RJi avaldus täitemenetluse peatamiseks ja kaebus kohtutäitur Eha Nikkeri 10. septembri 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 173/2017/271
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. novembri 2018. a määrus täitemenetluse peatamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Pärnu Maakohtu 26. novembri 2018. a määrus kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
RJi määruskaebus Avaldaja (võlgnik) RJ (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (kohtutäitur) Pärnu kohtutäitur Eha Nikker Puudutatud isik xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
(sissenõudja)
HA
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16. novembri 2018. a määrus ja Pärnu Maakohtu
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
1.RJ (avaldaja, võlgnik) esitas 20. septembril 2018 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja kaebuse kohtutäitur Pärnu kohtutäitur Eha Nikkeri (puudutatud isik, kohtutäitur) 10. septembri 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 173/2017/271.
2.Kaebuses esitatud asjaoludest nähtuvalt algatas kohtutäitur 12. aprillil 2017 avaldaja suhtes täitemenetluse nr 173/2017/271. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu
1.septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-12965. Nimetatud otsusega mõisteti avaldajalt HAi (sissenõudja) kasuks KAi ülalpidamiseks 248 krooni igakuiselt
24.augustist 2005 kuni 23. oktoobrini 2005 ja 1000 krooni igakuiselt alates
24.oktoobrist 2005 kuni K. Ai täisealiseks saamiseni.
3.14. augustil 2018 esitas avaldaja kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, milles taotles täitemenetluse peatamist tõendamata nõude osas, võlgnikule kõikide algdokumentide 7895,95 euro suuruse võla osas väljastamist, võlgniku töötasu arestimisakti täiendamist selliselt, et edaspidi oleks töötasu arestimisel arvestatud ka avaldaja teiste lastega, võlgniku sissetulekutelt mittearestitava määra suurendamist selliselt, et edaspidi tehtaks kinnipidamisi vaid 63,91 euro ulatuses kuus, samuti sissenõutavate summade edasikandmiseks 4 tööpäeva jooksul.
4.Kohtutäitur jättis oma 10. septembri 2018. a otsusega avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
5.Kohtule 10. oktoobril 2018 esitatud täpsustatud kaebuses taotles avaldaja täiendada kohtutäituri arestimisakti kaebaja kolme alaealise lapse osas ja arvestada sissetuleku mittearestitava osa määramisel võlgniku kõigi nelja lapsega ühetaoliselt. Kohus võttis
11.oktoobri 2018. a määrusega menetlusse avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele.
6.Lisaks eeltoodule taotles avaldaja täitemenetluse peatamist tõendamata nõude osas kuni
30.juunini 2019 elatise võlgnevuse nõude tuvastamise toimingute läbiviimiseks. Maakohus selgitas avaldajale 25. septembri 2018. a kaebuse käiguta jätmise määruses ja täiendavalt ka 23. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamisel täitemenetluse seadustiku (TSM) § 45 kohaldamise aluseid. Avaldaja kinnitas 23. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamisel, et ta tugineb täitemenetluse peatamise taotluse esitamisel TMS §-le 45.
7.Kohus jättis oma 24. oktoobri 2018. a määrusega avaldaja TMS § 45 kohase avalduse korduvalt käiguta ja määras avaldajale tähtaja avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Puudutatud isikute seisukohad
8.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
9.Täitemenetluse alustamise formaalsed tingimused olid täidetud. Kohtutäitur tugineb võlgnevuse suuruse osas sissenõudja esitatud avalduses märgitule. Täitemenetluse
alustamist ei ole võlgnik tähtaegselt vaidlustanud. Vastavalt sissenõudja 8. juuni 2017 avaldusele vähendas kohtutäitur elatise võlgnevuse summat ja koostas seejärel ka kohtutäituri tasu muutmise otsuse. Seoses võlgniku sissetuleku arestimisega selgitas kohtutäitur võlgnikule, et kui nõutakse sisse elatist, siis ei saa arvestada mittearestitava osa määramisel teiste lastega nagu võlgnik soovib.
10.Sissenõudja kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu 16. novembri 2018. a määrus
11.Pärnu Maakohus keeldus 16. novembri 2018. a määrusega menetlusse võtmast võlgniku avaldust täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 173/2017/271.
12.Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole võlgnik avalduses sisaldunud ja
24.oktoobri 2018. a käiguta jätmise määruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud, mh on tasumata riigilõiv, millele kohus juhtis tähelepanu ja andis juhised riigilõivu tasumiseks.
13.Võlgniku 12. novembri 2018 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt taotleb avaldaja täitemenetluse peatamist, kuna täitemenetluse läbiviimine on majanduslikult koormav ja ebaõiglane ning menetlus toimub kohtutäituri ebaseadusliku otsuse alusel. Kohus asus seisukohale, et pelgalt arvamus, et täitemenetlus on võlgniku suhtes ebaõiglane ja majanduslikult koormav, ilma konkreetseid asjaolusid välja toomata, mis taoliseks järelduseks aluse annaksid, ei saa pidada TMS § 45 kohaldamise aluseks. Võlgnik ei ole oma menetlusdokumendis selgitanud, milles seisneb temale täitemenetluse senisel kujul jätkumisega kaasnev raske tagajärg. Maakohus asus seisukohale, et erandlikuks asjaoluks ei saa pidada võlgnikul teiste alaealiste laste olemasolu. Lisaks leidis maakohus, et TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine, kui võlgnik ei nõustu täitemenetluses sissenõutava summaga või kui võlgnik soovib vaidlustada konkreetseid täitetoiminguid.
14.Maakohus selgitas korduvalt, et juhul, kui avaldaja on seisukohal, et ta on osa täitemenetluses sissenõutavast elatise võlgnevusest tegelikult tasunud ja seetõttu on sissenõutav summa ebaõige, siis on avaldajal õigus esitada kohtule nimetatud osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu.
15.Maakohus märkis, et avaldaja asus oma 12. novembri 2018. a menetlusdokumendis esmakordselt käesolevas kohtumenetluses vaidlustama kohtutäituri tasu arvestust, heites kohtutäiturile ette TMS § 8 lg 1 rikkumist, kuid nimetatu ei ole maakohtu hinnangul täitemenetluse peatamise aluseks. Kohus selgitas ka seda, et kohtutäituri toiminguid või nende tegemata jätmist on võimalik vaidlustada TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
16.Kokkuvõttes leidis maakohus, et võlgniku avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuvad erandlikud asjaolud TMS § 45 mõistes ja seetõttu ei ole võlgniku esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. Samuti ei ole TMS § 45 eesmärgiks anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt esines maakohtu hinnangul TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtu 26. novembri 2018. a määrus
17.Pärnu Maakohus jättis 26. novembri 2018. a määrusega rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri kohustamiseks avaldaja töötasu arestimisakti täiendamiseks. Maakohus jättis rahuldamata ka võlgniku taotluse teha kättesaadavaks Sampo panga kaudu teostatud elatusraha maksete andmed perioodil 1. jaanuarist 2011
kuni 31. detsembrini 2012, milles on saajana märgitud K. A ja/või H. A, ning taotluse teha kättesaadavaks sissenõudja nõude aluseks olevad põhistatud andmed ja sissenõudja ütlused kohtule elatisraha sularaha üleandmise kohta. Ühtlasi keeldus maakohus menetlusse võtmast võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri tasu otsuse peale. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
18.Maakohus tuvastas, et avaldaja suhtes algatatud täitemenetluses on täitedokumendiks kohtuotsus, millega on avaldajalt välja mõistetud elatis, ning sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusest nähtuvalt taotleb sissenõudja nii tekkinud elatise võlgnevuse kui ka jooksva igakuise elatise täitmist. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktist nähtub, et kohtutäitur arestis 12. juunil 2017 avaldaja töötasu täiteasjas nr 173/2017/271. Arestimisakti selgituste kohaselt on tööandja kohustatud teostama kinnipidamisi tööandja poolt avaldajale võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast arestimisaktis toodud nõude rahuldamiseni. Arestimisaktist nähtub, et kohtutäitur on mh tuginenud TMS §-dele 130 ja 132 ja selgitanud, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
19.Maakohus selgitas, et kuna kohtutäitur täidab elatisenõuet, siis ei ole TMS § 132 lg-s 2 sätestatu kohaselt võimalik arvestada töötasu arestimisel täitemenetluses teiste lastega. Kohus möönis, et selliselt võib tekkida olukord, kus elatise tasumiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik kasutada oma sissetulekuid ühetaoliselt kõikide laste jaoks. Maakohus selgitas, et juhul, kui tekib situatsioon, kus ühe lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis on suuruses, mis ei võimalda lapsevanemal kasutada oma sissetulekuid kõigi laste suhtes ühetaoliselt selliselt, et üht last eelistatakse teisele, siis on elatise tasumiseks kohustatu isikul õigus esitada hagiavaldus väljamõistetud elatise vähendamiseks.
20.Maakohus märkis, et praegusel juhul nähtub kaebusest ja ka avaldaja poolt ärakuulamisel antud selgitustest, et laste ebavõrdse kohtlemise situatsioon ei ole tekkinud mitte põhjusel, et täitedokumendiks oleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise igakuine suurus on ebamõistlikult suur, vaid põhjusel, et avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse raames sissenõutav elatise võlgnevus ei arvesta avaldaja poolt teostatud kõiki tasumisi. Kohus asus seisukohale, et ka taolises olukorras ei ole võimalik tõlgendada TMS § 132 lg-s 2 sätestatut selliselt, et kohtutäituril tekiks õigus lapse elatisenõude täitmisel arvestada võlgniku töötasu arestimisel tema teiste ülalpeetavatega. Sellisel juhul, kui poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle, on kohtu arvates kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
21.Avaldaja taotluste, teha kättesaadavaks Sampo panga kaudu teostatud maksed ja sissenõudja andmed ja ütlused kohtule elatisraha sularahas üleandmise kohta, osas asus maakohus seisukohale, et avaldaja eelnimetatud taotlused ei ole asjakohased selleks, et lahendada avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale avaldaja töötasu arestimisel. Nimetatud taotlused kannavad endas ühest eesmärki tuvastada elatise võlgnevuse tegelik suurus. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et need taotlused võivad olla asjakohased ja avaldajal on nende esitamise õigus tõendite kogumiseks juhul, kui avaldaja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi elatisevõlgnevuse osas.
22.Kuivõrd avaldaja asus 12. novembri 2018 menetlusdokumendis esmakordselt käesolevas kohtumenetluses vaidlustama kohtutäituri tasu arvestust, põhjusel, et sissenõudja nõude suurus ei ole õige ja tegelik nõude jääk peaks olema väiksem, selgitas maakohus veelkord, et kohtutäituri toiminguid või nende tegemata jätmist on võimalik vaidlustada TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras, st kohtutäituri otsuse või tegevuse peale
ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Asja materjalidest nähtuvalt muutis kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust 8. juunil 2017. Kohtule ei ole teada, et avaldaja oleks kohtutäiturile esitanud nimetatud osas kaebuse TMS § 218 lg-s 1 sätestatu korras. Eeltoodu tõttu keeldus maakohus menetlusse võtmast avaldaja kaebust kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamiseks TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Kohus oli seisukohal, et vaatamata eeltoodule puudub tõenäoliselt ka alus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse muutmiseks enne, kui kohus on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel tuvastanud täitemenetluses sissenõutava nõude sundtäitmise osalise või täieliku lubamatuse, kuivõrd enne puudub kohtu poolt tehtav ja pooli siduv tuvastus selle kohta, et tegelik nõude suurus on väiksem täitemenetluses sissenõutavast nõude suurusest. Määruskaebus
23.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 16. novembri 2018. a määruse ja 26. novembri 2018. a määruse ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele. Avaldaja palub tagastada maa- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv.
24.Maakohtu määrused on sisus arusaamatud ja kohtu menetlustoimingud on segadust tekitavad.
25.16. novembri 2018. a määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast avalduse täitemenetluse peatamiseks, mis tähendab, et kohus tagasiulatuvalt jõudis seisukohale, et kohus justkui ei võtnud viis päeva varem menetlusse avalduse ühte taotlust.
26.Avaldaja märgib 23. oktoobril 2018 toimunud kohtuistungi kohta, et see kajastab olulises mahus antud ütlusi õigesti, kuid sellest ei nähtu menetlusosaliste hoiakud ja tonaalsus, kuna istungit ei salvestatud. Maakohus toetas istungil kohtutäiturit ja dikteeris tema vastused sekretärile.
27.Kohus andis istungil avaldajale tähtaja täitemenetluse menetluse peatamise avalduse täiendamiseks ja tõendite esitamiseks, kuid avaldaja oli täpsustused esitanud juba
10.oktoobril 2018, mis oli ühtlasi ka võlgniku avalduse menetlusse võtmise eelduseks. Täiendavaid tõendeid ei olnud võimalik koguda, kuna kohtutäitur keeldus taotletud andmete esitamisest. Seetõttu taotles avaldaja kohtult andmete kättesaadavaks tegemist, kuid kohus leidis, et ta ei pea oma tegevuses lähtuma TsMS § 477 lg-st 7, et kohtul puudub asjaolude tuvastamise kohtustus.
28.Kohus ja kohtutäitur on esitanud avaldajale korduvalt ettepaneku esitada kohtule hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks, selle asemel, et tegeleda täitemenetluse dokumentide ja asjaolude tuvastamisega. Kohtutäituri poolt koos sissenõudjaga kujundatud nõue oleks hagi esitamisel oluline rahaline koormus. Avaldaja hinnangul ei ole viidatud hagi esitamine põhjendatud enne, kui on läbi viidud õiguspärane eelmenetlus maakohtu poolt kohtutäituri tegevusele. Eelmenetluse käigus peaks selguma dokumentaalselt tõendatud hagi hind.
29.Täitemenetluse peatamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel jättis maakohus tähelepanuta avaldaja 10. oktoobril esitatud vastuse, milles avaldaja esitas täiendavad selgitused, ja riigilõivu tasumist kinnitava maksekorralduse. Avaldaja kaebuse liigendamine kohtu algatusel on meelevaldne ja taotluste eraldamine kontekstist ei ole põhjendatud ning õiguspärane, sest avaldaja käsitleb avaldust jätkuvalt kogumis. Täitemenetluse peatamise taotluse hindamisel ei määratlenud maakohus ebaõigesti olukorda erandlikuks isegi juhul, kus põhistamata mahus majandusliku täiendava koormuse kujundamisel on kohtutäitur tegutsenud ebaseaduslikult ning erandlikuks asjaoluks ei saa kohtu seisukohalt pidada ka laste võrdse kohtlemise vajadust sh võlgniku teiste alaealiste laste vajaduste esmast tagamist.
30.Ei ole seaduspärane kui kohtutäituri juhendamisel kujundab sissenõudja täitemenetluse algatamise avaldust summaliselt ja kohtutäitur jätab kontrollimata algdokumendid.
31.Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja ei saa vaidlustada ühtegi kohtutäituri toimingut, sest kohtutäituri viidatud 10 päeva on möödunud. Kohtutäituri poolt läbi viidud toimingud täitemenetluses on kontrollitavad ja tuvastatavad aegreas tagasiulatuvalt esmase algdokumendini ning ei vabasta kohut kohustusest toimingute tuvastamisel hinnata kohtutäituri tegevuse vastavust seadusele.
32.26. novembri 2018. a määruses jättis maakohus ebaõigesti tuvastamata, et kohtutäituri tegevus ei vasta seadusele. Kohtutäituri 6. novembril 2018 esitatud andmed kinnitavad, et kohtutäitur juhendas sissenõudjat taotlema maksimaalset summat elatise võlgnevusena ja esitas täitemenetluse läbiviimise tasuna põhistamata nõude. Maakohus eeltoodule oma hinnangut ei andnud. Kohtutäitur on täitemenetluse alustamise tasu suurendanud sellega, et lisas tasumäärale käibemaksu. Menetluse edasine käik
33.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
34.Sissenõudja oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
35.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
36.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta mõlemad maakohtu määrused muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
37.Avaldaja on praeguses asjas palunud täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel ning esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna see oleks TSM § 45 eesmärki arvestades edutu. Kaebuse kohtutäituri 10. septembri 2018. otsuse peale jättis maakohus rahuldamata, kuna TMS § 132 lg-st 2 tulenevalt puudub alus sissetuleku arestimisel arvestada avaldaja teiste ülalpeetavatega. Avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu vaidlustamise osas jättis maakohus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel, kuna avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kohtutäituri tasu otsuse peale kohtutäiturile kaebust esitanud. Avaldaja on määruskaebusest nähtuvalt taotlenud ringkonnakohtult maakohtu määruste tühistamist täies ulatuses ja uue määruse tegemist, millega tema avaldus ja kaebus rahuldada.
38.Ringkonnakohus määruskaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide olulist rikkumist asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Maakohtu määrused vastavad TsMS § 465 lg 5 nõuetele, mh nähtuvad määrustest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud täitemenetluse läbiviimise ja peatamise eeldusi ning kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuli keelduda täitemenetluse peatamise avalduse ja kohtutäituri tasu otsusele esitatud kaebuse menetlusse võtmisest ning miks ei saa rahuldada avaldaja esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale sissetuleku arestimisakti täiendamata jätmisel. Maakohtu järeldused peavad paika nii seisukoha osas, et praeguses asjas ei ole esile toodud TMS §-s 45 kohaldamiseks erandlikke asjaolusid, kui ka osas, mis puudutab arestimisakti täiendamise võimalikkust avaldaja esile toodud asjaoludel, arvestades TMS § 132 lg-s 2 sätestatut.
39.Vaatamata avaldaja seisukohale, et tema avaldust ja kaebust tuleb lahendada üksnes tervikuna, käsitleb ringkonnakohus eraldi avaldaja täitemenetluse peatamise avaldusega seotud küsimusi (I), kaebust kohtutäituri tegevusele sissetuleku arestimisakti (II) ja kohtutäituri tasu (III) vaidlustamisel. Lõpuks otsustab kolleegium menetluslikud küsimused (IV). I
40.Seoses TMS § 45 alusel esitatud täitemenetluse peatamise avalduse menetlemisest keeldumisega selgitab ringkonnakohus esmalt, et olukorras, kus maakohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, ei saa ringkonnakohus teha lahendit, millega rahuldab avalduse. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldunud, saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada ja saata avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus keeldus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest.
41.Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
42.Maakohus kohaldas TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet ja jättis avalduse pärast korduvat käiguta jätmist menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on tegemist perspektiivitu avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine võimatu. Maakohus selgitas korduvalt avaldajale TMS § 45 kohaldamise eeldusi ja eesmärki (I kd, tl-d 48 – 50, 156, 191 – 192). Maakohus lähtus avaldaja esitatud asjaoludest ja leidis, et kuna tegemist ei ole erandlike asjaoludega TMS § 45 mõttes, siis taotletava eesmärgi saavutamine on objektiivselt võimatu. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Asjaolu, et võlgnikul on veel ülalpeetavaid lapsi, ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamiseks. Samuti ei ole Riigikohtu praktika kohaselt võimalik peatada täitemenetlust taotletud ajavahemikuks (vt 3-2-1-79-12). Seejuures selgitas maakohus õigesti, et nõude suuruse vaidlustamiseks ei ole kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri tegevusele, vaid tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Avaldaja seisukoht, et hagivaidlus on menetlusosalisele kulukam, ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Avaldajal saab oma õigusi kaitsta seaduses ettenähtud alustel. Maakohus on oma seisukohti TsMS § 465 lg 2 nõuetele vastavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et kuigi avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib üldjuhul keelduda üksnes juhul, kui avalduses esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, on kohtupraktikas TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel esikohale seatud menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Ka erialakirjanduses on leitud, et kohus peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II, Tallinn, Juura, 2017, lk 459). Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
43.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult võlgniku avalduse täitemenetluse peatamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. II
44.Kaebuses kohtutäituri tegevuse peale palus avaldaja muuta kohtutäituri arestimisakti mittearestitava sissetuleku suuruse osas.
45.Seoses sissetuleku arestimisega on TMS § 133 lg 1 järgi võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (TMS § 131) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (TMS § 132) suuremal määral. Kui kohtutäitur on eksinud, siis TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku avalduse alusel osa sissetulekutest aresti alt, on võlgnikul õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Elatisnõude täitmise puhul võlgniku kasutada jääva summa kohta tuleb silmas pidada erisätet TMS § 132 lg 2, millele on nii kohtutäitur kui maakohus õigesti tähelepanu juhtinud.
46.Ringkonnakohus möönab, et sellise regulatsiooniga võib tekkida olukord, kus koheldakse ebavõrdselt täitedokumendi alusel elatist saama õigustatud isikut ja võlgniku teisi ülalpeetavaid, s.o praegusel juhul avaldajaga koos elavaid kolme alaealist last. Sellise olukorra vältimiseks näeb perekonnaseadus (PKS) ette võimaluse pöörduda kohtu poole väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 459 lg 1 alusel on pärast otsuse jõustumist, millega avaldajalt mõisteti välja perioodilised maksed, avaldajal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus saab hinnata hagimenetluses, kas esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks, sh asjaolu, kas võlgniku teised lapsed osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Kohtutäitur selliseid asjaolusid arestimisakti koostamisel hinnata ega arvesse võtta ei saa, mistõttu ei saa praegusel juhul kohtutäiturile ette heita, et ta võlgniku teisi lapsi sissetuleku mittearestitava osa märkimisel ei arvestanud. Seega on maakohus õigesti jätnud avaldaja kaebuse arestimisakti vaidlustamise osas rahuldamata.
47.Seoses määruskaebuse väitega, et hagimenetlus on võlgniku jaoks kulukam, märgib ringkonnakohus, et elatise muutmise hagi esitamisel riigilõivu ei võeta (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 2). III
48.12. novembril 2018 esitatud kaebuse täpsustuses vaidlustas avaldaja ka kohtutäituri tasu, leides, et kohtutäitur on ebaõigesti lisanud menetluse alustamise tasule käibemaksu.
49.Seoses kohtutäituri tasu arvestuse vaidlustamisega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nimetatud toimingu osas ei nähtu toimikust, et võlgnik oleks täituritasu väljamõistmise otsuse peale esitanud kohtutäiturile kaebuse. Seetõttu on maakohus põhjendatult keeldunud nimetatud toimingu peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel.
50.Avaldaja etteheitest maakohtule võib aru saada, et avaldaja hinnangul tuleb kohtul menetleda kõiki kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusi sõltumata seaduses ettenähtud korrast ja tähtaegadest. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Võlgnik ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale üldiselt, vaid vaidlustada
tuleb konkreetset kohtutäituri otsust või tegevust (toimingu tegemata jätmist) ja seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on seaduses selge regulatsioon. Kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamiseks tuli TMS § 217 lg 1 järgi esitada kaebus esmalt täiturile endale ja seda kümne päeva jooksul alates otsusest teadasaamisest. Selle kaebuse kohta pidi kohtutäitur TMS § 217 lg 5 järgi tegema omakorda motiveeritud otsuse ja selle avaldajale kätte toimetama. Selle otsuse peale saanuks avaldaja TMS § 218 lg 1 järgi esitada kaebuse maakohtule. Kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg 1 teise lause järgi enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, st kohtutäiturile kaebamine on kohustuslik kohtueelne menetlus.
51.Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mistõttu oli ta minetanud õiguse kohtutäituri tasu vaidlustada ja kaebuse menetlusse võtmisest tuli keelduda. IV
52.Maakohtu määruste muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10). TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Toimikust nähtuvalt sissenõudja menetlustoiminguid teinud ei ole, mistõttu puuduvad tal TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
53.TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.