Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte e-posti ) vahendusel. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 24.05.2019. a kohtule saadetud ekirjaga. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt traktor/kultivaatori. Kostja kinnitas 22.02.2017. a tellimuse e-kirja teel. Hageja väljastas kostjale ettemaksuarve, mille kohaselt tuli kostjal tasuda 4000 eurot ettemaksu (20% traktori väärtusest). Poolte kokkuleppe kohaselt oli traktori hinnaks 21 670 eurot. Hageja tellis kostjalt lisaks 1752,21 euro väärtuses varuosasid. Osutatud teenuste eest esitati kostjale arved nr 2170103677 ja nr 2170103884 vastavalt summades 17 670 eurot ja 1752,21 eurot. Kostja jättis arved kogusummas 19 422,21 eurot tasumata. Tasumata arvete alusel on kostja kohustatud hagejale maksma viivist kogusummas 2903,16 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt alates 16.03.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjaga korduvalt võetud ühendust kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks, mistõttu on tekkinud sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 19 422,21 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 05.08.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3511,90 (2903,16+608,74) eurot, samuti sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 06.08.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2 (3)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1170 eurot, sh 900 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nii nõudelt tasutud riigilõivu summas 900 eurot kui ka õigusabikulu 270 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summa 1170 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.