Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
31.juuli 2019.a., Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-8251
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Andres Ahas vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
249,73 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, isikukood XXX, PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12752805, asukoht: Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn E-post: [email protected] Kostja: Andres Ahas, isikukood XXX, elukoht XXX
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressile XXX, kus need on vastu võtnud 20.06.2019.a. kostja isa Hugo Ahas. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on XXX.a. sõlmitud teenuse osutamise leping kliendinumbriga XXX. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras 0,07% põhivõlgnevuselt (118,18 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 30.05.2019 summas 76,36 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 5,12 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 224,67 eurot (118,18+76,36+5,12+25). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.
3 (4)
Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 75 eurot ning õigusabikulude summas 420 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks lepingulise esindaja kulu väljamõistmist, mis ületab hagi hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegusel juhul on tegemist õiguslikult lihtsa ja väikese mahuga tsiviilasjaga, hageja poolt on sarnaseid hagisid esitatud kohtutesse korduvalt. Seetõttu peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 150 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 225 (75+15) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.