kostja kasutatud krediidi ja tagasimaksed hagi lisas 8. Hageja esitab apellatsioonkaebuses täpsustatud ümberarvestuse.
5.2.Kui maakohus leidis, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis oleks maakohus saanud nõude rahuldada osaliselt tasumata põhiosa jäägi ulatuses.
5.3.Hageja on tõendanud krediidiandja poolt nõude loovutamise hagejale. Kostja ei ole nõude loovutamisele vastu vaielnud. Maakohus ei saanud kostja asemel esitada vastuväidet nõude loovutamisele. Maakohus ei ole pooli kohelnud võrdselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 4
2-24-114844
7.Hageja nõuete suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
8.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).
9.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on 17.05.2024 määruses põhjalikult selgitanud, millistele nõuete hagiavaldus peab vastama ning tarbijakrediidilepingule kohalduva õiguse sisu (dtl 14–22). Sealhulgas on maakohus hagejale selgitanud vajadust tuua esile, et poolte vahel oli kehtiv krediidileping ja laen on välja makstud (dtl 16). Samuti on maakohus selgitanud, et hagejal tuleb krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral teha nõude ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Selleks tuli hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (dtl 21). Samuti on maakohus hagejale selgitanud, et kui hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada. Kui hageja kostja passiivsuse korral oma faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa kohus hagi rahuldada (dtl 22). Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada hagejale korduvalt, millistele nõuetele hagi vastama peab. Hagi ettevalmistamine on hageja ülesanne. Hageja on olnud menetluses esindatud õigusalaste teadmistega lepingulise esindaja kaudu. Kohtu ülesanne ei ole püüda leida hagiavaldusest väiteid, mida tõendid ei kinnita. Praegusel juhul tõi hageja hagiavalduses esile, et nõude aluseks oleva lepingu on sõlminud Coop Finants AS, mida väite kinnitamiseks esitatud tõend (leping) ei kinnitanud. Riskid, mis seonduvad sellega, et poole lepinguline esindaja ei tee menetluses kõike vajalikku, jäävad poole enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud.
5
2-24-114844 Ka ümberarvestuse aluseks olnud andmed oleks tulnud esile tuua hagejal – nii nagu maakohus 17.05.2024 määruses selgitas. Kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid. Hageja nõuet lahendades peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka siis, kui kostja ei esita nende kohta vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks kontrollima, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Seega ei saa maakohtule ette heita sedagi, et maakohus kontrollis, kas krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.
10.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.