Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-102482
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Niina Berežnova vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 754 eurot 39 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niina Berežnova apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Niina Berežnova (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere
esindajad
Vastustaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja Marjana Šestel
2016 järelmaksu põhiosa ja 10. märtsini 2016 intressi. Kuna kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse, hoiatas Bigbank AS 22. märtsil 2017 kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 5.1.1. kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja võlga ei tasu. Kostja ei tasunud hoiatuses nimetatud tähtpäevaks võlga, mistõttu teavitas Bigbank AS 7. aprillil 2017 kostjat lepingu ülesütlemisest alates samast kuupäevast. Bigbank AS loovutas 27. novembril 2017 järelmaksulepingust tulenevad nõuded hagejale ning hageja teavitas sellest kostjat kirjalikult.
Järelmaksulepingu sõlmimine või jõustumine ei ole tõendamata. Lepingu on allkirjastanud krediidiandja esindaja käsitsi ja krediidisaaja ning müüja esindaja digitaalselt. Hageja põhinõue 1036 eurot 74 senti, intressinõue 170 eurot 2 senti ja viivisenõue 197 eurot 24 senti on põhjendatud. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud lisanduva viivise nõue jääb rahuldamata, kuna see on kostjat ebamõistlikult koormav ning hea usu põhimõtte vastane. Hageja ja PlusPlus Legal OÜ äriregistrisse märgitud tegevusalad on erinevad ning juhtorgani liikme kattumine ei tähenda veel seda, et tegemist on ühe ja sama äriühinguga, mille töötajale ei hüvitata TsMS § 175 alusel lepingulise esindaja kulu. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole välistatud kulude hüvitamine ka olukorras, kus õigusteenust osutab emaettevõtja/tütarettevõtja töötaja, kui on tuvastatud õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu (leping, esitatud arve vms). Hageja põhjendatud menetluskulu on 595 eurot.
2015 ja VÕS § 408 lg 10 jõustus 1. oktoobril 2016, st lepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal kohustust väljendada viivist päevamääras. Riigikohtu praktikast tulenevalt on juriidilisel isikul õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja ei ole hageja töötaja. Maakohus jättis hagi rahuldamata vaid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas ja jättis menetluskulud seega õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses, kui hageja kompromissina pakkus, mistõttu oli mõistlik jätta menetluskulud kostja kanda.
tasumist. Osamaksete tasumine toimus kostja arusaamise kohaselt T.T. eest selleks tema panagkontole kantud rahaliste vahendite arvel. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtub, et kostja väited on kooskõlas kontol toimunud tehingutega (I kd lk 44 jj). Enne iga makse tegemist on kostja kontole kantud sularaha, mida kostja on saanud kasutada osamakse tasumiseks. Kostja on selgitanud, et raha järelmaksulepingu järgsete maksete tegemiseks andis talle T.T. ema. Maakohus on nimetatud kostja selgitused ja kostja pangakonto väljavõtte tõendina jätnud tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.