2.Välja mõista N. B.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks 1 404 (üks tuhat nelisada neli) eurot.
Jätta rahuldamata TsMS § 367 tulenev viivisenõue.
Menetluskulud jätta kostja N. B. kanda.
4.1 Välja mõista N. B.lt PlusPlusCapital AS kasuks hageja menetluskulude katteks 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. 4.3 N. B.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.AS PlusPlus Capital esitas 29.01.2018.a Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. B.lt 1 395, 91 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 22.02.2018.a makseettepaneku, millele N. B. esitas vastuväite. 29.03.2018.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse nõue N. B. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ (käesoleval ajal Bigbank AS) 20.02.2015.a järelmaksulepingu nr 1505635/96tl, mille põhitingimuste kohaselt ostis kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus vastavalt maksegraafikule tasuma igakuiste osamaksetena alates 10.04.2015. Osamaksed sisaldasid järelmaksu põhiosa ja intressi. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt tuli krediidisumma tagasimaksmise, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel maksta viivist intressiga võrdses määras (viivise määr 18, 87% aastas). Kostja tasus alates 10.04.2015 kuni 11.04.2016 maksegraafikus märgitud põhiosa ja kuni 10.03.2016 intressi. Üldtingimuste p 5.1.1 järgi on pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist juhul kui kostja on lepingust tulenevate maksekohustuste täitmisel osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva lepingujärgse maksega ning pank on andnud kostjale edutult vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et võla tasumata jätmisel ütleb lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas kostjat 22.03.2017 lepingu ülesütlemisest. Hoiatuses antud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu teavitas hageja lepingu ülesütlemisest alates 07.04.2017.a.
3.27.11.2017.a. loovutas Kaupmehe Järelmaks OÜ oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Hagiavalduse kohaselt võlgneb N. B. hagejale:
põhinõue 1 036, 74 eurot; intressid 170, 02 eurot (ajavahemik 11.04.2016 kuni 10.03..2017 so lepingu lõpetamiseni); viivised 197,24 eurot (ajavahemik 08.04.2017 -10.04.2018, viivisemäär 0,0517%) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,0517% põhinõudest päevas kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Vastuseks kostja väitele, et ei ole tõendatud nõude üleminekut Kaupmehe Järelmaks OÜ-lt Bigbank AS-le, märgib hageja esindaja, et Bigbank AS 2016.a aastaaruande järgi pakkus Kaupmehe Järelmaks OÜ järelmaksutooteid kuni 01.03.2016, mil tema aktiivne portfell müüdi Bigbank AS-le ja tütarettevõtja ühendati seejärel OÜ-ga Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus. Kaupmehe Järelmaks OÜ ja Bigbank AS teavitasid kostjat krediidilepingute üleminekust Bigbankile alates 01.03.2016.a. (kaasa arvatud kostjaga sõlmitud leping). Bigbank esitas tõendi, mille kohaselt on kostja lepingu kehtivuse ajal tasunud kokku 518, 63 eurot, so graafikujärgsed osamaksed ajavahemiku eest 10.04.2015 kuni 11.04.2016 ja osaliselt 10.05.2016 osamakse. Tõendist tulenevalt teostas kostja enamus tasutud osamaksetest ise.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. N. B. märgib, et ei ole hagiavalduses nimetatud järelmaksulepingut sõlminud. Kostja pole lepingule allkirja andnud ega soovinudki anda, tema nimel on lepingu sõlminud ja allkirjastanud keegi teine tema tahte vastaselt. Kostja oletab, et see võis olla T. T., kes pettis kostjalt välja tema ID kaarti ja paroolid.
6.Hageja esitatud materjalide hulgas ei ole tõendeid millest nähtuks järelmaksu summa 1 299, 90 euro üleandmine OX Eesti OÜ-le. Järelmaksulepingu allkirjafailis puudub OX Eesti OÜ allkiri, kuigi lepingu tekstis on OX Eesti OÜ lepinguosalisena märgitud. Kuna tõendamata on OX Eesti OÜ poolt lepinguga ühinemine ja järelmaksusumma üleandmine OX Eesti OÜ-le, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja väidab, et ei ole OX Eesti OÜ-lt mingisugust kaupa ostnud ega saanud. Kui selgub, et Bigpank AS on järelmaksulepingu alusel väidetud summa OX Eesti OÜ-le üle kandnud ning hagi rahuldatakse kostja vastu, soovib kostja esitada omakorda hagi OX Eesti OÜ vastu.
7.Kui kohus peaks hagi mingis ulatuses rahuldama ja leidma, et kostjalt tuleb sisse nõuda ka viivis lepingus sätestatud määras, palub kostja viivist vähendada VÕS § 162 alusel nii kohtuotsuse kuupäeva seisuga kindla summana väljamõistetava viivise osas kui edasiselt protsendina väljamõistetava viivisemäära osas. Kostja ei suudaks juba põhinõuet oma sissetulekust tasuda. Kostja elatub väikesest pensionist. Kostja palub arvesse võtta ka seda, et Viru Maakohtu 18.04.2018.a. otsusega tsiviilasjas nr 217-119197 on kostjalt välja mõistetud 2 859, 09 eurot millele lisandub kohtutäituri tasu 600 eurot. Kostjal on juba kohustused, mille täitmiseks tal tegelikult võimalused puuduvad.
8.Juhul, kui hagi mingis osas rahuldatakse, juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole nn välist õigusabi kasutanud. Hageja PlusPlus Capital AS ja hageja esindaja töökoha äriühing PlusPlus Legal OÜ puhul on küll tegemist erinevate juriidiliste isikutega, kuid sisuliselt ühe ettevõttega või ettevõtetega, mille äritegevus sedavõrd läbi põimunud, et neid tuleb antud vaidluse seisukohalt pidada üheks ettevõtteks. Hageja puhul on tegemist võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõttega, mis ostab regulaarselt maksmata jäetud arvetest
koosnevaid võlaportfelle ja tegeleb nende sissenõudmisega, seega on olemas ka kompetents võlgade sissenõudmisel enda esindamiseks kohtus ja õigusteenuse sisseostmine põhjendatud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
8.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - sõlmisid N. B. ja Kaupmehe Järelmaks OÜ 20.02.2015.a järelmaksulepingu nr 15056335/96tl, mille kohaselt kostja omandas kauba OX Eesti OÜ-lt (tl 79-86); - kaup Sülearvuti Apple MacBook Air 13 toimetati 26.02.2015 tellijale Smartpostiga (tl 20); - Kaupmehe Järelmaks OÜ aktiivse portfelli omandas Bigbank AS, Bigbank AS loovutas nõude PlusPlus Capital AS-le 27.11.2017.a. ( tl 87) - Bigbank AS ütles N. B.ga sõlmitud järelmaksulepingu nr 1505635/96tl üles 07.04.2017.a. (tl 30)
9.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. Kaupmehe Järelmaks OÜ ja N. B. vahel sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidi leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes so krediidileping, mille pooleks on majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja (tl 23). VÕS § 397 lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja graafikujärgseid laenumakseid ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles VÕS § 101 lg 1 p 4, 6)
10.Kostja tugineb vastuväidetes alljärgnevale: - N. B. ei ole ise laenu taotlenud ega endale kaupa soetanud; - laenu võttis ja kauba soetas eelduslikult kostja dokumentidega (ID- kaarti ja pangakonto PIN-koode) kasutades T. T.; - tõendamata on krediidi väljastamine müüjale, ei ole tõendeid millest nähtuks järelmaksu summa 1 299, 90 üleandmine OX Eesti OÜ-le. - lepingu sõlmimine või jõustumine tõendamata - järelmaksuleping on tühine, leping ei sisalda lepingu esemeks oleva asja, teenuse või soorituse kirjeldust
11.Kohus ei nõustu kostja väidetega selles, et tal puudub puutumus järelmaksulepinguga nr 1505635/96tl. Järelmaksulepingul nr 1505635/96tl on N. B. digitaallkiri (tl 79, 86). N. B. on tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid seejuures selgituses märkinud järelmaksulepingu numbri (I kd tl 186) osa maksetest on kantud N. B. arvelduskonto kaudu (II kd tl 45-52)
Kohtuistungil kinnitas N. B., et käisid koos T. T. emaga pangas, kandsid teatud summa arvelduskontole ja siis maksti tagasi laenumakseid (II kd tl 64) Mõned tagasimaksed on teostanud kostja lapselaps A. K. (I kd tl 186) Arvestades ka tsiviilasjades nr 2-16-124450, 2-16-128059, 2-17-11917, 2-16-12450 kirjeldatud asjaolusid, peab kohus võimalikuks, et N. B. ei ole füüsiliselt ise lepingut sõlminud või kaupa soetanud, kuid tõendatud on asjaolu, et lepingu sõlmimiseks ja kauba soetamiseks kasutati N. B. isikut tõendavat dokumenti ja pangaparoole. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega ning panga PIN-koodid oleks kolmanda isiku (käesoleval juhul T. T.) kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Oma isikut tõendava dokumendi andis N. B. korduvalt kasutada T. T.le (II kd, tl 64), teadis, et viimane võtab tema nimel rahalisi kohustusi ja koos T. T.i emaga käidi pangas osamakseid tasumas kostja arvelduskonto kaudu. T. T. andis raha oma ema kätte (II kd tl 64 pöördel). Isiku enda kohustus on tagada, et tema isiklike koodide kasutamine toimuks tema kontrolli all ning kostja ise vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt üle antud PIN-koode kasutades. N. B. tunneb T. T.it ammu, isik käis vabaduses olles tihti tema juures, kostja tundis ja tunneb tema vanemaid. Järelikult kostja pidi olema ja oli teadlik ka T. T.i isikuga seotud riskidest. Kostja jaoks põhjustas negatiivse tagajärje tema enda hooletu ja vastutustundetu dokumentide ja pangaandmetega ümberkäimine.
12.Kohus ei nõustu kostja väidetega selles, et järelmaksuleping on tühine kuna leping ei sisalda lepingu esemeks oleva asja, teenuse või soorituse kirjeldust. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Vastavalt VÕS § 405 lg 1 tuleb tarbijakrediidilepingus, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, märkida: 1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus; 2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind). Kohus nõustub kostjaga selles, et VÕS § 405 lg 1 andmed järelmaksulepingus nr 1505635/96tl puuduvad. VÕS § 408 lg 2 järgi muutub VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama ning lg 3 tulenevalt muutub krediidileping VÕS § 405 sätestatud andmete puudumisel siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Järelmaksulepingu nr 1505635/96tl täitmisena tasutud osamaksed tõendavad ja kinnitavad lepingu alusel asja / laenu kättesaamist. Isegi kui uskuda väidet, et N. B. ise ei ole ostnud sülearvutit Apple MacBook Air 13, ei ole eluliselt usutav kostja väide selles, et kostja teostas makseid hirmus kui hakkas saama nõudekirju (II kd tl 17). Viidatud väide ei vasta tegelikkusele, kuna kostja ei teinud makseid mitte nõudekirjade alusel, vaid teostas maksegraafikujärgsed maksed (I kd tl 186, I kd tl 24).
13.Kostja väidab, et lepingu sõlmimine või jõustumine tõendamata. Kohus ei nõustu sellega.
Järelmaksulepingu nr 1505635/96 tl on allkirjastanud krediidiandja esindaja käsitsi ja krediidisaaja (kostja) ning müüja OX Eesti OÜ esindaja Katrin Kiisa 20.02.2015.a. digitaalselt (I kd tl 86). Kostja tasutud maksed (sh selgitusena lisatud viide lepingu nr-le) kinnitavad samuti lepingu sõlmimist ja kohustuse tunnistamist.
14.Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 1 036, 74 eurot, intressinõue 170, 02 eurot (ajavahemik 11.04.2016 kuni 10.03.2017) ja viivis 197, 24 eurot (ajavahemik 08.04.2017 10.04.2018, viivise lepingujärgne päevamäär 0,0516%) on põhjendatud (I kd tl 79-82, üldtingimuste p 1.1, 6).
15.Kostja taotleb lisanduva viivisenõude vähendamist (II kd tl 9). Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel (so viivist mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud). Teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla ebaproportsionaalne ja seega hea usu põhimõttega vastuolus. Viivisenõudel on kompensatsiooniline funktsioon ning viivisenõude esitamine lepingut rikkunud poole suhtes kompenseerib võlausaldajale võlgniku poolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju. VÕS §113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS §162 lg 1 ütleb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades muuhulgas lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Viivise vähendamine on põhjendatud kui isiku majanduslik seisund on viivise suurusega sellises seoses, et nõutud suuruses viivise väljamõistmine on kohustatud isiku suhtes ebaõiglane ehk eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist põhjustaks muu suure kahju. Arvestades, et TsMS § 367 alusel väljamõistetav viivis on viivis nn tulevikku kuni põhinõude täieliku tasumiseni, on viidatud alusel viivisenõue isiku jaoks kelle sissetulek koosneb pensionist ja sotsiaaltoetusest vastukaaluks majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale krediidiandjale koormav ning kahjustab isiku elementaarset toimetulekut. Arvestades käesoleva võlasuhte pooli: ühelt poolt krediidiasutus, teiselt poolt pensionärist tarbija, on kohtu hinnangul üheselt järeldatav, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Kostja jaoks on aga lisanduva viivise nõue ebamõistlikult koormav ning eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hea usu põhimõtte vastane.
16.Kohus rahuldab hagi PlusPlusCapital AS nõude N. B. vastu hagis toodud ulatuses, välja arvatud viivisenõue TsMS § 367 alusel. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi, jättes rahuldamata vaid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 490 eurot, sõidukulu 40 eurot. 18.1 Kostja vaidleb vastu hageja esitatud õigusabikulude nõudele märkides, et hageja PlusPlusCapital AS ja hageja esindaja töökoha äriühing PlusPlusLegal OÜ puhul on küll tegemist erinevate juriidiliste isikutega, kuid sisuliselt ühe ettevõttega. Kostja arvates on sisuliselt tegemist sama ettevõtte töötaja poolt osutatud õigusteenusega, mille kulud TsMS § 175 kohaselt hüvitamisele ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest vaid sõidukulud. Äriregistris on PlusPlus Legal OÜ tegevusalana märgitud „muud juriidilised toimingud“, PlusPlus Capital AS tegevusalana seevastu investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Juhtorgani liikme kattumine ei tähenda veel seda, et tegemist on sisuliselt ühe ja sama äriühinguga, mille töötajale ei hüvitata lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 alusel. Ka olukorras, kus õigusteenust osutab emaettevõtja/tütarettevõtja töötaja, ei ole välistatud kulude hüvitamine kui on tuvastatud õigusabikulude kohustuse tasumise kohustuse olemasolu (leping, esitatud arve vms) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15) Nimetatud lahendi p. 14 on ka riigikohus selgitanud, et nn kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamise juhul tuleb TsMS § 176 lg-t 6 tõlgendada nii, et tekkinud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks peab olema üks juriidiline isik esitanud teisele juriidilisele isikule arve õigusabikulude tasumiseks. 18.2 Kohtule on esitatud PlusPlus Capital AS-le esitatud arved hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise eest 250 eurot (I kd tl 36) ja 25.02.2019 ning 25.03.2019.a istungil osalemise eest 2 x 120 eurot (II kd tl 25, 62 ). Kohus leiab, et õigusabitasu on põhjendatud osaliselt hagiavalduse koostamise eest arvestusega 1,5 tundi x tunnihind 100 eurot ehk 150 eurot ja istungitel osalemise eest kokku 1, 5 tundi arvestusega 1,5 x 120 = 180 eurot, kokku 330 eurot. 18.3 kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 225 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu eest, 330 eurot õigusabikulu ja 40 eurot sõidukulu - kokku 595 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.N. B.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2019 kohtuotsusega nr 218-102482.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.