Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep 12. juuli 2019, Valga kohtumaja 2-19-1365 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Raigo Kotšmarjovi vastu võlgnevuse nõudes 21 140 eurot 54 senti Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood lepinguline esindaja M.Š, e-post: xxx
3.3.sissenõutavaks muutunud viivis 2038 eurot 44 senti;
3.4.viivis määraga 0,041096% päevas põhinõudelt (10 925 eurot 57 senti) alates
29.jaanuarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2-19-1365
4.Mõista Raigo Kotšmarjovi ja Swedbank AS vahelisest krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt Raigo Kotšmarjovilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:
4.3.sissenõutavaks muutunud viivis 148 eurot 50 senti;
4.4.viivis põhinõudelt (1492 eurot 39 senti) alates 29. jaanuarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Mõista Raigo Kotšmarjovilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu kokku 1320 eurot. Raigo Kotšmarjovil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1320 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (pank) ja Raigo Kotšmarjov (kostja) kolm lepingut: 1) 7. jaanuaril 2015 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel väljastas laenuandja 4700 euro suuruse laenu sõiduki ostmiseks. 1. veebruaril 2017 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt kinnitas kostja, et tema kasutuses on panga poolt võimaldatud laenusumma 3179 eurot 59 senti sõiduki ostmiseks. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12% aastas. Lepingu lisa järgi leppisid pooled kokku uues maksegraafikus, mille järgi kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 32 eurot 94
2-19-1365 senti alates 6. veebruarist 2017 kuni viimase kuumakseni 6. juulil 2020 summas 105 eurot 77 senti. Kostja ei tasunud laenu põhisummat ja intressi alates 6. augusti 2017 osamaksest.
31.oktoobril 2017 ütles pank lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 3178 eurot 2 senti, intressi 125 eurot 8 senti ja viiviseid 474 eurot 35 senti. Lisaks nõuab hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist 0,032877% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 2) 19. augustil 2015 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel väljastas laenuandja 13 500 euro suuruse laenu jooksvate vajaduste finantseerimiseks. 1. veebruaril 2017 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt kinnitas kostja, et tema kasutuses on panga poolt võimaldatud laenusumma 10 925 eurot 57 senti. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15% aastas. Lepingu lisa järgi leppisid pooled uues maksegraafikus, mille järgi kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 142 eurot 34 senti alates 7. veebruarist 2017 kuni viimase kuumakseni 7. märtsil 2021 summas 325 eurot 32 senti. Kostja ei tasunud laenu põhisummat ja intressi alates 7. augusti 2017 osamaksest.
31.oktoobril 2017 ütles pank lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 10 925 eurot 57 senti, intressi 532 eurot 35 senti ja viiviseid 2038 eurot 44 senti. Lisaks nõuab hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist 0,041096% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3) 1. oktoobril 2015 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi 1500 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus tasuma pangale igakuist intressi
9.kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas. Lepingu tingimuste p. 6.9. järgi oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et tema kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi debiteerimiseks. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 9. augustist 2017. 31. oktoobril 2017 ütles pank lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1492 eurot 39 senti, intressi 86 eurot 25 senti ja viiviseid 148 eurot 50 senti. Lisaks nõuab hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist 0,021918% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
26.jaanuaril 2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu Aktsiaselts PlusPlus Capitalile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja nõue kostja vastu lepingutelt kokku on: põhivõlgnevus 15 595 eurot 98 senti (3178,02 + 10925,57 + 1492,39), intress 742,68 eurot (128,08 + 532,35 + 86,25) ja viivis 2661 eurot 29 senti (474,35 + 2038,44 + 148,50).
2.Tartu Maakohus võttis 31. jaanuari 2019. a määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.Kostja esitas 21. veebruar 2019 hagile vastuse milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja vaidles vastu hagiavalduses esitatud nõudele intresside osas, kuna tema jaoks jäi ebaselgeks nõude kujunemise käik.
4.27. veebruaril 2019 esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja täpsustas oma vastuses intresside kujunemist. Lisaks tegi hageja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks järgmistel tingimustel: kostja tasub põhisumma 15 595 eurot 98 senti, intressi 743 eurot 68 senti, viiviseid 2661 eurot 29 senti, pool riigilõivust 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 19 660 eurot 95 senti. Nõutud summad tasub kostja hagejale maksegraafiku
2-19-1365 järgi 36 kuu jooksul. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist seadusjärgses määras kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni.
5.Kostja esitas 12. märtsil 2019 riigiõigusabi taotluse, mille kohus jättis 13. märtsil 2019 rahuldamata.
6.Kostja esitas 22. aprillil 2019 hagejale omapoolse kompromissettepaneku mis oli sama hageja ettepanekuga välja arvatud maksegraafiku pikkuse osas. Kostja soovis nõude tasuda 60 kuu pikkuse makseperioodi jooksul.
7.Kohus andis pooltele 27. mai 2019 tähaja kompromissi sõlmimiseks.
8.Hageja vastas 28. mai 2019 kohtule ja tegi kostjale kompromissettepaneku tasuda võlgnevus 48 kuu jooksul.
9.Kostja esitas 10. juunil 2019 kohtule vastuse. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ja jäi enda ettepaneku juurde maksta võlgnevus 60 kuu jooksul.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
11.Hageja nõuab kostjalt kolmest lepingust tuleneva nõude maksmist kokku 19 000 eurot 95 senti, mis koosneb: 1) väikelaenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 3777 eurot 45 senti, millest põhivõlgnevus 3178 eurot 2 senti, intressi võlgnevus 125 eurot 8 senti viivise võlgnevus 474 eurot 35 senti; 2) väikelaenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 13 496 eurot 36 senti, millest põhivõlgnevus 10 925 eurot 57 senti, intressi võlgnevus 532 eurot 35 senti ja viivise võlgnevus 2038 eurot 44 senti; 3) krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevast nõudest summas 1727 eurot 14 senti, millest põhiosa võlgnevus 1492 eurot 39 senti, intressi võlgnevus 86 eurot 25 senti ja viivise võlgnevus 148 eurot 50 senti. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxx tulenevalt nõudelt viivis põhinõudelt (3178 eurot 2 senti) 0,032877% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, laenulepingust nr xxx tulenevalt nõudelt viivis põhinõudelt (10 925 eurot 57 senti) 0,041096% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt nõudelt viivis põhinõudelt (1492 eurot 39 senti) 0,021918% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu 900 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.
12.Kohus võtab esmalt seisukoha laenulepingust nr xxx tulenevate nõuete kohta (I), seejärel käsitleb kohus laenulepingust nr xxx tulenevaid nõudeid (II) ja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevaid nõudeid (III), lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (IV). I
2-19-1365
13.Kostja ja pank on sõlminud 7. jaanuaril 2015 väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 4700 eurot intressimääraga 12% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 6. juuli 2020. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et pank saaks debiteerida lepingujärgsed maksed. Intressi arvestamisel lähtus pank tüüptingimuste punkti 5.1 alusel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste punkti 5.3 alusel kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Tüüptingimuste punkti 8.1 alusel oli juhul kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel on pärast lepingu ülesütlemist viivisemäär 12% aastas, so 0,032877% päevas. Tüüptingimuste punkti 11.1.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist.
14.Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Pank andis 13. oktoobril 2017 kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks kuni 30. oktoobrini 2017. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata panga täiendavalt antud tähtajast, luges pank alates
31.oktoobrist 2017 lepingu ühepoolselt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 26. jaanuar 2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
15.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 3178 euro 2 sendi osas.
16.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pank ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 12% aastas, s.o 0,032877% päevas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 125 euro 8 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.
17.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 474 eurot 35 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1
2-19-1365 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel kaasneb lepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 12%.
18.Kohtule esitatud viivise arvestuselt nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud
1.novembrist 2017 kuni 28. jaanuarini 2019. Viivisemääraks on 0,032877% päevas, ehk 12% aastas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 474 eurot 35 senti.
19.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist 12% aastas, s.o 0,032877% päevas. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis laenulepingust nr xxx tulenevalt põhinõudelt (3178 eurot 2 senti) alates
29.jaanuarist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. II
20.Kostja ja pank on sõlminud 19. augustil 2015 väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 13 500 eurot intressimääraga 15% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 7. märts 2021. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et pank saaks debiteerida lepingujärgsed maksed. Intressi arvestamisel lähtus pank tüüptingimuste punkti 5.1 alusel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste punkti 5.3 alusel kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Tüüptingimuste punkti 11.1.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist.
21.Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Pank andis 13. oktoobril 2017 kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks kuni 30. oktoobrini 2017. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja täiendavalt antud tähtajast, luges pank alates
31.oktoobrist 2017 lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 26. jaanuar 2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
22.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
2-19-1365 rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 10 925 euro 57 sendi osas.
23.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kostja ja pank on lepingus kokku leppinud intressi 15% aastas, s.o 0,041096% päevas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 532 euro 35 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.
24.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 2038 eurot 44 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel kaasneb lepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 15%.
25.Kohtule esitatud viivise arvestuselt nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud
1.novembrist 2017 kuni 28. jaanuarini 2019. Viivisemääraks on 0,041096% päevas, ehk 15% aastas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 2038 eurot 44 senti.
26.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist 15% aastas, s.o 0,041096% päevas. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis laenulepingust nr xxx tulenevalt põhinõudelt (10 925 eurot 57 senti) alates 29. jaanuarist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. III
27.Kostja ja pank sõlmisid 1. oktoobril 2015 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi 1500 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Intressimäärana leppisid pooled kokku 18% aastas ning maksepäevana iga kuu 10. kuupäeva. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu tingimuste punkti 6.9 kohaselt kohustus kostja tagama, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või
2-19-1365 aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule.
28.Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 9. august 2017. 13. oktoober 2017 andis pank kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni
30.oktoobrini 2017. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja täiendavalt antud tähtajast, luges pank alates 31. oktoobrist 2017 lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 26. jaanuar 2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
29.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
30.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
31.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole krediitkaardi kasutamise lepingut nõuetekohaselt täitnud ning enne laenulepingu ülesütlemist oli kostja täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Pank on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 13. oktoobril 2017. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kirjast nähtub, et pank on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on kostjat hoiatatud kohtusse pöördumise võimalusest ning ka võimalikest kohtukuludest, samuti on pakutud läbirääkimiste võimalust. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt välja põhinõude summas 1492 eurot 39 senti.
32.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pank ja kostja on lepingus kokku leppinud intressimäära 18% aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on krediitkaardi kasutamise lepingust
2-19-1365 tulenevalt põhjendatud intressinõude 86 euro 25 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.
33.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 148 eurot 50 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel kaasneb lepingu ülesütlemisega viivise tasumine seadusjärgses määras.
34.Kohtule esitatud viivise arvestuselt nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud
1.novembrist 2017 kuni 28. jaanuarini 2019. Antud perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas, ehk 0,021918% päevas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 50 senti.
35.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepinguga kaasnenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise ajal oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, s.o 0,021918% päevas. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt põhinõudelt (1492 eurot 39 senti) alates 29. jaanuarist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. IV
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
37.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 900 euro ja hagimenetluse õigusabikulude 420 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 6. mai 2015. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse
2-19-1365 mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hagihind on käesolevas asjas 21 140 eurot 54 senti. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 420 eurot.
39.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1320 eurot, sh riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 420 eurot.
40.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
42.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.