Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

2/9

KOSTJA VASTUS

3/9

Arvestades asjaolu, et hagejale on üle antud tööpind, mis vastab lepingu tingimustele ja nurgamehhanism ei olnud lepingu osa, siis ei ole kostja oma lepingulist kohustust rikkunud ja hagejale ei ole kahju tekkinud. Nurgamehhanismi maksumuse osas kahju tekkimine on välistatud muuhulgas ka seetõttu, et hageja ei ole nurgamehhanismi eest kostjale tasunud. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivise nõue. Kostja on seisukohal, et põhjendamatu on kohtuväliste kulude nõue nii transpordikulude, kui ka õigusabikulude hüvitamise osas ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hageja nõuded alusetud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja jäi põhinõude summas 871,92 euro ja viiviste 51,53 euro väljamõistmise juurde, lisaks palub hüvitada kohtuvälised kulud, sh transpordikulud Tarbijakaitseametis käimise eest summas 65,37 eurot ja õigusabikulud summas 5 eurot. Moraalse kahju väljamõistmise osas avaldab pärast kohtu selgituste ärakuulamist, et moraalse kahju nõudmine ei ole põhjendatud. Hageja viitab, et kostja väited selles, et nurgamehhanism märgiti joonisele üksnes selleks, et tootja teaks, et kappi peaks olema võimalik nurgamehhanismi paigaldada, ei vasta tegelikkusele, kuna hageja ei saanud nurgakappi kuhu oleks võimalik nurgamehhanismi paigaldada, sest tehniliselt ei olnud see võimalik, kuna kapiuks avanes valele poole, mistõttu tuli nurgamehhanismi paigaldamiseks kapi uksehinged ümber tõsta. Samuti viitab hageja, et pärast tehnilise joonise saamist käisid nad kostja esindaja juures ning selgitasid, et töötasapinna lõikekoht tuleb teha 90o teise kohta, sest muidu ei ole võimalik kraanikaussi paigaldada. Laine Leppik tegi joonisel parandused ning lubas parandatud joonise saata tehasesse. Kahjuks nad parandatud joonist endale ei küsinud.

Kostja jäi oma kirjalike seisukohtade juurde. Vaidleb vastu hageja väitele, et hinnapakkumises ei ole midagi kirjas. Korpuse, sokli ja dekoori juures ei ole hinda märgitud, sest need on hõlmatud ukseprofiili hinnaga, aga neil on juures valitud

4/9

materjali spetsiifilised kirjeldused. Töötasapinna osas jääb arusaamatuks hageja poolt kohtuistungil esitatud fotol nähtuv lõikekoha väide. Lõikekoht asub seal, kus ta joonise järgi peaks asuma. Muid kokkuleppeid selles osas ei olnud. Hageja tõi välja, et töötasapind ilma liitekohata aknasse on kallim, kui liitekohaga. Hageja eesmärk kostjale teadaolevalt oli saada odavam variant, ehk et töötasapind lõigatakse välja väiksemas tükis ja liidetakse aknalauakoht sinna juurde. Seetõttu tegigi kostja hagejale soodsama hinnapakkumise. Nurgamehhanism ei olnud lepingu osaks. Kõik lisakomponendid on hinnapakkumises välja toodud. Nurgamehhanismi puhul on tegemist kalli asjaga. Hageja on hinnapakkumise kooskõlastanud ja pidid aru saama, et nurgamehhanism ei ole lepingu osa. Hageja soovib asja, mille eest ta ei ole maksnud. Kostja leiab, et põhjendatud ei ole moraalse kahju väljamõistmise nõue ning transpordikulude hüvitamise nõue. See kulu ei olnud kostjale kuidagi ettenähtav. Hagejal oli võimalik pöörduda otse kohtusse, seega oli tarbijakaitse menetluse läbiviimine välditav kulu. Samuti ei ole põhjendatud 5 eurone õigusabikulu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista 871,92 eurot. See summa on hageja väitel vajalik müügilepingu esemeks olnud köögimööblil esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 217, § 218, § 115 lg 1 ja § 127 jj alusel.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohus ja õigel viisil.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb asja lahendamisel hinnata, kas hageja välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme mittevastavuse lepingutingimustele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peavad hagejad kahju hüvitamise nõude esitamisel üldjuhul tõendama, et nõude esitamise eeldused on täidetud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud leping nr XXX köögimööbli valmistamiseks kogumaksumusega 2652 eurot, mille hageja tasus kostjale kahes võrdses osas 16.02.2018 ja 11.04.2018. Tarnetähtaega ületades on köögimööbel hagejale tarnitud 16.06.2018. Tarbijavaidluste

5/9

komisjon rahuldas 18.09.2018 otsusega hageja kaebuse ja kohustas kostjat hagejale tasuma töötasapinna maksumuse 451,20 eurot ja nurgakapi mehhanismi maksumuse 420,72 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese vastama ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. VÕS § 29 lõike 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Hageja avaldab, et soovitud lahenduste hulka kuulusid 1) kahes erinevas laiuses töötasapind (aknapoolne töötasapind aknasse laiem ühes tükis ning pikem, et nurga liitekoht ei segaks kraanikausi paigaldust) ja 2) nurgakapi mehhanism. Hageja selgituste kohaselt valisidki nad kostja poolt pakutud teenuse, kuna see oli konkurentide omadest soodsaim. Kostja vaidleb sellele vastu, viidates, et juhul, kui hageja oleks soovinud aknasse liikuvat tööpinda ühes tükis, siis oleks selline asjaolu märgitud ka tööjoonisele ja kajastatud hinnapakkumises, kuna selline tasapind oleks hagejale pakutust kallim tulenevalt asjaolust, et sellise tööpinna peab välja lõikama laiemast plaadist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud tarnima talle kallima töötasapinna. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja pidi tagama nurgamehhanismi olemasolu. Kostja selgitab, et tema pidi tagama hagejale ainult hilisema võimaluse nurgamehhanismi paigaldamiseks ning seetõttu tehtigi tehase jaoks joonisele vastav märge. Lisaks viitab kostja, et hageja ei ole tasunud nurgamehhanismi eest, seega ei ole võimalik hagejal saada asja, mille eest ta pole tasunud.

Kohus käsitleb esmalt töötasapinnaga seonduvat. Hageja väidab, et tellimuse täitmiseks talle üle antud töötasapind tehnilise joonisele ei vasta – ei ole ühes tükis aknasse ja nurga liitekoht on 90o tehtud valesse kohta. Tehniliselt jooniselt nähtub, et töötasapind on kahes erinevas laiuses ühes tükis aknasse. Joonisel märge tööpind aknasse ning jooniselt ei nähtu akna juures liitekohta. Eeltoodu kinnitab hageja väidet, et telliti tööpind aknasse ühes tükis. Ka ei lükka hinnapakkumises märgitu tööpinna kohta Egger F371ST82, 38 mm ümber hageja väiteid, sest nende andmete alusel pole võimalik tuvastada, millise laiusega töötasapinnaplaat on tellitud. Seega ei ole kostja suutnud hageja väiteid ümber lükata. Kohus on seisukohal, et tarnitud töötasapind ei vasta kokkulepitule ja tehnilisele joonisele märgitule ning see on tuvastatud ka kostja ja hageja kirjavahetusega, kus kostja on lubanud töötasapinna asendada (Laine Leppiku 26. juuni 2019 12:44 e-kiri: „Tööpind tuleb siis, kui tehas on selle tarnega kätte saanud ja mulle sellest teatanud“), mida aga käesoleva ajani ei ole tehtud. Seega on hageja kostja poole vastava taotlusega pöördunud, kuid kostja ei ole mõistliku aja jooksul töötasapinda asendanud. Kuna tarnitud köögimööbli töötasapind ei vastanud kokkulepitule siis ei saa seda pidada lepingutingimustele vastavaks VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi. Riigikohus on lahendi 3-2-1-100-15 p-s 19 märkinud, et selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt ka nt Riigikohtu

6/9

tingimustele vastava töötasapinna saamiseks tehtavad kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded. Seega on põhjendatud töötasapinna eest tasutud 451,20 euro tagastamine hagejale. Tellitule mittevastava töötasapinna peab hageja VÕS § 189 alusel kostjale tagastama.

Järgmisena käsitleb kohus nurgakapi mehhanismi puudumist. Hageja on selgitanud, et tema soovis nurgakapi mehhanismi ja kuna kostja pakkus seda köögimööbli kogumaksumuse hinna sees, siis ta aktsepteeris kostja hinnapakkumist. Kostja on avaldanud, et hageja soovis üksnes valmisoleku võimalust nurgamehhanismi paigaldamiseks. Kostja väited on ümber lükatud tunnistaja Reet Vaga ütlustega, mille kohaselt räägiti tellimuse tegemisel kostjaga läbi, et nurgakapp sisaldab väljatõmmatavat nurgariiulit. Kuna kohapeal näidiseid ei olnud, siis näitas kostja esindaja Tähe Mööblifurnituuri kodulehelt, milline see saab olema. Köögimööbli koguhind pidi sisaldama seda, milles nad läbi rääkisid. Kuna nurgamehhanism puudus kui mööbel tuli, siis pöördusid nad kostja poole ning teavitasid puudustest. Neile lubati, et tehasesse antakse teada, et neid asju ei ole ja need saadetakse järgi. Kuna neile vastust ei saadetud, tegid nad meili teel kirjaliku pöördumise puudustest teatamiseks. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus lähtudes hinnapakkumisest, tehnilisest joonisest, lepingust, lepingueelsetest läbirääkimistest ning VÕS § 14 lg 2 regulatsioonist, on seisukohal, et kostjal lasus kohustus anda hagejale kui tarbijale enne lepingu sõlmimist teave lepingu oluliste asjaolude ning lepingu eseme hinna ja selle arvutamise viisi kohta. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kostja lõi ebaselge ettekujutuse hinna kujunemise ja arvutamise viisi kohta ning ilmselt oma eksituse tõttu on jätnud köögimööbli koosseisu lisamata nurgamehhanismi (Laine Leppiku 25.06.2018 3:14 e-kiri hagejale: „Vaatasin nurgamehhanismi mudelit hinnapakkumises ja selgus, et polegi hinda märgitud, st teie pole nurgamehhanismi eest maksnud, mul on näpukas olnud ja hind märkimata jäänud“, milline kokkulepe on tuvastatav tehniliselt jooniselt. Kuna tarnitud köögimööbli koosseis ei vastanud kokkulepitule ei saa seda pidada lepingutingimustele vastavaks VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi. Hageja on ostnud puuduoleva nurgamehhanismi 420,72 euro eest 27.06.2018. Nurgamehhanismi soetamiseks tehtud kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-100-15 p-s 20 märkinud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): ·

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

·

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

·

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

· kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

7/9

· kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); ·

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohtu hinnangul on eespool märgitud tingimused käesoleval juhul kõik täidetud. Eeltoodust tulenevalt +420,72=871,92 eurot.

tuleb

kostjalt

hageja

kasuks

välja

mõista

451,20

Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise alates kahju tekkimisest, st 18.06.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.11.2018, seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates 23.11.2018 põhinõudelt 871,92 eurot kuni selle täitmiseni.

8/9

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Seega oleks hagejal olnud võimalik pooltevaheline leping soovi korral üles öelda kuna võis esineda võimalik kostja rikkumine tarneaja osas, seda aga hageja teinud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimise eeldusi, jätab kohus mittevaralise kahju nõude rahuldamata.

9/9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.