Kostja: Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ; registrikood 12348292; asukoht Ülikooli tn 8, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond. Kostja esindaja: [email protected] Menetlus
advokaat
Tarmo
Pilv;
e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Maimu Liivamägi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu 1200 euro väljamõistmiseks.
2.Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja 600 eurot.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta hageja tasutud riigilõivust 50% kostja kanda ning poolte esindajakulud poolte endi kanda.
5.Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja menetluskulu 100 eurot.
6.Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Maimu Liivamägi esitas 1. veebruaril 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu 1200 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a. kliendilepingu. Kostja kohustus kliendilepingu kohaselt esindama hagejat piirivaidluses naabritega ja kohaliku omavalitsusega. Kostja pidi pidama läbirääkimisi naabrite ja Värska vallaga ning esindama hagejat kokkuleppe sõlmimisel. Kostja ei ole kliendilepingu alusel hagejale õigusteenust osutanud. Kostja poolt väidetavalt tehtud toimingud ei ole kliendilepingu esemeks, kuna need on seotud teise vaidlusega, milles kostja hagejat esindas. Kuna kostja ei olnud hageja esindamiseks piirivaidluses naabrite ja omavalitsusega kolme aasta jooksul midagi teinud, nõudis hageja 17. aprillil 2018. a kliendilepingu alusel tasutud ettemaksu 1200 euro tagastamist. Kostja tagastas 14. augustil 2018. a kliendilepingu toimiku, ent ettemaksu ei tagastanud.
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX. a kliendilepingu nr XXX. Lepingu kohaselt oli kostja kohustuseks töötada läbi materjalid, kujundada õiguslik positsioon ning esindada hagejat piirivaidluses naabrite ja kohaliku omavalitsusega. Lepingu kohaselt on advokaaditasu arvestuse aluseks töötund. Advokaaditasu tunnimäär on 120 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Hagejale esitati XX.XX.XXXX. a töö mahukust arvestades ettemaksuarve nr XXX summas 1000 eurot + käibemaks 20%, kokku 1200 eurot. Hageja on arve tasunud. Kostja teostas lepingu alusel järgnevad toimingud: esmane konsultatsioon advokaadibüroos, materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused, kirjavahetus jne.), õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse poole XXX talu maade küsimusega seoses ja läbirääkimiste pidamine Värska Vallavalitsuse esindajaga, korduvad konsultatsioonid kliendile advokaadibüroos, Raimo Ritso e-kirjaga ja täiendavate materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine ja esitamine. Kostja on kliendilepingu nr XXX raames ja XXX asjas hagejale õigusteenuse osutamisel kulutanud kokku 8 tundi 20 minutit, mis moodustab rahalises väärtuses 1200 eurot ja katab kogu ettemaksu. Kostja ei ole seega jätnud hageja käsundit täitmata ega lepingut rikkunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja ja kostja, so advokaadibüroo, vahel sõlmitud kliendilepingu nr XXX alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks. Kui kliendileping lõpetatakse enne ülesande täitmist, on advokaadibüroo pidaja advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg 5 järgi kohustatud kliendile tagasi maksma ettemaksu, millest on maha arvatud tasu tehtud töö eest ja õigusteenuskulud. Hageja peab oma nõude rahuldamiseks seega tõendama kliendilepingu sõlmimise, ettemaksu tasumise ja kliendilepingu lõpetamise enne ülesande täitmist. Kostja peab ettemaksu tagastamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta on kliendilepingu alusel osutanud hagejale ettemaksule vastavas ulatuses õigusabiteenust või kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid.
5.Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud kliendilepingu nr XXX kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a. kliendilepingu nr XXX. Pooled ei vaidle selle üle. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja 21. mail 2015. a kostjale kliendilepingu alusel ettemaksu 1200 eurot. Ettemaksu tasumine nähtub arvelt nr 706 ja maksekorralduselt nr XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et ettemaks on tasutud. Pooled on istungil märkinud, et kliendileping lõpetati 14. augustil 2018, mil kostja andis hagejale kliendilepingu toimiku. Pooled ei vaidle seega ka selle üle, et kliendileping on lõpetatud.
6.Pooled vaidlevad selle üle, millised olid kostja kliendilepingust tulenevad kohustused ning kas ja millises ulatuses on kostja nimetatud kohustusi täitnud.
7.Kliendilepingu nr XXX p 1 näeb ette, et büroo osutab kliendile lepingu alusel õigusteenuseid, mis seisnevad järgnevate ülesannete täitmises: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ning esindus piirivaidluses naabritega ja kohaliku omavalitsusega. Kliendilepingu nr XXX p 1 on kokkuleppe hageja poolt kostjale antud käsundi sisus. Kuna hageja on kostjale käsundi andnud, ei ole tegemist lepingu tingimusega, mida hageja ei ole saanud mõjutada. Asjaolust, et kostja on saatnud hagejale lepingu projekti allkirjastamiseks, ei saa kohtu hinnangu järeldada, et kostja on ilma hagejata otsustanud iseendale antava käsundi sisu. Kliendilepingu nr XXX p 1 ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses seega tüüptingimus. Kliendilepingu nr XXX p 1 tõlgendamisel tuleb seega lähtuda VÕS § 29 lõikest 1, so lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
8.Hageja poolt Värska Vallale 8. septembril 2016. a saadetud pöördumisest ja valla
22.septembri 2016. a vastusest nähtub, et hageja olid probleemid XXX, XXX ja XXX kinnisasjade piiriga, mis on kestnud 9 aastat. Kusjuures hageja on selles küsimuses pöördunud valla poole alates 3. detsembrist 2009 kümnel korral, viimati 15. jaanuaril 2015. Hagejal olid kliendilepingu nr XXX sõlmimise ajal ja enne seda seega probleemid XXX, XXX ja XXX kinnisasjade piiridega. Hageja on istungil märkinud, et ta on pöördunud kostja poole XXX ja selle kõrval oleva kahe kinnisasja piiriprobleemide tõttu. Kostja on istungil märkinud, et hageja on kostja poole pöördumisel selgitanud, et hagejal oli probleem piiridega. Kostja poolt kohtule kliendilepingu täitmise kohta esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 22. septembril 2016. a saatnud kostjale kaks e-kirja seoses XXX kinnisasja piiriprobleemidega. Kostja on 20. veebruari 2017. a e-kirjaga esitanud Värska Vallavalitsusele teabenõude XXX kinnistu piiride kohta. Kostja on hagejale õigusteenuse osutamisel seega samuti lähtunud XXX kinnistu
piiriküsimuse lahendamise vajadusest. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kliendilepingu nr XXX p 1 tuleb tõlgendada nii, et see oli sõlmitud õigusteenuse osutamiseks, so materjalide läbitöötamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning hageja esindamiseks XXX kinnistuga seotud piirivaidluses naabritega ja XXX kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsusega.
9.Kostja on istungil väitnud, et kostja poolt hageja nimel 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud on tehtud kliendilepingu nr XXX raames. Kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud e-kirjast nähtub, et kostja on 2. augustil 2016. a edastanud hageja nimel Raimo Ritsole vastuse Raimo Ritso 14. juuli 2016. a pöördumisele. Raimo Ritso 14. juuni 2016. a pöördumises on Raimo Ritso palunud hagejal kooskõlastada elektrivõrgu projekt, mille alusel plaanitakse paigaldada XXX kinnistule maakaabel. Kostja on 2. augusti 2016. a vastuses hageja nimel keeldunud kirjeldatud tööde teostamiseks loa andmisest. Hageja poolt 2. augustil 2016. a kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et hageja on pärast seda, kui kostja on Raimo Ritsole vastuse edastanud, andnud kostjale teada, et Raimo Ritso on palunud panna kirja hageja probleemid vallaga, kuna seeläbi võiks Eesti Energia kui elektrivõrgu projekti kooskõlastamisest huvitatud isik survestada valda hageja probleeme lahendama ning hageja võiks vastutasuna anda elektrivõrgu projektile kooskõlastuse. Arvestades, et kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud kiri puudutas hageja kinnisaja läbiva maakaabli paigaldamiseks hageja nõusoleku saamist ja sellega seotud toimingud ning selle saatmine oli toimunud enne kui hageja teavitas kostjat võimalusest hageja nõusoleku kaudu survestada valda seoses hageja piiriprobleemide lahendamisega, ei puuduta kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud XXX kinnistu piirivaidlust selle naabritega ja ka asukohajärgse kohaliku omavalitsusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et nimetatud toimingud ei kuulu kliendilepingu nr XXX p 1 alusel kliendilepingu esemesse.
10.Kliendilepingu XXX p 2 järgi osutab büroo kliendile ka muid õigusteenuseid – koostab õigusdokumentide projekte, annab õiguslikke arvamusi, esindab suhetes kolmandate isikutega, kuid seda juhul, kui selleks on büroo ja kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldav kokkulepe. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal ja kostjal oleks olnud nimetatud õigusteenuse kliendilepingu XXX raames osutamiseks eelnev kirjalikku taasesitamist võimaldav kokkulepe. Hageja 2. augustil 2016. a kostjale saadetud kirja ei saa selliseks kokkuleppeks pidada, kuivõrd see oli, nagu eelpool mainitud, saadetud kostjale hiljem. Hageja tahteavaldus vastava kokkuleppe sõlmimiseks ei tulene ka hageja 2. augusti 2016. a kirja sisust. Kohus leiab, et kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud ei kuulu ka kliendilepingu XXX p 2 alusel kliendilepingu esemesse. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli teisi lepinguid õigusteenuste osutamiseks, mh seoses hageja kinnisasjale elektrikaabliga tõttu sundvalduse seadmisega. Kohtu hinnangul viitab kostja Raimo Ritsole saadetud kirja sisu, et see saadeti seoses nimetatud lepinguga.
11.Kostja on oma esialgses vastuses märkinud, et hagejale on kliendilepingu XXX alusel osutatud teenust kokku 840 euro ulatuses. Kuna kliendilepingu XXX alusel osutatud teenustest jäi ettemaks 360 eurot, oli see jäetud hageja büroosse ettemaksuna hageja poolt jooksvalt tellitava õigusteenuse eest tasumiseks. Kuna hageja tellis 2. augusti 2016. a kirjas Raimo Ritso pöördumisele vastuse koostamise, arvestas kostja kliendilepingu XXX alusel tasutud 360 eurot Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamise kulude katteks. Kostja poolt kliendilepingu XXX alusel osutatud teenuse kohta esitatud tõenditest nähtub aga, et kostja poolt 2. augustil 2016. a
Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud olid kõige varasemad toimingud, mille kostja on kliendilepingu XXX alusel hagejale enda väitel osutanud. Lisaks on nimetatud toimingud tehtud kliendilepingu XXX kehtivuse ajal. Kliendilepingu XXX p 14 järgi on klient kohustatud büroole tasu maksma tööülesannete, so kliendilepingu XXX punktis 1 nimetatud ülesannete, täitmise eest. Kliendilepingu XXX p 16 ja 17 kohaselt pidi hageja tasuma advokaaditasu ettemaksu. Kuivõrd hageja poolt tasutud ettemaks on advokaaditasu ettemaks, on see tasu kliendilepingu XXX punktis 1 nimetatud ülesannete täitmise eest. Kohtule esitatud tõendites ei nähtu, et pooled oleksid hiljem nimetatud kokkulepet muutnud. Kostja ei olnud kliendilepingust XXX tulenevalt seega õigus arvestada kliendilepingu kehtivuse ajal kliendilepingu alusel tasutud ettemaksust osa hagejale osutatud muu õigusabiteenuse katteks.
12.Hageja on saatnud 22. septembril 2016. a kostjale kaks e-kirja. Hageja on nimetatud ekirjadega edastanud kostjale enda pöördumise Värska Vallavalitsuse poole seoses XXX , XXX ja XXX kinnisasjade piiriprobleemidega ning Värska Vallavalitsuse vastuse. Kostja on esitanud 20. veebruari 2017. a e-kirjaga Värska Vallavalitsusele teabenõude XXX kinnistu piiride kohta. Teabenõudes on mh märgitud, et XXX kinnistu piirid erinevad 2001. a ja 2004. a kaartidel ja käesoleval ajal katastriüksuse plaanil märgitud piiridest. Teabenõudele on lisatud naaberkinnisasjade plaanid erinevate aastate lõikes. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjad tõendavad, et hageja on edastanud kostjale kliendilepingu esemeks oleva piirivaidlusega seotud materjale, kostja on materjalidega, sh plaanide, pöördumise, valla vastuse, kirjavahetusega, tutvunud neid analüüsinud ning koostanud ja edastanud Värska Vallavalitsusele sellest tulenevalt teabenõude. Hageja on pärast teabenõude edastamist, so 21. veebruaril 2017. a saatnud kostjale e-kirjaga Maa-ameti töötajaga XXX kinnisasja piiride osas peetud kirjavahetuse ja 22. veebruaril 2017. a e-kirjaga OÜ-ga Dalagor XXX kinnisasja piiride osas peetud kirjavahetuse. Kostja on 10. märtsi 2017. a e-kirjaga edastanud hagejale Värska Vallavalitsuse vastuse selgitustaotlusele. Hageja on 14. märtsi 2017. a kirjas esitanud oma seisukohad XXX , XXX ja XXX kinnisasjade piiriküsimuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viimati nimetatud nelja e-kirja põhjal hageja esindajana mingeid dokumente koostanud või õigustoiminguid teinud. Kostja on ka ise märkinud, et ta ei ole peale teabenõude muid kirjalike dokumente kliendilepingu alusel koostanud. Kohus leiab seega, et hageja poolt
21.veebruaril 2017. a, 22. veebruaril 2017. a ja 14. märtsil 2017. a kostjale saadetud e-kirjad tõendavad, et hageja on edastanud kostjale kliendilepingu esemeks oleva piirivaidlusega seotud materjale.
13.Hageja väitel ei ole nimetatud toiminud tehtud kliendilepingu XXX raames, vaid teise hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu raames, mille alusel tehtud toimingute eest on hageja kostjale juba tasunud. Hageja on esitanud selle tõendamiseks Värska Vallavalitsuse otsuse sundvalduse peale esitatud vaide läbivaatamise kohta. Värska Vallavalitsuse otsusest nähtuvalt esindas kostja hagejat XXX kinnistule sundvalduse seadmise asjas. Värska Vallavalitsuse otsuses on märgitud, et vaide esitaja on märkinud, et vald ei ole suutnud 8 aastat ja 7 kuud vaide esitaja maad mõõdistada ning et valla poolt tuleks teha maa mõõdistamine, mis seaks paika vaide esitaja kinnistu piirid. Värska Vallavalitsuse otsusest ei nähtu samas täpsemalt, milliseid dokumente on kostja hageja esindajana vaidemenetluses läbi töötanud või hageja nimel esitanud. Värska Vallavalitsuse otsusest nähtuvalt on vaie aga esitatud
17.jaanuaril 2017, so enne 20. veebruari 2017. a teabenõude ja sellele järgnenud toimingute tegemist. Värska Vallavalitsuse otsusest ei tulene seega, et eelpool nimetatud toimingud ei ole tehtud kliendilepingu XXX raames, vaid on tehtud XXX kinnisasjale sundvalduse seadmise vaidluses. Hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid selle
kohta, et käsitletavad toimingud on tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud teise kliendilepingu raames, mille eest on hageja kostjale juba tasunud.
14.Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja on teinud kliendilepingu alusel alljärgnevad toimingud: materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused, kirjavahetus jne.), õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse poole XXX (nr 8) talu maade küsimusega seoses.
15.Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid advokaadibüroos esmase ega korduvate konsultatsioonide tegemise kohta. Hageja poolt 22. septembril 2016. a kostjale saadetud ekirjas on hageja märkinud, et ta on üritanud kostjale helistada, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja on lisaks palunud teavet, millal ta võib uuesti helistada. Nimetatud e-kirjast ei nähtu mingil viisil, et hageja oleks saanud kostjalt büroos esmase konsultatsiooni kestusega 50 minutit ja korduva konsultatsiooni kestusega 50 minutit. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktilt nähtuvalt on kostja pidanud kliendilepingu XXX alusel toimikut ja andnud selle 14. augustil 2018. a hagejale üle. Samas ei nähtu aktist, millised dokumendid on kostja hagejale toimiku koosseisus üle andnud. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt hagejale tagastatud toimiku. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale advokaadibüroos konsultatsioone. Kostja on ka ise märkinud, et konsultatsioonide tegemise ja asjaolude väljaselgitamiseks tehtud telefonikõnede kohta ei ole tal dokumentaalseid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et sõlmitud lepingus oli märgitud hageja kohustus tasuda ettemaks, mitte tasu osutatud konsultatsiooni eest, et kirjaliku lepingu sõlmimise ajaks konsultatsioone toimunud ei olnud. Vastasel juhul oleks see lepingus tasu maksmise kohustuse juures kajastunud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja ei ole kliendilepingu alusel advokaadibüroos hagejale konsultatsioone teinud.
16.Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, et akti allakirjutamisega kinnitab hageja, et tal ei ole pretensioone üle antud toimikute ja osutatud õigusteenuse osas. Arvestades, et kostja toimiku üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud kostja blanketil ning kostja toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktide sõnastuses nimetatud tingimust ka varasemalt kasutanud (tl 103 – 104), on tegemist kostja poolt eelnevalt väljatöötatud üleandmise-vastuvõtmise aktides kasutatava tingimusega. Kostja on istungil möönnud, et tegemist oli kostja poolt eelnevalt koostatud dokumendiga, mida kostja praktikas tavaliselt rakendab. Kostja on istungil samas väitnud, et hagejal oli võimalik akti peale kirjutada, et tal oli pretensioone seoses õigusabi või materjalidega. Kostja on 18. märtsil 2019. a aga märkinud, et hageja esitas 14. augustil 2018. a pärast seda, kui tema kätte oli antud kogu teda puudutav dokumentatsioon, kostjale pretensioone toimikus olevate dokumentide kohta. Kostja väitel hakkas hageja dokumente endale kotti pakkima, allkirjastamata dokumentide vastuvõtmise akti. Kostja selgitas seejärel hagejale, et ilma akti allkirjastamata ei luba kostja hagejal dokumentidega büroost lahkuda. Kuna hageja käitus kostja arvates provotseerivalt, kutsus kostja kohale turvafirma. Turvafirma saabumisel hageja lõpetas oma ebaadekvaatse käitumise ja allkirjastas akti. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal ei olnud tegelikku võimalust mõjutada toimiku üleandmisevastuvõtmise aktil hageja poolt antavaid kinnitusi. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis hageja poolt antud kinnitused on VÕS § 35 lg 1 tähenduses seega tüüptingimused.
17.Tüüptingimust tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leiab, et toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis hageja antud kinnitust tuleb tõlgendada nii, et hageja kinnitab akti alla allakirjutamisega,
et tal ei ole pretensioone nende toimikute kohta, mis talle on tegelikult üle antud, ja õigusteenuse osas, mis talle on tegelikult ka osutatud, st õigusteenuse kvaliteedi osas. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud hageja kinnitustest ei tulene seega, et hageja oleks kinnitanud, et kostja on hagejale õigusteenust osutanud selles ulatuses, et hageja tasutud ettemaks on selleks tervikuna ära kulunud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna kostja enda selgitustest nähtuvalt esitas hageja toimiku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal kostjale pretensioone seoses kostja tegevusega, ei saa kostja VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt aktile tuginedes väita, et hagejal ei olnud õigusteenuse ega dokumentide osas pretensioone.
18.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja on teinud kliendilepingu alusel alljärgnevad toimingud: materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused, kirjavahetus jne.), õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse poole XXX (nr 8) talu maade küsimusega seoses. Kostja on märkinud, et tal kulus õigusliku positsiooni kujundamiseks, Värska Vallavalitsusele pöördumise koostamiseks ja Värska vallavalitsuse esindajaga läbirääkimiste pidamiseks 1 tund ja 40 minutit ning materjalidega tutvumiseks 2 tundi 30 minutit. Kohus leiab kostja esitatud hageja piirivaidlusega seotud materjalide ning kostja tehtud toimingute mahtu arvestades, et nimetatud ajakulu on põhjendatud Seega on kostja osutanud õigusteenust 4 tundi ja 10 minutit. Kliendilepingu XXX p 14 järgi kohustus hageja tasuma kostjale lepingu alusel tehtud tööülesannete täitmise eest 120 eurot + käibemaks. Kostja on kliendilepingu XXX alusel osutanud hagejale õigusabiteenust seega 600 euro ulatuses. Hageja võib AdvS § 60 lg 5 alusel nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist 600 (1200 – 600) euro ulatuses. Hagi tuleb seega rahuldada 600 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt täpselt pooles ulatuses, tuleb jätta hageja tasutud riigilõivust 50% kostja kanda ning poolte esindajakulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tagab selline jaotus olukorras, kus hageja nõudest rahuldatakse täpselt pool, õiglase tulemuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.