XX avaldus õiguste peatamise ja nende andmise keelamise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II (sissenõudja) YY (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (sissenõudja) BB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute II ja III ühine seaduslik esindaja CC
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. jaanuari 2019. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.Harju Maakohus rahuldas 11. septembri 2018. a määrusega käesolevas tsiviilasjas Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) 27. veebruari 2018. a avalduse XX (avaldaja) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks tähtajatult ja keelas kohus avaldajale mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise.
2.Avaldaja esitas 5. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse õiguste peatamise ja nende andmise keelamise lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1775 lg p 1 alusel. Avalduse kohaselt on ta tasunud YY ja BB (sissenõudjad) emale CC-le (laste ema) 1800 eurot sularahas.
3.Laste ema teatas 24. septembril 2018 kohtule, et avaldaja tasus võlgnevuse 1800 eurot.
10.detsembril 2018 avaldas kohtutäitur, et toetab avaldust, kuna laste ema teavitas kohtutäiturit 27. septembril 2018 võlgnevuse 1800 euro kättesaamisest. Uue asjaoluna teatas laste ema 12. detsembril 2018 kohtule, et sissenõudjad ei ole avalduses väidetud 1800 eurot sularahas saanud ning selgitas, et last ema pidi avaldaja palvel saatma kohtule e-kirja, nagu oleks ta juba raha saanud, sest avaldaja lubas kohe peale seda ära maksta ja edaspidi elatist korralikult maksma hakata. Avaldaja ei ole seda teinud.
4.Maakohus kuulas 14. detsembril 2018 telefoni teel ära laste ema ja kohtutäituri. Kohtutäitur teatas, et laste ema on kohtutäiturit teavitanud, et tegelikkuses ei ole ta avaldajalt raha saanud. Sissenõudjad saavad endiselt elatisabi. Kohtutäitur oli veendunud, et avaldaja ei ole võlga ära tasunud. Laste ema avaldas, et avaldaja ostis lastele sünnipäevakingid, maksis eelkooli (25 eurot) ja trennide (120 eurot) eest, kuid alles pärast seda, kui laste ema saatis 12. detsembril 2018 kirja kohtule. Laste ema oli seisukohal, et avaldajale on juhiload olulised, sest pärast Harju Maakohtu 11. septembri 2018. a määrust on avaldaja hakanud laste vastu huvi tundma ja lubadusi andma. Kohtutäitur teatas, et seoses uute asjaolude ilmnemisega ei toeta ta avaldaja avaldust ega pea põhjendatuks õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamist.
5.Kohus andis avaldajale tähtaja kuni 4. jaanuarini 2019 tõendite esitamiseks selles osas, et ta on võlgnevuse ära tasunud. Avaldaja teatas 4. jaanuaril 2019 e-kirja teel, et tal ei ole võimalik tõendada raha maksmist, kuid raha on üle antud pärast seda, kui laste ema kirjutas tema juuresolekul kohtule 24. septembri 2018. a kirja. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 17. jaanuari 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja tugines avalduse esitamisel TMS § 1775 lg 1 p-le 1 ja tõi esile, et ta on tasunud elatise võlgnevuse 1800 eurot sularahas, tuli avalduse rahuldamiseks avaldajal tõendada, et ta on tasunud vähemalt kolme kuu elatise, kuid avaldaja ei tõendanud selles osas oma väiteid. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub vaid, et avaldaja ostis 8. ja 9. detsembril 2018 Kaubamaja lastemaailmast riideid ning DD on kandnud 22. novembril 2018 QQ kontole 300 eurot. Samuti ei teinud avaldaja kohtu jaoks usutavaks, et panga kaudu elatise maksmine kahjustaks lapsi.
8.Maakohus tuvastas, et avaldajalt on kohtuotsusega väljamõistetud elatis miinimummääras mõlema sissenõudja kasuks ning seega tuleb avaldajal vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 ja Harju Maakohtu 13. detsembri 2016. a otsusele tasuda kummalegi sissenõudjale elatist 270 eurot kuus, kokku 540 eurot kuus. Seetõttu ei ole 250 euro eest riiete ostmine piisav tõendamaks oma elatisevõlgnevuse tasumist.
9.Maakohus luges usutavaks täituri ja laste ema selgitusi selle kohta, et laste ema kirjutas
24.septembri 2018. a e-kirja raha kättesaamise kohta avaldaja manipulatsiooni
tulemusena, kuna avaldaja veenis laste ema, et kui ta sellise kirja kirjutab, siis ta maksab raha ära, muidu mitte. Laste ema on laste üksinda kasvatamise ja ülalpidamise tõttu suures rahalises kitsikuses ja saab ülalpidamise teenimiseks tööl käia ainult tänu oma sugulaste abile, siis seetõttu lootis ta siiralt, et avaldaja maksab kirja kirjutamise järgselt raha ära. Tegelikult seda ei juhtunud. Puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad oleksid elatise maksmises kokku leppinud muul viisil, kui seda on Harju Maakohtu
13.detsembri 2016. a otsuses määratud – s.o elatis tuleb igakuiselt tasuda YY kontole.
10.Arvestades, et pärast juhtimisõiguse lubade peatamise meetme rakendamist on avaldaja hakanud laste vastu rohkem huvi tundma ning neid toetama (lastele riiete ostmine detsembris 2018, samuti lastele sünnipäevaks kingituste ostmine ja laste treeningute eest tasumine), on kohtu hinnangul antud meede avaldaja suhtes olnud asjakohane, vajalik ja viinud lähemale soovitud eesmärgile – et avaldaja asuks oma laste eest hoolitsema ja neid toetama. Seega on õiguste peatamine olnud avaldaja suhtes põhjendatud. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada avaldaja juhtimisõiguse peatamine.
12.Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema avaldus tuli jätta rahuldamata seetõttu, et ta ei ole 24. septembril 2018 tasunud laste emale sularahas 1800 eurot. Kui laste ema väited vastaksid tõele, siis ei oleks ta raha saamise kinnitust kohtutäiturile
27.septembril 2018 (s.o kolme päeva möödudes) saatnud. Kui avaldaja oleks laste ema petnud, siis ei oleks viimane vaikinud kuni 12. detsembrini 2018. Laste ema ei saa tagasi võtta enda kinnitust raha saamise kohta. Avaldaja leiab, et 24. septembril 2018 antud raha sai vastaspoolel 12. detsembriks 2018 lihtsalt otsa ja seetõttu otsustas ta mõjutada avaldajat kohtu kaudu uuesti, et saada sama rahasumma avaldajalt uuesti.
13.Avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele, kuna TMS § 1775 lg 1 p-s 1 ettenähtud eeldus on täidetud. Soovi korral ja aluste olemasolul võib kohtutäitur uue peatamise avaldusega uues menetluses kohtu poole pöörduda, kuid see ei mõjuta 11. septembri 2018. a määrusega ettenähtud õiguse peatamise lõpetamist. Menetluse edasine käik
14.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Sissenõudjad oma seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.TMS § 1775 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. Võlgnik väidab määruskaebuses, et ta on täitnud TMS § 1775 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse ning määrus tuleb tühistada, kuna maakohus tuvastas ebaõigesti, et elatisvõlg 1800 eurot on tasumata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel ja on põhjendatult pidanud usutavaks laste ema selgitust selle kohta, et esialgne kinnitus elatisvõla sularahas saamise kohta oli antud avaldaja survel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6, § 659).
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist, ei toimikust nähtuvalt on laste ema saatnud kohtule adresseeritud kirja kohtutäiturile edasi 26. septembril 2018 (tl 84), s.o kohe pärast kohtult teabe saamist, et tema avaldust ei menetleta ja tal tuleb pöörduda selgituste saamiseks kohtutäituri poole (tl 81). 12. detsembril 2018. a kirja saatis laste ema vastuseks kohtu nõudele esitada arvamus avaldaja avalduse kohta (tl-d 104 ja 105). Arvestades laste ema selgitusi ning kohtutäituri ja maakohtu veendumust, peab ka ringkonnakohus praegusel juhul usutavamaks laste ema kinnitust, et vaatamata algsele lubadusele ei ole avaldaja elatise võlga siiski tasunud. Seetõttu ei ole avaldaja avaldus õiguste peatamise ja nende andmise keelamise lõpetamiseks põhjendatud ja tuleb jätta jätkuvalt rahuldamata.
20.Lisaks eelnevale selgitab ringkonnakohus avaldajale, et seadusandja on soovinud õiguste peatamise meetmega mõjutada võlgnikku, et ta hakkaks regulaarselt lastele elatist maksma. Seaduse eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Praeguses asjas tugineb võlgnik määruskaebuses sellele, et ta on väidetavalt täitnud TMS § 1775 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse, tasudes vähemalt 3 kuu elatise, kuid samas ei ole ta väitnud, et ta korrapäraselt elatist maksaks. Korrapärase elatise maksmise all peetakse silmas seda, et võlgnik tasub igakuiselt jooksvat elatist. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte üksnes kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Võlgniku määruskaebusest võib aga välja lugeda, et tema väidetavalt tasutud summa elatisvõla katteks on jäänud ainukeseks elatise tasumiseks alates 24. septembrist 2018. Avaldaja märgib, et soovi korral ja aluste olemasolul võib kohtutäitur uue peatamise avaldusega uues menetluses kohtu poole pöörduda, kuid see ei mõjuta 11. septembri 2018. a määrusega ettenähtud õiguse peatamise lõpetamist. Seega möönab avaldaja, et tema eesmärk oli saavutada ühekordse summa tasumisega üksnes juhtimisõiguse peatamise lõpetamine, mitte alustada regulaarselt oma lastele elatise maksmist. Sellega tunnistab avaldaja, et ta ei soovi täita TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimusi kohtutäituri avalduse esitamise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku selline suhtumine pahatahtlik ega ole kooskõlas seaduse eesmärgiga, samuti ei ole see kooskõlas menetlusökonoomiaga.
21.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et võlgnik ei ole tõendanud põhjuste olemasolu, mis peaks praegusel juhul õiguse piiramise tema suhtes välistama. Võlgniku õiguse piiramise eeldused on jätkuvalt jõus ja ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisel on praegusel juhul võlgnikule elatist tasuma innustav mõju.
22.Kuivõrd määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ka määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Toimikust nähtuvalt esitas kohtutäitur seisukoha määruskaebusele õigusteenust kasutamata ning sissenõudjad menetlustoiminguid teinud ei ole, mistõttu puuduvad neil TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.