02.08.2019 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-7776
Tsiviilasi
OÜ Lega Uksed hagi Jaanus Piirimees vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1000 eurot Hageja: LEGA Uksed OÜ (11667055, Eesti, Harju maakond, Tallinn, Linnamäe tee 91) Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva, Ivar Stukolkin SA SAK Fond Keldrimäe 9 Tallinn 10113, [email protected] Kostja: Jaanus Piirimees (xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx (vallasisene), xxxxx xx x-x) Kostja lepinguline esindaja: Ants Kuningas L.P Konsultatsioonid OÜ Mõisa tee 7, Kuusiku alevik, Rapla vald Tel 5185977 e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
11.07.2019 Pärnu
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse või menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit, võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Jätta OÜ Lega uksed hagi Jaanus Piirimees vastu tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 900 (üheksasada) eurot. Kohustada hagejat tasuma kostjale viivist menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Hageja nõue Hageja esitas 18.05.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 1000 euro ja viiviste summas 56.77 eurot, millele lisandub jooksvalt viisis VÕS § 113 lg 1 ulatuses nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2017 aasta veebruaris hagejalt 8 ust, mida tõendab kostja e-kiri 15.02.2017.a.1 Poolte vahel toimus uste spetsifikatsiooni kooskõlastamine, mille tulemusel hageja 22.08.2017 esitas kostjale lõpliku uste spetsifikatsiooni koos hinnapakkumisega2, millega kostja nõustus. Hageja valmistas uksed vastavalt tellimusele ja uste spetsifikatsioonile ja esitas kostjale 28.08.2017 arve nr 65, summas 4350 eurot3 Kostja tuli 29.08.2017 tellitud uste järgi ja tasus hageja kassase sularahas 3350.- eurot4. Hageja leiab, et tellitud kauba eest jäi kostjal tasumata 1000 eurot, mille ta lubas tasuda novembris. Hageja toob väljas asjaolu, et kostja on ka varasemalt hageja käest uksi tellinud ja tasunud valmistatud uste eest korrektselt, mistõttu hageja eeldas kostjalt korrektset maksekäitumist. Väidetavalt andis hageja kostjale üle kõik tellitud uksed enne kauba eest täielikku tasumist. Hageja esitab nõude kuna kostja ei ole kuni käesoleva ajani võlgnevust summas 1000 eurot tasunud. Hageja selgitab, et ta on mitmeid kordi kostjale helistanud, kuid kostja ei vasta kõnedele, sõnumitele ega hageja e-kirjadele5. Kohtuistungil esitas hageja täiendavalt kolme lehel kokku köidetud käsikirjalised märkmed ja joonised, mille kohta hageja selgitas, et tegemist on tööjooniste, oferdi ja aktseptiga ning see tõendab hageja ja kostja vahelist kokkulepet.6
3.Kostja seisukohad Kostja esitas kohtule 05.11.2018 vastuse, milles hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja hagi ei tunnista vaid leiab, et hageja on teadlikult esitanud kohtule ebaõigeid väiteid hagi asjaolude kohta, esitades pahatahtlikult hagi peale kostjapoolset kohustuse täitmist. Kostja leiab, et vaidlus puudub selles, et kostja esitas hagejale 15.02.2017 tellimuse 8 ukse ja liistude saamiseks 22.veebruaril 2017 täpsustas kostja tellimust, kinnitades, et hageja pakkumine 250 eurot ukse kohta on sobilik 8 standardse siseukse tellimisel ilma transpordita lävepakuta ja paigaldamiseta. Pooled vahetasid
Hageja tõend tlk 6 Hageja tõend tlk 6(pöördel)-7
Hageja tõend tlk 7(pöördel)-8
Hageja tõend tlk 5
Hageja tõendid tlk 8 pöördel, 9, 10 pöördel
Hageja tõend tlk 100-103
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-7776 seejärel informatsiooni telefoni teel ja hageja juures lepiti veebruaris 2017 kokku uste spetsifikatsioonis ning valmimise tähtaegades. Pooled leppisid kokku, et kogu töövõtu hind kokku on 3350 eurot, et uksed ja liistud valmivad kahes järgus ning peavad olema kostjale üle antud hiljemalt 2017. aasta juuni kuu lõpuks. 2017. aasta mai kuu lõpus käis kostja järgi osal tellitud kaubal ja maksis uste kättesaamisel hageja seadusjärgsele esindajale sularahas 1300 eurot. Hageja seadusjärgne esindaja väljendas eelistust saada 1000 eurot 500 eurostes kupüürides ja ülejäänud 300 eurot 100 eurostes kupüürides, selgitades et 500 euroseid on hea pojale kingituseks anda abiellumise puhul. Kostja maksis hageja esindajale sularahas 1300 eurot, kuid kviitungit vastu ei saanud. Hageja väitis, et kuna kostja ei pea andma allkirja kauba kättesaamise kohta, siis ei tekkivat sellest kviitungist ka probleemi. Hageja esindaja teatas, et kviitungi saavat anda üksnes raamatupidaja ja lubas kviitungi saata elektronposti teel. 2017. aasta juunis sai kostja kätte kõik tellitud uksed ja maksis töö osa vastuvõtmisel hagejale tasumata töövõtu maksumuse sularahas. Ka seekord ei andnud hageja kostjale kviitungit, väites et kuna kõik uksed on kostjal käes, ei olevat vaja paberit määrida. Kostja siiski palus saata kviitung raha saamise kohta kasvõi e- posti teel, tuletades ühtlasi meelde, et ka varasem kviitung on saatmata. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid veebruar 2017 lõpus tarbijatöövõtulepingu 8 ukse valmistamiseks hageja poolt. Pooled vaidlevad töövõtu maksumuse ja kostja poolt tasu maksmise üle. Hageja väidab hagiavalduses, nagu oleks kostja jätnud tasumata töövõtutasu 1000 euro suuruses summas. Kostja on seisukohal, et kogu töövõtu eest on tasu makstud vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja väidab, et hageja poolt kohtule hagi lisa 2 koosseisus esitatud väidetav kalkulatsioon ei puuduta poolte vahelist lepingut. Kostja ei ole selle kalkulatsiooni alusel hagejaga lepingut sõlminud. Kostja selgitab, et 2017 juuni kuu lõpuks olid kostjal juba kõik uksed kätte saadud ja ehitisse paigaldatud, mistõttu ei ole hageja väidetav 22.08.2017 e-kiri kostjale vaidlusaluse töövõtutasu arvestamise aluseks. Hageja on alles augustis 2017 väitnud, et tegelikkuses olevat kulunud hagejal tunduvalt rohkem aega ja materjale uste tegemiseks, mistõttu soovib hageja raha juurde saada. Kostja raha juurde maksma ei ole nõustunud. Kostja märgib, et eluliselt ei ole usutav hageja väide nõude aluseks oleva kokkuleppe sõlmimise kohta kuus kuud peale kostja poolset esmast kontakteerumist. Kostja võtab õigeks, et ta esitas tellimuse juba veebruaris 2017 ja pooled sõlmisid töövõtulepingu veebruaris 2017. Eeltoodut tõendab hagi lisa 1 koosseisus esitatud kostja e-kiri hagejale 15. veebruarist 2017. 7 Hageja on tõendina esitanud kohtule väljavõtte SMS sõnumist, millest nähtub, et ukse algne pakutud kokkuleppehind oli 250 eurot ukse kohta, mis teeb 8 ukse puhul ilma lävepakkude, transpordita ja paigaldamiseta töö maksumuseks 2000 eurot kokku8. Kostja ei ole hageja poolt viidatud kalkulatsiooni9 alusel hagejaga ühtegi lepingut või kokkulepet sõlminud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata haginõude tõendamatuse tõttu.
4.üle:
Kohus tuvastas 13.09.2019 istungil et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude
Hageja tõend tlk 6 Hageja tõend tlk 98
Hageja tõend tlk 6(pöördel)-7
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-7776
Kostja esitas hagejale 15.02.2017 tellimuse 8 ukse ja liistude saamiseks 22.veebruaril 2017 täpsustas kostja tellimust, kinnitades, et hageja pakkumine 250 eurot ukse kohta on sobilik 8 standardse siseukse tellimisel ilma transpordita lävepakuta ja paigaldamiseta. Kostja on hagejale tasunud 3350 eurot sularahas.
5.Kostja võtab õigeks järgmised asjaolud: hageja on talle 15.02.2019 pakkumise alusel tootnud uksed, mille kokkuleppeline hind oli 3350 eurot. Kostja kinnitab tellitud kogutoodangu kättesaamist ja tasumist juunis 2017 ning selgitab, et käis juunis 2017 ise ustel järel, tasus sularahas ja viis uksed juunis oma objektile ning paigaldas need ise. Kostjale ei antud õigeaegselt sularaha tasumisel kviitungit, kuid väljastati kaup.
6.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja kostja on füüsiline isik. Seega on vaidlusaluses suhtes tegemist tarbijatöövõtuga. VÕS § 637. lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on hagiavalduse (lisa 7 teine leht ülemine pilt) koosseisus esitanud tõendi selle kohta, et algne kokkulepe töövõtutasu suuruse kohta oli 2000 eurot 8 ukse valmistamise eest. Hagi lisa 4 sularaha kassaorderiga on tõendatud, et kostja maksis hagejale 3350 eurot. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
7.Eeltoodust tulenevalt on hagejal on TsMS § 230 lg 1 lähtudes nõude tõendamiskoormis (mida kohus on lihtmenetluses pooltele selgitanud 01.03.2019 ja kohtuistungil) ning hageja peab tõendama järgmisi fakte: hageja on sõlminud kostjaga ostu-müügilepingu: lepingu sõlmimise kuupäev, lepingu täitmise tähtaeg, lepingu hind, tasumise kord; tellimuse eseme üleandmine hagejalt kostjale, et kostjal tekiks tasumise kohustus.
8.Hageja peab tõendama konkreetse lepingu tingimusi ja selle maksumust ning tellitud eseme üleandmist. Hageja ei ole kohtule esitanud lepingut, vaid e-kirjavahetuse veebruarist 2017 ja arve augustist 2017. Hageja ei ole kohtule esitanud konkreetse lepingu aktsepti. Lisaks on hageja esitanud erinevad hinnapakkumised, sh. SMS-i teel hinnapakkumise, millest ükski ei vasta tasumiskviitungil toodud summale 3350 eurot. Kostja võtab õigeks, et tellimus oli tehtud veebruaris toodud kirjavahetuse alusel, leping täideti juunis 2017 ja kostja tasus kogu lepingusumma toodangu kättesaamisel. Kostja väidab, et hageja andis talle tasumist tõendava kviitungi10 hilinemisega. Hageja on kohtule esitanud ka käsikirjalised märkmed kolmel lehel11, millistest kostja kinnitab, et üks leht joonistega (tlk 102) on tema algne hinnaküsimine, kuid tegemist ei ole lepinguga. Kohus nõustub kostja käsitlusega. Samuti jätab kohus ülejäänud lehed (tlk 100, 101 ja 103) tähelepanuta, kuna neid märkmeid ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud lepinguks.
Hageja tõend tlk 5 Hageja tõend tlk 100-103
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-7776
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kviitungist nähtuvalt on kostja on hagejalt tellinud uksed ning kostja on hagejale mingi tellimuse eest (viide arvele nr 65) tasunud sularahas 3350 eurot, mille kohta hageja on väljastanud 29.08.2017 sularaha sissetuleku orderi nr 3, selgitusena on toodud: „alus arve nr 65, osaline makse.“ Sularaha vastuvõtmise kviitungil on raamatupidaja allkiri, puudub raha üle andja allkiri. Hageja on kohtule esitanud 28.08.2017 dateeritud arve nr 6512 mille kättesaamist ja milles toodud tellimuse esitamist kostja eitab. Hageja ei ole tõendanud arve nr 65 esitamist kostjale ning vastava tellimuse tegemist kostja poolt. Kohtuistungil avaldas hageja, et arve mitte kättesaamine on kostja tõendamiskoormis.
10.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik hagi rahuldada. Esmalt on hageja jätnud tõendamata kostjal tasu maksmise kohustuse tekkimise aluse – lepingu eseme üleandmise kostjale. Sellest tulenevalt saab kohus pooltevahelise lepingu olemasolu tuvastada ulatuses, milles kostja selle on õigeks võtnud: s.o. leping uste koostamiseks sõlmiti veebruaris 2017, tasuti vastuvõtmisel juunis 2017, pooltel puudub vaidlus selle üle, et tellimuse eest tasuti sularahas. Vaidlus on tasumise aja suhtes. Kostja väidab, et hageja hilines tasumist tõendava kviitungi väljastamisega. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal toimus kauba üleandmine-vastuvõtmine, loeb kohus õigeks kostja omaksvõtu, et kaup väljastati juunis 2017. Hageja kinnitab samuti, et kostja tasus enamuse summast kauba kättesaamisel. Kostja on õigeks võtnud tasumise juunis , kauba kättesaamisel. Seega loeb kohus lepingu eseme üle antuks juunis 2017. Arvestades väljastatud kviitungi kuupäeva peab kohus usutavaks ka kostja väidet kviitungi väljastamisega hilinemise kohta. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul eluliselt äärmiselt ebausutav hageja väide, et hageja väljastas kauba alles augustis 2018 ning tegemist oli arvel nr 65 toodud kaubaga. Arvel nr 65 on kirje: Ettemaks 3350, kuid see ei sisaldu koguarvestuses. Seega pole arvelt võimalik aru saada, kas ettemaks kostja poolt aktsepteeritud summas on tasutud juba varasemalt nagu väidab kostja, või tasumata, nagu väidab hageja. Hageja poolt tõenditena esitatud korduvad võlgnevuse tasumise meeldetuletused e-kirja ja SMS-i teel ei sisalda viiteid võlgnevuse suurusele ega muid andmeid telimusele, arvele nr 65 või lepingu lõppsummadele, samuti ei ole lisatud konkreetset tasumise tähtpäeva, ega koostatud viivisearvestust.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 1000 euro saamiseks on tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata tervikuna: nii põhi kui ka kõrvalnõude osas. Menetluskulude jaotus
12.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hagimenetluse kulud tervikuna hageja.
13.Kostja on palunud mõista hagejalt välja menetluskulud summas 900 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabikulud, arvesse võttes esitatud hagiavaldust, selle kvaliteeti, vastavad mõistlikule suurusele. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 120 eurot tund, mis on mõistlik ja põhjendatud õigusteenuse tunnihind. Kohus hindab kostja kulutused õigusabile põhjendatuks ja rahuldab õigusabikulude väljamõistmise taotluse täies ulatuses 7,5 tunni eest.
Hageja tõend tlk 7(pöördel)-8
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-7776
Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kogusumma 900 (üheksasada) eurot. Kohustada hagejat kostjale viivist menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.