Makker Grupp OÜ täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 185/2021/258
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Makker Grupp OÜ (registrikood: 14628127; aadress: Kaare tee 40, Veibri küla, Luunja vald, 62220 Tartu maakond; e-post: [email protected]); Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Jxxxxxx Kxxxx; Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine (Advokaadibüroo
Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 korras.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.Makker Grupp OÜ esitas 10.05.2021. a Tartu Maakohtule avalduse (tl 3-5) täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 185/2021/258 TMS § 45 alusel. Alternatiivselt pikendada täiteasjas kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise algustähtaega kuni tsiviilasjas nr 2-17-7339 on jõustunud menetlust lõpetav lahend. Avalduse kohaselt tegi Makker Grupp OÜ ainuosanik 20.04.2020. a otsuse, millega kutsus äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi KxxxxxJxxxxxxx. 2020. a juulis sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik suulise töölepingu ning puudutatud isik asus avaldaja juurde veoautojuhina. Ajavahemikul 27.07-09.10.2020. a omastas Vxxxxx Sxxxxxxxxkorduvalt avaldaja vara, tankides kütust isiklikuks otstarbeks. Avaldaja ütles 11.12.2020. a puudutatud isikuga sõlmitud töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu. 11.01.2020. a esitas puudutatud isik töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise nõuetes. Töövaidluskomisjon pidas töövaidlusasjas 18.02.2021. a istungi, kuid selle aega avaldajaga ei kooskõlastatud. Avaldaja esindajal ei õnnestunud tervisliku seisundi tõttu istungile ilmuda, millest ta 18.02.2021. a ka töövaidluskomisjoni teavitas. Avaldajal oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. 22.01.2021. a tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega rahuldas Vxxxxx Sxxxxxxxx avalduse osaliselt. 05.03.2021. a edastas töövaidluskomisjon otsuse avaldaja e-posti aadressile ning palus kinnitada selle kättesaamist. Avaldaja seda ei teinud, kuna viibis operatsioonil. 12.03.2021. a toimetati otsus tähitud kirjaga kätte Kxxxx Jxxxxxxxxx, kes ei olnud aga enam äriühingu juhatuse liige. 23.04.2021. a edastas kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldajale täitmisteate otsuse sundtäitmiseks täiteasjas nr 185/2021/158. Viimati nimetatud kuupäeval sai avaldaja teada, et töövaidluskomisjon on teinud vastavasisulise otsuse. Avaldaja leiab, et otsuse ei ole talle nõuetekohaselt kättetoimetatud. 07.05.2021. a esitas avaldaja Tartu Maakohtule taotluse Vxxxxx Sxxxxxxxx avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning menetlustähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr 2-21-7339. Avalduse esitamise seisuga ei ole kohus otsustanud taotluse menetlusse võtmist. Täitemenetluses saabub kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 24.05.2021. a. Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane, kuna tsiviilasjas nr 2-21-7339 otsustab kohus, kas täitedokument on üldse kehtiv. Seega seni, kuni ei ole nimetatud tsiviilasjas menetlust lõpetav lahend jõustunud, ei ole välistatud, et täitedokument on kehtetu ning täitmisteade tuleb tühistada. Täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane ka arvestades avaldaja majanduslikku seisundit. Avaldaja on majanduslikult halvas seisus ja ei saa lubada endale veel täiendava kahju tekkimist. Avaldajal on märkimisväärne maksuvõlg, s.o summas 7712,32 eurot. 2021. a I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907,45 eurot. Avaldaja majanduslikku seisu õõnestas ka fakt, et puudutatud isik omastas korduvalt talle tööülesannete täitmiseks ettenähtud kütusekaardiga kütust. Avaldaja peab otsuse kättetoimetamise vea tõttu tasuma puudutatud isikule 6641,46 eurot, mis on väga suur summa. Avaldaja hinnangul ei riiva täitemenetluse peatamine puudutatud isiku õigusi. Kui kohus tsiviilasjas nr 2-21-7339 avaldaja taotlust menetlusse ei võta, jääb otsus TvLS § 59 lg 1 p 2 kohaselt jõusse. Kui kohus leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, säilib puudutatud isikule täitedokument. Otsuse sundtäitmise viibimise kompenseerib töötajale viivis. Olukorras, kus avaldaja ei oleks kohtule hagiavaldust esitanud, oleks avaldajal olnud vältimatult vajalik sõlmida maksegraafik, mis ei kahjusta sissenõudja huve. Puudutatud isikul tuleb igal juhul arvestada kohustuse täitmise viibimisega, mille kompensatsiooniks on puudutatud isikule otsusega väljamõistetud viivis.
Avaldaja huvi täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamiseks kaalub üles puudutatud isiku huvi nõude rahuldamisele. Avaldaja hinnangul on käesolevalt täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamine äärmiselt oluline, sest vastasel juhul kohustub avaldaja tasuma puudutatud isikule kahjuhüvitist, millel tegelikkuses puudub alus.
2.Kohus algatas 12.05.2021. a määrusega (tl 1) hagita menetluse Makker Grupp OÜ avalduse alusel täitemenetluse peatamise otsustamiseks täiteasjas nr 185/2021/258. Alternatiivselt pikendada täiteasjas kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise algustähtaega. Kohus kohustas puudutatud isikut Vxxxxx Sxxxxxxxx esitatud avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul.
3.Makker Grupp OÜ esitas 20.05.2021. a kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 54-55). Avaldaja taotleb täiteasjas nr 185/2021/258 täitemenetluse peatamist. Alternatiivselt lubada täiteasjas täitemenetluse jätkamine üksnes Vxxxxx Sxxxxxxxx poolt tagatise andmise vastu. Määrata täiteasjas täitemenetluse jätkamise lubamiseks antava tagatise suuruseks 7106,46 eurot. Alternatiivselt kohaldada muud kohtu poolt sobivamaks peetavat esialgse õiguskaitse abinõud. Lahendada esialgse õiguskaitse taotlus viivitamatult, ilma Vxxxxx Sxxxxxxxx eelnevalt ära kuulamata. Esitatu kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine avaldaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel möödub täitedokumendist tuleneva kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o 24.05.2021. a. Kohus kohustas 14.05.2021. a määrusega puudutatud isikut esitama seisukoht esitatud avaldusele 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättesaamisest. Avaldajal on põhjendatud alus eeldada, et puudutatud isik ei esita enda seisukohta enne vabatahtliku tähtaja möödumist. Pärast vabatahtliku tähtaja möödumist, s.o alates 25.05.2021. a on avaldaja kohustatud tasuma kohtutäituri tasu täies ulatuses ning alates nimetatud ajast on kohtutäituril ka õigus teostada avaldaja suhtes täitetoiminguid. Seetõttu on avaldaja õiguste kaitseks vajalik reageerida viivitamatult ning peatada täitemenetlus. Täitemenetluse peatamine ei piira puudutatud isiku õigusi.
4.Kohus jättis 24.05.2021. a määrusega (tl 60-61) Makker Grupp OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
5.Puudutatud isik esitas 24.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha esitatud avaldusele (tl 6364). Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Puudutatud isik osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-12 (p 11) ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-14138 (p 42) ja leiab, et avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tema raske majanduslik olukord oleks ajutine ning millele tuginedes saaks väita, et avaldaja on tulevikus võimeline kohustusi täitma. Lisaks viitab puudutatud isik Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2017. a määrusele tsiviilasjas nr 2-17-9416 ja 06.05.2015. a määrusele tsiviilasjas nr 2-15-6193. Kohus saab TMS § 45 kohaldamisel arvestada üksnes võlgniku isikust tulenevate erakordsete asjaoludega. Avaldaja hinnangul annaksid aluse teha töövaidluskomisjonis puudutatud isiku kasuks lahendatud töövaidluse hagimenetluses läbivaatamisel vastupidise otsuse. Seda asjaolu ei saa lugeda TMS § 45 kohaldamise mõttes erandlikuks. Kohtupraktika kohaselt on sundtäitmisel olevale nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid võimalik esitada TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses. Eeltoodust lähtudes ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avaldaja eesmärgiks on vabaneda sundtäitmisel oleva kohustuse täitmisest, millist eesmärki ei ole võimalik avalduse rahuldamisega võimalik saavutada. Lisaks ei ole avaldaja toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvi täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja
väitega, et täitemenetluse peatamine või vabatahtliku täitmise alguskuupäeva edasilükkamine ei tekita kahju puudutatud isikule. Töövaidluskomisjoni otsusega on puudutatud isiku kasuks muu hulgas välja mõistetud saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.10-11.12.2020. a eest brutosummas 3244,47 eurot. Otsus jõustus 20.04.2021. a. Seega töötasu väljamakse oli otsuse jõustumise ajaks viibinud juba ligikaudu 5 kuud. Kohane ei ole väita, et viivituse kompenseeriks viivis 8% aastas. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja on tahtlikult esitanud perspektiivitu avalduse ja taotluse töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse hagimenetluses läbivaatamiseks eesmärgiga täitemenetlust alusetult venitada. Kui kohus ei jäta avaldust TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
6.Avaldaja esitas 03.06.2021. a kohtule seisukoha puudutatud isiku 24.05.2021. a vastuse osas (tl 66-67). Avaldaja hinnangul on täitemenetluse peatamine sobiv õiguskaitsevahend. Avaldaja osundab, et ta ei taotle täitemenetluse lõpetamist nagu on oma seisukohas märkinud puudutatud isik. Arvestades puudutatud isiku seisukoha ebaõiget lähtepunkti, on puudutatud isik jõudnud ka ebaõigele järeldusele, et kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 järgi. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on kehtiva täitedokumendi olemasolu. Kuivõrd pooled alles vaidlevad tsiviilasjas nr 2-21-7339 täitedokumendi kehtivuse üle, siis ei ole võimalik TMS § 221 kohaldada. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-10 ( p11). Täitedokumendi vaidlustamiseks esitas avaldaja kohtule TvLS § 58 lg 4 kohase taotluse, mille menetlemisel kohustab kohus puudutatud isikut esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagi vormis. Sisuliselt on tegemist tuvastushagiga, s.o eesmärk on tuvastada, kas töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega on avaldaja valinud õige õiguskaitsevahendi. TMS § 221 kohaldamine on välistatud ka seetõttu, et säte reguleerib juhtumit, mil täitedokumendist nähtuv nõue ei ole mingil põhjusel täidetav, näiteks on juba rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Käesolevalt ei ole tegemist TMS § 221 kohaldamisalasse kuuluva olukorraga, sest töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude täidetavus ei ole selge. Seni, kuni pooled täitedokumendi kehtivuse üle vaidlevad, on otstarbekas täitemenetlus peatada, mitte lõpetada. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-03 (p 31). Avaldaja eesmärk täitemenetluse peatamise avalduse esitamisel on vältida hilisemate nõuete esitamist juhukus, kui täitedokument osutub kehtetuks. Täitemenetluse peatamiseks esineb erandlik asjaolu. Täitedokumendi ebaselgus on erandlik asjaolu, mille alusel tuleb täitemenetlus peatada. Kui täitemenetlus jätkub ning tsiviilasjas nr 2-21-7339 jõustub menetlust lõpetav lahend, millega kohus tuvastab täitedokumendi kehtetuse, siis on avaldajal sisuliselt võimatu enampakkumisel müüdud vara tagasi enda omandisse saada. Täitemenetluse peatamisel ei ole raskeid tagajärgi. Täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1) ning täitedokumendi kehtivuse tuvastamisel on puudutatud isikul õigus nõuda viivist. Avaldaja rasket majanduslikku seisundit tuleb TMS § 45 kohaldamisel hinnata koos faktiga, et pooled vaidlevad täitedokumendi kehtivuse üle. Isegi kui eeldada, et täitedokumendi kehtivuse üle puudub vaidlus, on halb majanduslik seisund eraldiseisvalt käsitletav erandliku asjaoluna TMS § 45 mõistes. Avaldaja viitab lahendile tsiviilasjas nr 2-13-49381 (p 6). Täitemenetluse jätkumisel ja täitedokumendi kehtetuse tuvastamisel tekib avaldajale kahju, mille ulatust ei ole võimalik prognoosida, kuid mille tekkimist on võimalik täitemenetluse peatamisega vältida. Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 2-17-9416, et võimalikule vastunõudele tuginemine ei anna automaatselt alust täitemenetluse peatamiseks. Vastunõudega seonduvad väited ei ole asjakohased, sest avaldaja ei ole esitanud puudutatud isiku suhtes vastunõuet ega tuginenud sellele TMS § 45 sisustamisel.
Eelnevast tulenevalt esineb täitemenetluse peatamiseks erandlik asjaolu ning puudutatud isik ei ole põhistanud vastupidist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (p 11), et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
9.Avaldaja on erandliku asjaoluna välja toonud, et täitedokumendi, s.o töövaidluskomisjoni 05.03.2021. a otsus töövaidlusasjas nr 4-1/76/21 on ebaselge ning Makker Grupp OÜ on 07.05.2021. a esitanud kohtule taotluse vaadata puudutatud isiku töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tervikuna läbi hagimenetluse korras hagina. Makker Grupp OÜ hinnangul võib kohus hagimenetluses tuvastada täitedokumendi kehtetuse. Kohus märgib, et TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei ole normi eesmärk täitedokumendiga tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega kaasnev ootus, et kohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole kohtu hinnangul täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohus 04.06.2021. a määrusega jätnud rahuldamata Makker Grupp OÜ taotluse ennistada Vxxxxx Sxxxxxxxx poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamise tähtaeg. Kohus jättis menetlusse võtmata ning luges tagastatuks Makker Grupp OÜ taotluse puudutatud isiku poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Seega on kohus kujundanud oma seisukoha avaldaja poolt esitatud hagiavalduse menetlemise osas- see jäeti menetlusse võtmata ja tagastati, seega on ära langenud avaldaja väide, et täitedokumendi- töövaidluskomisjoni 22.02.2021 otsuse kui täitedokumendi osas on ebaselgus. Ebaselgust täitedokumendi kehtivuse osas ei ole ja täitedokument on täidetav.
10.Lisaks on avaldaja tuginenud asjaolule, et täitemenetluse jätkamine on avaldaja suhtes ebaõiglane ka avaldaja majanduslikult halva seisundi tõttu. Avaldajal on maksuvõlg summas 7712,32 eurot. 2021. a I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907,45 eurot, mis viitab väheaktiivsele majandustegevusele.
Kohus leiab, et avaldaja väited, mis puudutavad tema majanduslikku seisundit, on tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas on temal võlgnikuna võimalus täitedokumendist tulenevat kohustust pärast taotletava täitemenetluse peatamise äralangemist täita. Lisaks ei ole avaldaja kohtule tõendanud, et tal oleks ka muud vara, mille arvel sundtäidetavat nõuet tasuda. Kohtu hinnangul ei saa esiletoodud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et avaldajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus tasuda (ja seda ootama jäädes tuleks täitemenetlus peatada). Seega ei nähtu esitatust, et avaldaja viidatud majanduslikud raskused oleksid tekkinud ootamatult ning sellega kaasnevad probleemid lahendatavad hüpoteetilise täitemenetluse peatamise aja jooksul. Kohus kontrollis äriregistrist, et ettevõtja Makker Grupp OÜ põhitegevusala on kaubavedu maanteel, aastal 2019 oli tema käive 104 705 eurot ja kasum 16 931 eurot. Seega oli tegemist jätkusuutlikult tegutseva ettevõttega. Puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks olukord oluliselt muutunud. Kohus kontrollis ka avaldaja maksuvõla olukorda (TsMS § 477 lg.7, lg.5). Avaldajal on maksuvõlg umbes 8000 eurot, millest tasumise graafikus umbes 6500 eurot ja võla tasumise lõppkuupäev saabub aastal 2023. Selline olukord viitab, et avaldaja näol on tegemist tavapärase ja oma kohustustega üldiselt toimetuleva äriühinguga. Maksukohustuse ajatamine viitab, et avaldaja tegutseb jätkuvalt ja tal on võimalik jätkuvalt ka oma kohustusi täita, s.h. töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Avaldaja on oma 03.06.2021. a kirjalikus seisukohas märkinud, et olukorras, kus täitemenetlus jätkub ning kohus tuvastab siiski täitedokumendi kehtivuse, on avaldaja sunnitud enda vara tagasisaamiseks tegema kulutusi, kuid kulutuste ulatust ei ole võimalik prognoosida. Kohtu hinnangul ei saa toodud asjaolu olla ülalviidatud kohtupraktikast tulenev mõjuv põhjus täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.
11.Eeltoodust tulenevalt ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et täiteasjas nr 185/2021/258 täitmine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane viisil või määral, mis kaaluks üles sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul. Ka sissenõudja ja võlgniku huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Menetluskulud Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. Avaldaja on tasunud tsiviilasjas nr 2-21-7442 avalduse esitamisel 10.05.2021. a riigilõivu 50 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 18.05.2021. a tasunud samuti riigilõivu 50 eurot. Kantud kulu jääb avaldajal kanda. Kohus märgib, et puudutatud isiku menetluskulu jääb kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.