OÜ Aktiva Finants hagi A H vastu 1300,74 EUR nõudes
Menetlusosalised
hageja: OÜ Aktiva Finants, 10746479, A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10150, hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts, e-post: [email protected] kostja: A H, isikukood: XXXXXXXXXXXX maakond, 93882, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus 700,00 eurot, intress 93,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 144,91 eurot;
3.Välja mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks viivised alates 26.03.2019 kuni põhinõude summas 700,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
Määrata Aktiva Finants OÜ menetluskulude suuruseks 655 eurot s.h riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot;
5.Välja mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskuludena 655 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A H väljamõistetud menetluskuludelt (655 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lk 2
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas 21.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1300,74 euro saamiseks. Kohus tegi 05.02.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.02.2019 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A H esitas 16.02.2019 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi andis 07.03.2019 määrusega asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25. 03. 2019 esitas avaldaja oma nõude kohtusse hagina.
3.Vastavalt esitatud hagile on kostja A H ja IPF Digital Estonia OÜ (ärinimi Credit24) sõlminud 2. 03. 2016 laenulepingu nr. 2655343 (laping)(lisa 1): Kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud leping lõppes viimase osamakse maksetähtaja saabumisega, milleks on 26.08.2016. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 23.02.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (lisa 2).
4.NÕUDE PÕHJENDUSED
4.1.Kostja on allkirjastanud lepingud Kostja on esitanud IPF Digital Estonia OÜ-le järgnevad laenutaotlused: 27.02.2016.a. 300,00 eurot saamiseks (lisa 3) 29.02.2016.a. 100,00 eurot saamiseks (lisa 4), millega refinantseeriti laenulepingut, uus laenusumma 400,00 eurot. 29.02.2016.a. 100,00 eurot saamiseks (lisa 5), millega refinantseeriti laenulepingut, uus laenusumma 500,00 eurot. 01.03.2016.a. 100,00 eurot saamiseks (lisa 6), millega refinantseeriti laenulepingut, uus laenusumma 600,00 eurot. 02.03.2016.a. 100,00 eurot saamiseks (lisa 1), millega refinantseeriti laenulepingut, uus laenusumma 700,00 eurot.
eelmist eelmist eelmist eelmist
Kostja on esialgse laenulepingu taotlemisel enda isiku tuvastanud ID-kaardiga, millest klienditeenindaja on teinud koopia (lisa 7). IPF Digital Estonia OÜ kinnitas kostja laenutaotlused ja väljastas kostjale kokku laenu summas 700,00 eurot, mis on edastatud
lk 3 kostjale ülekandega (lisa 8). Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust lisas 1.
4.2.IPF Digital Estonia OÜ loovutas kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le IPF Digital Estonia OÜ on loovutanud 23.02.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta (lisa 2) ning endise võlausaldaja kinnituskirja (lisa 2.1). Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi - teatise nõude loovutamise kohta - on IPF Digital Estonia OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.
4.3.Hageja nõuab kogu võlgnevuse tasumist VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt maksegraafikule. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama IPF Digital Estonia OÜ-le. Kostja nimetatud maksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 700,00 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: 28.03.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 66,74 eurot; 26.04.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 118,65 eurot; 26.05.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 122,15 eurot; 27.06.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 125,58 eurot; 26.07.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 131,33 eurot; 26.08.2016 osamakse tasumata põhiosa summas 135,55 eurot.
4.4.Viivisenõue Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
lk 4 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.3., kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates maksegraafiku viimasele osamaksele järgnevast kalendripäevast 27.08.2016 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (700,00) x viivitatud päevade arv (941) x seadusjärgne viivisemäär (0,022%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud (lisa 9). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 144,91 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 700,00 eurot x 365 päeva x 0,022% = 56,21 eurot.
4.5.Intressinõue VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Hageja on arvestanud lepingu lõppemise seisuga intressi summas 93,41 eurot järgnevalt: 28.03.2016 osamakse tasumata intress summas 23,83 eurot; 26.04.2016 osamakse tasumata intress summas 21,92 eurot; 26.05.2016 osamakse tasumata intress summas 18,42 eurot; 27.06.2016 osamakse tasumata intress summas 14,99 eurot; 26.07.2016 osamakse tasumata intress summas 9,24 eurot; 26.08.2016 osamakse tasumata intress summas 5,01 eurot Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning TsMS §-dest 3 lg 1; 144 p 7; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1 p 4, 367 ja 407 lg 1 p a l u b hageja :
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja võlgnevus 700,00 eurot, intress 93,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 144,91 eurot;
3.Mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks viivised alates 26.03.2019 kuni
lk 5 põhinõude summas 700,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
4.Mõista kostjalt A H hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot;
5.Mõista kostjalt A H väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega nõude aegumise kohta.. Hageja viitab TsÜS § 147 lg-le 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega käesolevalt, kus poolte vahel oli kokku lepitud laenu tagastamine osamaksete alusel, tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3. Kuivõrd oli viimase maksegraafiku osamakse maksetähtaeg 26.08.2016 (hagiavalduse lisa 1), siis aegumistähtaja algust tuleb hakata lugema selle kalendri aasta lõppemisest, kui arve muutus sissenõutavaks. Aegumistähtaeg algas seega 01.01.2017 ning lõppeb kolme aasta möödumisel ehk 31.12.2019. Hageja nõue ei ole aegunud.
4.7.Kostja väidab, et seoses elukoha muutumisega ei olnud tal võimalik talle edastatud teavitusi kätte saada. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tegema endast oleneva, et ta kõik talle saadetud teated kätte saaks, st kostjal tulnuks hagejat teavitada enda elukoha muutumisest. Hageja ei saa vastutada temast mitteolenevate asjade eest.
4.8.Kostja väidab enda vastuses, et laenuandja on muutnud oma nime. Hagejale jääb selline väide arusaamatuks, kuivõrd esitatud laenulepingutelt nähtub, et laenuandjaks on kõikide lepingute puhul IPF Digital Estonia OÜ ärinimega Credit24. Laenuandja ei ole oma nime muutnud.
4.9.Kostja väidab enda vastuses, et ta ei ole refinantseerimislepinguid sõlminud. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja enda esitatud panga väljavõttest nähtub, et kostja on taotletud laenusummad enda arvele saanud, seega on pahatahtlik ja tahtlikult eksitav kostja väide.
4.10.Kostja väidab enda vastuses, et Credit24 müüs võlgnevuse Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja selgitab, et antud väide ei vasta tõele. Esialgseks laenuandjaks oli IPF Digital Estonia OÜ ärinimega Credit24, kuupäeval 23.02.2018 loovutas IPF Digital Estonia OÜ kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le. Nõude uueks võlausaldajaks sai Aktiva Finants OÜ. Viimatinimetatu lepinguliseks esindajaks on Julianus Inkasso OÜ. Hageja kinnitab, et Julianus Inkasso OÜ ei ole kunagi olnud kostja vastase nõude omanikuks, vaid Julianus Inkasso OÜ on uue võlausaldaja lepinguline esindaja, kes esindab teda võlgnevuste sissenõudmisel.
4.11.Kostja märgib enda vastuses, et maksekorraldusi väljastab pank, kuid hageja esitatud väljavõttel, mis väidetavalt on excelis koostatud, puudub panga digitähis. Hageja ei nõustu kostja väitega ning peab seda äärmiselt pahatahtlikuks. Hageja esitatud maksekorraldused (hagiavalduse lisa 8) ei ole koostatud excelis. Tegemist on pangakonto väljavõttega. Panga väljavõte ei pea olema panga poolt digitaalselt allkirjastatud ehk digitähisega. Hageja toob välja, et kostja on ise esitanud enda panga väljavõtte, millelt nähtub sama informatsioon, seega jääb hagejale arusaamatuks, mida kostja soovib enda esitatud valeväidetega saavutada.
lk 6
4.12.Kostja väidab enda vastuses, et isikutuvastusankeeti (hagiavalduse lisa 7) ei ole tema allkirjastanud. Hageja selle väitega nõustuda ei saa. Isikutuvastus ankeet on mõeldud isiku samasuse tuvastamiseks, mille käigus kontrollib klienditeenindaja laenu taotleja isikusamasust ning mida kinnitab laenutaotleja enda allkirjaga. Hageja on seisukohal, et kostja on enda isiku tuvastanud, esitanud selleks enda ID-kaardi, allkirjastanud omakäeliselt ankeedi ning saanud selle alusel laenu, mis on käesolevas tsiviilasjas juba tõendatud.
4.13.Hageja jääb enda hagis esitatud nõuete juurde. Hageja palub jätkuvalt rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et kohus peaks tegema otsuse mis lõpetab võlgnevuse menetluse, sest see on vanem kui 3 aastat ja on ka välja toodud vastava seadusega võlaõigus seadustikus paragrahv 147 mis ütleb, et üle kolme aasta vanused võlgnevused on kehtetud. Kostja väitel ei ole tal mitte mingit seost ega kokkulepet ettevõttega Aktiva Finants OÜ. Enne, kui eelmainitud ettevõte esitas maksekäsu, ei ole nad kostjaga kontakteerunud. Kostja tunnistab, et sõlmis Laenulepingu Selgitus Summa 1 19.08.2015 CREDIT.EE OÜ lepin nr. 20150327/37 lisa 10.08.2015 Kuna kaotas vahepeal töö teavitas kostja laenuandjat telefoni teel, et on tagasimaksega raskusi. Kui laenuandja muudab oma juriidilist nime siis oleks pidanud tegema ümber ka laenu lepingud, millest kostjat ei teavitatud. Kostja läks lahku oma endisest elukaaslasest, kes elas aadressil XXXXXXX ei edastanud tema minule laenu andja poolt väljastatud kirjasid ega muid saadetud teavitusi. Laenulepingud mis on lisatud kohtu dokumentidesse ei ole kostjale väidetvalt esitatud ega ei ole ka digitaalselt allkirjastanud. Tuvastamine toimus läbi eesti posti kontori. Lugedes neid lepinguid on muutnud laenuandja oma nime ja lisanud, et kostja on sõlminud refinantseerimis lepingu mida ta enda sõnul kohe kindlasti teinud ei ole ega ka allkirjastanud. Refinantseerimis lepingut kasutatuks, kui viia oma kõik oma maksed ühte kohta ja väljastatakse tagatise alusel summa millega saab katta vana võlgnevuse Laenu andja peaks tegema omale selgeks mis tähendab refinantseerimine. Mitte ühelgi dokumendil ei ole digitemplit ja on need on kostja arvates koostatud hiljem, kui tema credit laenu andjaga. Kuna Credit müüs oma võlgnevuse edasi Julianus Inkassole siis proovis kostja nendega teha koostööd aga nad ei koostanud talle maksegraafikut ja kokkulepe jäi saavutamata. Selle asemel hakkas Julianus Inkasso helistama kostja perele ja tuttavatele ja teavitama tema võlgnevusest. Kuna kokkulepet ei saavutatud siis kostja ja inkassaatori vaheline kontakt katkes. Selline ettevõte nagu Aktiva finants ei ole aga kostjaga mitte mingit koostööd otsinud ega teinud. Nad ei ole talle midagi saatnud ega ühendust võtnud mitte mingil moel, et saavutada mingi kokkulepe.
lk 7 Kui jälgida aga kontakte siis tundub, et tegemist on Julianus Inkasso sõsarettevõttega, kes on omakorda müünud võlgnevuse edasi Aktiva finantsile aga suurema summa eest ja võlgnevus jookseb ikka lõpptulemusena ühte kohta. Kuna Aktiva finants ei ole kostjaga mitte mingil moel ühendust võtnud ei tunnista ka kostja võlgnevust sellise ettevõtte ees. Maksekorraldusi väljastab pank aga nende poolt exelis kokku kirjutatud maksekorraldusel puudub ka panga digitähis. Isikutuvastamis aktil puudub ka kostja alkkiri, mis ei kattu id kaardil olevaga. Kostja heidab laenuandjale ette, miks anti talle laenu, kui noorukile kes ei pidanud esitama sissetulekut tõendavat dokumenti, et kindlaks määrata krediidi kulukuse määr. Ka ei huvitanud laenuandjat kas ta on üldse võimeline tasuma laenu eest. Kostja lisab omalt poolt maksekorralduse lisa failina ja kui võtta arvesse lepingu algus aega ja viimast sooritatud makset millest on samuti möödas rohkem, kui kolm aastat on nõue õigustühine ehk kehtetu. Kostja palub kohtul arvesse võtta TsÜS § 147 lg 1 aegumis tähtaega. Kuna tegemist ei ole olnud tahtliku võla mittemaksmisega vaid inkasso ettevõtete kokkuleppele mitte saamisega ei saa lugeda võlgnevuse tasumist tahtlikuks kõrvalhoidmiseks. Kuna kostjal puudub igasugune side Aktiva Finants OÜga siis ei tunnista võlgnevust. Menetluse soovib kostja lahendada kirja teel ja menetlus kulud kannab Hagi esitaja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
6.Vastavalt esitatud hagile on kostja sõlminud Credit 24-ga järgmised kokkulepped:
27.02. 2016 sõlmis kostja Credit 24-ga (IPF Digital Estonia OÜ) laenulepingu summale 300 eurot, bruto 433,98, tagasimakse tähtajaga 18 kuud. Intressiga 47,28 % aastas, lepingutasu 6 eurot. Isiku tuvastamise ankeedil on kostja A Ha omakäeliselt kirjutatud allkiri. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.
29.02. 2016 sõlmisid samad pooled uue laenulepingu summale 400 eurot, millest refinantseeriti eelmine laen, tingimused samas, tagasimakse tähtajaks määrati 26. 08. 2016. Tagasimakse pidi toimuma osadena 77,78 eurot kuus.
29.02. 2016 sõlmisid samad pooled uue kokkuleppe laenule summas 500 eurot, bruto 590,19, eelmise laenu refinantseerimisega . Laenu tagastamise tähtaeg 26. 08. 2016, kuumakse 98,34 eurot
01.03. 2016 sõlmisid samad pooled uue kokkuleppe laenu saamiseks summas 600 eurot, brutosumma 715,76 eurot. Laenuga refinantseeriti eelmine laen ja laenu tagastamine pidi toimuma 26. 08. 2016 igakuise maksena 119,26 €.
02.03. 2016 esitasid kostja taotluse laenu saamiseks summas 700 eurot laen kokku 843,41. Laenu tagastamise tähtaega oli 6 kuud, intress 42,96 % aastas. Laenu võttis kostja eelmise laenu refinantseerimiseks. Laenu tagastamise tähtajaks jäi 26. 08. 2016, kuumakse suurus 140,56 eurot. Seega oli saadud laenu summa 700 eurot, millele lisandus intress ja mille tagastamise tähtaeg oli 26. 08. 2016, summas 715,76 eurot. Laenu andmine on tõendatud konto väljavõttega, millest selgub raha ülekandmine kostjale kokku 700 eurot.
26.02. 2016 on laenu andja saatnud kostjale kui laenu saajale teatise nõude loovutamise kohta Aktiva Finants OÜ-le, loovutamise hetkel oli põhinõue summas 710 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded, s.h intress summas 90,26 eurot.
lk 8
8.Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et see on aegunud ja seetõttu ei tunnista kostja võlgnevust. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜs § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Pooled on laenu tagastamise tähtajana leppinud kokku 26. augusti 2016 Riigikohus oma lahendis 3-2-1-95-08 on asunud seisukohale, et juhul kui pooled on leppinud kokku kohustuse tasuda igakuuliselt konkreetne summa, siis tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154, mille kohaselt nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades osamaksete tähtaegasid, tuleb antud juhul osamaksete sissenõude aegumist arvestada seega alates 2016.a. 31. detsembrist. Seega võiks nõude aegumisest rääkida peale 31. detsembrit 2019.
9.Samas tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et aegumine katkeb hagi esitamisega ( TsÜS § 160). Hagi esitamisega võrdsustatakse ka avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluse.
21.01. 2019 esitas võlausaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sellele esitas võlgnik (kostja) vastuväite.
07.03. 2019 anti menetlus üle hagimenetluseks ja 24. 04. 2019 esitas võlausaldaja kohtusse oma nõude hagina. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et nõude aegumine on katkenud ja aegumise kohaldamise vastuväide tuleb jätta rahuldamata. 10.Kostja on esitanud rea vastuväiteid ka selle kohta, et ta ei tea kellele ta võlgu on ja kui palju, sest hageja ei ole temaga suhelnud. Kohus ei pea sellekohaseid väiteid asjakohaseks. Laenu andmine eelmärgitud summas on tõendatud. Isegi kui varasemalt ei ole kostjal hagejaga kontakti olnud, siis alates maksekäsu kiirmenetlusest oli kostjal võimalus kontakti saada ja nõudeid selgitada. Laenu kandmine kostja kontole summas 700 eurot on tõendatud. Kostja ei ole laenu tagastanud. seega ei saa kostja esitatud vastuväited olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. 11.Kostja väidab, et seoses elukoha muutumisega ei olnud tal võimalik talle edastatud teavitusi kätte saada. Kostja ei ole laenu andjat oma elukoha muudatusest teavitanud, mis oli tema kui laenuandja kohustus. Hageja ei saa vastutada temast mitteolenevate asjade eest.
lk 9
12.Kostja väidab enda vastuses, et laenuandja on muutnud oma nime. Mis on põhjendamata ja tundub kohtule otsitud väitena vältimaks laenu tagastamist. Laenulepingutelt nähtub, et laenuandjaks on kõikide lepingute puhul IPF Digital Estonia OÜ ärinimega Credit24. Laenuandja ei ole oma nime muutnud. 13.Kostja väidab enda vastuses, et ta ei ole refinantseerimislepinguid sõlminud, mida kohus ei pea samuti tõendatuks, kuna lepingutes määratud summad on kostja arvele üle kantud. 14.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et vaatamata kostja paljudele vastuväidetele, millest enamus on põhjendamata ja tõendamata, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhivõla nõude osas summas 700 eurot. Põhivõlalae lisandub lepingujärgne intress summas 93,41 eurot. 15.VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 144,91 eurot. Kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud. Kostja ei ole oma võlga tasunud, mistõttu hageja nõue viivisele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16.Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kannab kulud kostja. TsMS § 174 lg. 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg. 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud nõude tasu saamiseks õigusabi eest summas 480 eurot., lisandub käibemaks. Tasu on arvestatud 120 eurot tunnis ja teenuse osutamise aeg 4 tundi, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lisaks sellele peab kostja maksma hagejale riigilõivu summas 175 eurot. Menetluskulud nõuab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
lk 10
TsMS § 177 lg. 4 kohaselt menetlusosalise taotluse alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.