Tallinna kohtutÀituri E Ve avaldus vÔlgniku E Mi Ôiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot Avaldaja: Tallinna kohtutĂ€itur E V (bĂŒroo asukoht xx 10114 Tallinn, e-post xxx), seaduslik esindaja kohtutĂ€ituri abi V K (e-post xxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I (vĂ”lgnik): E M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Puudutatud isik II (sissenĂ”udja tĂ€iteasjas 022/2017/2716): M Ma (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik III (sissenĂ”udja 022/2017/2717): M Ma (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isikute II ja III ĂŒhine seaduslik esindaja (lapsevanem): T T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus hagita asjas
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldus. Peatada vÔlgniku E Mi (isikukood xxx) mootorsÔiduki juhtimisÔiguse (juhiluba nr xxx - kehtivuse lÔpp 07.11.2018) kehtivus tÀhtajatult. JuhtimisÔigus loetakse peatunuks kohtumÀÀruse jÔustumisest arvates. Keelata E Mile mootorsÔiduki juhtimisÔiguse andmine. MÀÀrata kÀesoleva mÀÀruse tÀitmise korraks, et kÀesoleva kohtumÀÀruse jÔustumisel on vÔlgnik E M kohustatud viie tööpÀeva jooksul mÀÀruse jÔustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine:
MÀÀrata kindlaks, et avaldajal ja sissenÔudjatel menetluskulud puuduvad. Toimetada kÀesolev mÀÀrus kÀtte avaldajale, vÔlgnikule ja sissenÔudjale.
2-18-3107
Harju Maakohtu tsiviilkantseleil edastada kÀesolev mÀÀrus selle jÔustumisel Maanteeametile.
Edasikaebamise kord KohtumÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 pÀeva jooksul alates mÀÀruse kÀttetoimetamisest. MÀÀruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel mÀÀruse tegemisest. KohtumÀÀruse peale mÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilÔiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgmiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tÀhtaeg, vÔib teha tÀhtaja viimasel pÀeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu tÀiendavad selgitused vÔlgnikule (TMS § 1775 lg 1) Kohus lÔpetab mÀÀrusega vÔlgniku Ôiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale Ôiguse ja loa andmise keelamise vÔlgniku avalduse alusel, kui: 1) vÔlgnik on tasunud vÀhemalt kolme kuu elatise; 2) vÔlgnik on sÔlminud sissenÔudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on tÀitnud seda vÀhemalt kolme jÀrjestikuse kuu jooksul; 3) Ôiguse peatamise vÔi Ôiguse andmise keelamise lÔpetamata jÀtmine oleks vÔlgniku suhtes ebaÔiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lÔppenud. Menetluse kÀik
1.Tallinna kohtutÀituri E V (avaldaja/kohtutÀitur) esitas 27.02.2018 Harju Maakohtule avalduse vÔlgniku E Mi (vÔlgnik) Ôiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Harju Maakohtu 28.02.2018 mÀÀrusega vĂ”eti avalduse menetlusse, kaasati puudutatud isikud (vĂ”lgnik, sissenĂ”udjad ja sissenĂ”udjate seaduslik esindaja) ja kĂŒsiti avalduse osas seisukohta.
3.SissenÔudjad said tsiviilasja materjalid kÀtte 02.03.2018 e-kirjaga.
4.VÔlgnik teatas 12.04.2018 telefoni teel, et on kohtu 02.03.2018 e-kirja, millega kohus edastas vÔlgnikule tsiviilasja materjalid, kÀtte saanud.
5.Kohus mÀÀras 09.05.2018 kirjaga menetlusosalistele tÀiendava tÀhtaja seisukohtade, taotluste ja tÔendite esitamiseks. Kohus selgitas menetlusosalistele tÔendamiskoormist. Kohtu kirjale vastas avaldaja 21.05.2018.
6.VÔlgnik ei ole kohtule oma seisukohti esitanud. Avaldaja nÔue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
7.VÔlgniku suhtes on algatatud tÀitemenetlused nr 022/2017/2716 ja 022/2017/2717. TÀitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 13.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-1616377 (tÀitedokument) ja sissenÔudjate tÀitmisavaldus. Harju Maakohtu 13.12.2016 kohtumÀÀruse nr 2-16-16377 alusel on vÔlgnik kohustatud tasuma sissenÔudjate kasuks elatist alates 01.10.2016 kuni sissenÔudjate tÀisealiseks saamiseni. SissenÔudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole vÔlgnik korrapÀraselt tÀitnud tÀitedokumendist tulenevat kohustust.
2-18-3107
8.NÔude sisu tÀitemenetluses 022/2017/2716 on jÀrgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenÔutavaks muutunud elatise vÔlgnevus summas 2 542,40 eurot.
9.NÔude sisu tÀitemenetluses 022/2017/2717 on jÀrgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenÔutavaks muutunud elatise vÔlgnevus summas 2 531,78 eurot.
10.TÀitmisteade on vÔlgnikule loetud kÀtte toimetatuks 09.06.2017 sissenÔudjate seadusliku esindaja poolt kohtutÀiturile teavitatud elukoha aadressil xxx. Seda on oma elukoha aadressina kinnitanud ka vÔlgnik: kullerile 06.06.2017, kell 12.27. TÀitmisteates mÀrgitud nÔude vabatahtlik tÀitmise tÀhtaeg on möödunud ning vÔlgnik ei ole tÀitemenetluses sissenÔutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.
11.08.01.2018 esitas sissenÔudjate seaduslik esindaja kohtutÀiturile avalduse, milles andis nÔusoleku hoiatuse tegemiseks Ôiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nÔusoleku avalduse esitamiseks kohtule.
12.TÀitemenetluse raames on kohtutÀitur tuvastanud, et vÔlgnik omab B kategooria juhtimisÔigust kehtivusega kuni 07.11.2018. Teisi tÀitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 nimetatud Ôigusi ja lube kohtutÀitur ei ole tuvastanud.
13.KohtutÀitur hoiatas vÔlgnikku 09.01.2018 ja hoiatus loeti vÔlgnikule kÀttetoimetatuks vÀljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 26.02.2018. 09.01.2018 edastati hoiatus tÀiendavalt ka vÔlgniku e-posti aadressile xxx, kuid kÀttesaamist ei ole vÔlgnik kinnitanud. KohtutÀitur mÀrgib, et hoiatus edastati lisaks 16.01.2018 lihtkirjana elukoha aadressile xxx ja kÀttetoimetamise teisel katsel 23.01.2018 kell 13.20 jÀeti hoiatus postkasti.
14.KohtutĂ€itur kinnitab, et vĂ”lgnik ei ole 30 pĂ€eva jooksul hoiatuse kĂ€ttetoimetamisest arvates tĂ€itnud vĂ€hemalt ĂŒhte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. TĂ€itemenetluse raames on kohtutĂ€itur arestinud vĂ”lgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nĂ”ude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel vĂ”lgnik ei tööta. TĂ€itemenetluse raames rakendatud abinĂ”ud ei ole viinud nĂ”ude tĂ€ieliku rahuldamiseni.
15.KohtutÀitur on seisukohal, et vÔlgniku juhtimisÔiguse piiramine motiveeriks ning sunniks vÔlgniku tasuma korrapÀraselt igakuist elatist. KohtutÀitur tugineb oma seisukoha esitamisel seaduseandja seletuskirjale, mille kohaselt ei ole vÔlgniku Ôiguste peatamise vÔi Ôiguste andmise keelamise kui vÔlgniku suhtes kasutatava meetme eesmÀrk vÔlgniku karistada elatise tasumata jÀtmise eest vaid pigem tÔkend, mis peaks sundima vÔlgnikku igakuist elatist tasuma vÔi esitama mÔjuva pÔhjenduse, miks ta seda teha ei saa.
16.18.05.2018 esitas sissenĂ”udjate esindaja kohtutĂ€iturile e-kirja, milles teavitas, et vĂ”lgnik kasutab igapĂ€evaselt valget xxx sĂ”iduautot. KohtutĂ€ituril ei ole alust kahelda sissenĂ”udjate esindaja teabe usaldusvÀÀrsuses. SĂ”iduauto kasutamine vajab rahalisi vahendeid, kuid eelkĂ”ige on vanemal kohustus ja Ă”iguse hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. KohtutĂ€itur mĂ€rgib, et peale avalduse esitamist ei ole vĂ”lgnik kohtutĂ€ituri ametialasele arveldusarvele tasumisi teostanud ning vĂ”lgnik ei ole kohtutĂ€iturile esitanud omapoolseid pĂ”hjendusi elatise mittetasumise kohta. Seadus nĂ€eb vĂ”lgnikule ette Ă”iguse vastavalt kohtutĂ€iturile ja kohtule pĂ”hjendada, miks Ă”iguse piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane, kuid vĂ”lgnik ei ole esitanud ĂŒhtegi pĂ”hjendust, miks Ă”iguste piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane.
17.VÔttes aluseks sissenÔudjate seadusliku esindaja 08.01.2018 nÔusoleku, taotleb kohtutÀitur kohtult vÔlgniku mootorsÔiduki juhtimisÔiguse peatamist ja nende andmise keelamist. VÔlgniku seisukoht
18.VÔlgnik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.
2-18-3107 SissenÔudja seisukoht
19.SissenĂ”udja ei ole avalduse osas otseselt sisukohta esitanud, kuid tema avaldustest kohtule ja kohtutĂ€iturile ilmneb, et sissenĂ”udja toetab tĂ€ituri avaldus â ta on andnud selle esitamiseks ka nĂ”usoleku.
KOHTUMĂĂRUSE PĂHJENDUSED
20.Kohus, vaadanud lÀbi esitatud avalduse, tsiviilasja materjalid ja kohtu poolt kogutud tÔendid ning avaldaja tÀiendavad selgitused leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja TMS § 1774 lg 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse lÀbi hagita menetluses.
22.Vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja lÀbi hagimenetluse sÀtete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sÀtestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuvÀiteid. Vajaduse korral nÔuab kohus avaldajalt tÔendite esitamist vÔi kogub neid omal algatusel. Kohaldatavad normid
23.TMS § 1773 lg 1 p 1 sĂ€testab, et kohtutĂ€itur esitab kohtule avalduse vĂ”lgniku TMS § 1772 lĂ”ikes 2 nimetatud Ă”iguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vĂ”lgnikule nende andmise keelamiseks, kui vĂ”lgnik ei ole 30 pĂ€eva jooksul hoiatuse kĂ€ttetoimetamisest arvates tĂ€itnud vĂ€hemalt ĂŒhte TMS § 1771 lĂ”ikes 1 nimetatud tingimust.
24.TsMS § 1771 lg 1 nĂ€eb ette, et kui lapse elatise vĂ”lgnik ei ole tĂ€itemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapĂ€raselt elatist maksnud ja kohtutĂ€ituril ei ole Ă”nnestunud seda sisse nĂ”uda vĂ”lgniku vara arvelt, hoiatab kohtutĂ€itur vĂ”lgnikku sissenĂ”udja nĂ”usolekul, et vĂ”lgniku TMS § 1772 lĂ”ikes 1 loetletud Ă”igused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei tĂ€ida 30 pĂ€eva jooksul hoiatuse kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ€hemalt ĂŒhte jĂ€rgmist tingimust: 1) tasub vĂ€hemalt ĂŒhe kuu elatise; 2) sĂ”lmib elatise tasumiseks sissenĂ”udjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) pĂ”hjendab, miks hoiatuses mĂ€rgitud Ă”iguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane, eelkĂ”ige juhul, kui elatise tasumata jĂ€tmiseks oli mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i kui Ă”iguse piiramine takistaks oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetavate toimetulekut.
25.TMS § 1772 lg-d 1-3 nĂ€evad ette, et kui vĂ”lgnik ei ole lapse elatise sissenĂ”udmiseks algatatud tĂ€itemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapĂ€raselt elatist ja kohtutĂ€ituril ei ole Ă”nnestunud seda sisse nĂ”uda vĂ”lgniku vara arvelt, vĂ”ib kohus sissenĂ”udja nĂ”usolekul ja kohtutĂ€ituri avalduse alusel, millele on eelnenud vĂ”lgniku hoiatamine, mÀÀrusega tĂ€htajatult peatada jĂ€rgmised Ă”igused ja jĂ€rgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisĂ”igus; 2) mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”igus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) vĂ€ikelaeva ja jeti juhtimisĂ”igus; 5) kalastuskaart. Kui kohus peatab kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 1 alusel vĂ”lgniku Ă”iguse vĂ”i loa vĂ”i mĂ”lema kehtivuse, keelab ta ka vastava Ă”iguse vĂ”i loa vĂ”i mĂ”lema andmise sama kohtumÀÀrusega. Kohus vĂ”ib korraga peatada mitu sama paragrahvi lĂ”ikes 1 nimetatud Ă”igust ja luba ning keelata nende andmise. Ăiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel vĂ”tab kohus arvesse TMS § 1774 lĂ”ikes 2 sĂ€testatut.
26.TMS § 1774 lg 2 sĂ€testab, et kohus ei peata vĂ”lgniku Ă”igusi ega keela temale nende andmist, kui vĂ”lgnik on pĂ€rast kohtutĂ€ituri poolt TMS § 1773 lĂ”ikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnĂ”uet tĂ€itma ning on tasunud vĂ€hemalt kahe kuu elatise; 2) sĂ”lminud sissenĂ”udjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vĂ€hemalt ĂŒhe kuu elatise; 3)
2-18-3107 pĂ”hjendanud, et Ă”iguste piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane, eelkĂ”ige kui elatise tasumata jĂ€tmiseks esines mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i kui Ă”iguse peatamine vĂ”i Ă”iguse andmise keelamine takistaks oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetavate toimetulekut.
27.TMS § 1772 lg 2 nÀeb ette, et kui kohus peatab sama paragrahvi lÔike 1 alusel vÔlgniku Ôiguse vÔi loa vÔi mÔlema kehtivuse, keelab ta ka vastava Ôiguse vÔi loa vÔi mÔlema andmise sama kohtumÀÀrusega. Kohtu pÔhjendused
28.Seega, kui vĂ”lgnik ei ole 3 kuu jooksul tĂ€itemenetluses vĂ”lga tasunud kasvĂ”i ĂŒhe kuu elatise suuruses ega esitanud tĂ€iturile mĂ”juvat pĂ”hjust, miks ta pole seda teinud vĂ”i kui vĂ”lgniku esitatud pĂ”hjus on ebapiisav, siis on tĂ€ituril Ă”igus kohtult taotleda vĂ”lgniku Ă”iguste piiramist, muuhulgas juhtimisĂ”iguse peatamist. Seejuures on tĂ€itur vĂ”lgnikku eelnevalt hoiatanud ning ka seejĂ€rel ei ole vĂ”lgnik asunud oma kohustusi tĂ€itma. Avaldaja Tallinna kohtutĂ€itur E Ve kirjeldatud asjaolude jĂ€rgi tĂ€pselt selline olukord on antud juhul tekkinud.
29.Avaldaja palub peatada vÔlgniku mootorsÔiduki juhtimise Ôigus ja keelata selle andmine.
30.Tsiviilasjas esitatud ja kogutud materjalide alusel tuvastab kohus alljÀrgneva: -
TÀitmisavaldused (t lk 5-6 ja t lk 68-73) on esitatud selliselt, et sissenÔudja M Ma soovib sundtÀita elatise nÔuet ajavahemiku 01.10.2016-01.06.2017 eest s. o 8 kuu eest kokku summas 1 940 eurot (s.o 3 kuu eest 2016 aastal 3x235 eurot ja 5 kuu eest 2017 aastal 5x247 eurot). Sama perioodi ja summa osas palub elatise nÔuet sundtÀita ka sissenÔudja M Ma.
-
TÀitmisteated on vÔlgnikule toimetatud kÀtte 09.06.2017 (lk 10 pöördel ja lk 65).
-
VĂ”lgnik ei ole igakuist elatist ega elatise vĂ”lgnevust tasunud alates 01.10.2016 (lk 5-6; 12 ja lk 74). SissenĂ”udjate seadusliku esindaja 10.09.2018 selgituste kohaselt ei ole vĂ”lgnik maksnud elatist alates 01.10.2016 kuni kĂ€esoleva ajani ning vĂ”lgnevus kokku kahe ĂŒlalpeetava osas on 12 000 eurot.
-
Elatis on vĂ”lgnikult sissenĂ”udjate kasuks vĂ€lja mĂ”istetud Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-16377 (lk 7-8). Kohus mĂ€rgib, et kohtuotsusega vĂ€lja mĂ”istetud elatis on oluliselt suurem, kui on nĂ”ue, mille sissenĂ”udjad on sundtĂ€itmisele pööranud. Nimelt on kohus vĂ€lja mĂ”istnud elatise M Ma kasuks alates 01.10.2016 summas 295 eurot, mis muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammÀÀrale ning moodustab 1â2 sellest koefitsiendiga 135%. M Male vĂ€lja mĂ”istetud elatis alates 01.10.2016 on 281 eurot, edaspidi arvestusega 142% seadusega kehtestatud elatise miinimummÀÀrast.
-
Avalduse esitamise seisuga on nÔude sisu tÀitemenetluses 022/2017/2716 perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 sissenÔutavaks muutunud elatise vÔlgnevus summas 2 542,40 eurot (koos tÀituri tasuga 530,40 eurot ja tÀitmenetluse alustamise tasuga 72 eurot; t lk 11) ning tÀitemenetluses 022/2017/2717 perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenÔutavaks muutunud elatise vÔlgnevus summas 2 531,78 eurot (tÀituri avaldus, t lk 2 pöördel, eraldi vÔlgnevuse arvestust ei ole tÀitur esitanud, kuid vÔlgnik pole sellele ka vastu vaielnud).
-
SissenÔudja on 08.01.2018 esitanud tÀiturile avalduse juhilubade peatamiseks (lk 12).
-
TMS § 1771 ettenÀhtud hoiatuse vÔlgnikule selle kohta, et tema suhtes vÔidakse rakendada mootorsÔiduki juhtimisÔiguse peatamist, on tÀitur vÔlgnikule kÀtte
2-18-3107 toimetanud 09.01.2018 e-kirja teel (t lk 13-14) ja 25.02.2018 avaldamisega vÀljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 16). -
Kohus on vÔlgnikuga telefoni teel vestelnud nii 04.04.2018 kui ka 12.04.2018, kuid vÔlgnik ei ole avaldusele ega kohtu pöördumistele vastanud.
31.Seega kohus tuvastab, et TMS § 1771 ja § 1772 eeldused on tÀidetud.
32.TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 nĂ€evad vĂ”lgnikule ette Ă”iguse kohtutĂ€iturile ja kohtule pĂ”hjendada, miks Ă”iguse piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane. Selleks on vĂ”lgnikul samade sĂ€tete jĂ€rgi eelkĂ”ige kaks vĂ”imalust: pĂ”hjendada, et tal oli elatise tasumata jĂ€tmiseks mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i et Ă”iguse piiramine takistaks oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetava toimetulekut (vt RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).
33.Seega peab kohus jĂ€rgmisena tuvastama, kas vĂ”lgniku Ă”iguste piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane, eelkĂ”ige kui elatise tasumata jĂ€tmiseks esines mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i kui Ă”iguse peatamine vĂ”i Ă”iguse andmise keelamine takistaks oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetavate toimetulekut. MĂ”juva pĂ”hjuse olemasolu tĂ€hendab, et Ă”iguste piiramine ei ole sobiv abinĂ”u elatise maksmise kohustuse tĂ€itmisele kaasaaitamiseks (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1).
34.09.05.2018 kirjaga (t lk 33) selgitas kohus vĂ”lgnikule, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 477 lg-le 1 kohaldub viidatu pĂ”himĂ”te ka hagita menetluses. Seega tuli menetlusosalistel oma vĂ€idete tĂ”endamiseks esitada asjakohased tĂ”endid. KĂ€esoleva menetluse raames ei ole vĂ”lgnik kohtule ĂŒhtegi selgitust ega tĂ”endit esitanud.
35.Hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 alusel kehtiv uurimispĂ”himĂ”te ei vĂ”ta menetlusosalistelt Ă€ra lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tĂ”endamise kohustust. Ăiguse piiramise menetluses tuleb lĂ”ppastmes vĂ”lgnikul tĂ”endada selle pĂ”hjuse olemasolu, mis peaks Ă”iguse piiramise tema suhtes vĂ€listama (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071 p 17.2). Kohtul puudub vĂ”imalus hinnata, kas vĂ”lgnikul esineb mĂ”juv pĂ”hjus elatise mittemaksmiseks vĂ”i kuidas see mĂ”jutab tema toimetulekut, sest selle kohta saab kohtule infot anda ainult vĂ”lgnik ise. Kui vĂ”lgnik ei pea vajalikuks selgitusi anda, siis loeb kohus, et elatise mittemaksmiseks mĂ”juv pĂ”hjus puudub. TĂ€itur on oma 21.05.2018 seisukohas kohtule kinnitanud, et vĂ”lgnik pole pidanud vajalikuks ka tĂ€iturile selgitusi anda, miks kohtuotsus on tĂ€itmata ja elatis 2 aasta jooksul maksmata (vt ka t lk 50).
36.Kohus arvestab sellega, et sissenĂ”udjate esindaja on 18.05.2018 teatanud tĂ€iturile, et tema teada kasutab vĂ”lgnik valget sĂ”iduautot xxx (vt t lk 51). Kohus on tuvastanud, et vĂ”lgnikule kuulub sĂ”iduauto xxx, ehitusaasta xxx (t lk 60) ja vĂ”lgnik on xxx ainuosanik ja juhataja (lk 58). Lisaks omab vĂ”lgnik sĂ”iduauto xxx kasutusĂ”igust (ehitusaasta 2014, lk 61). Sama sĂ”iduauto kasutusĂ”igus on ka xxx OĂ-l. Kuna xxx omanikuks on xxx (t lk 61 pöördel), siis peavad vĂ”lgnikul olema vahendid auto liisingmaksete tasumiseks ning muude auto kasutamisega seotud kulude (nt kĂŒtus) kandmiseks. xxx OĂ osade omamine viitab sellele, et vĂ”lgnik kas tegeleb vĂ”i vĂ€hemalt on tegelenud ettevĂ”tlusega. Kohus arvestab ka sellega, et vĂ”lausaldajate esindaja selgituste kohaselt (t lk 74), elab vĂ”lgnik majas, sĂ”idab ringi kalli autoga ja tegutseb finantsalal.
2-18-3107 Seega pole kohtu arvates usutav, et vĂ”lgnikul pole rahalisi vahendeid oma kohustuse tĂ€itmiseks. Kohtule pole teada ka tervisest vms tingitud asjaolusid, mis vĂ”iksid takistada oma alaealiste laste ĂŒlalpidamiskohustuse tĂ€itmist. Asja materjalidest nĂ€htub, et vĂ”lgnikul puudub kinnisvara, töökoht ja kontodel rahalisi vahendeid (lk 20, 21, 38,45, 47, 55). Kohtu hinnangul nĂ€htub vĂ”lgniku elulaadist, et need asjaolud ei takista vĂ”lgniku keskmisest kulukamat eluviisi. VĂ”lgnikul puudub kĂŒll kinnisvara, kuid ta elab eramajas, vĂ”lgnikul puudub kĂŒll töökoht ja raha kontol, kuid see ei takista teda kasutamast kulukat sĂ”iduautot (avalikult kĂ€ttesaadava internetilehe autod24.ee andmetel on sellise sĂ”iduki hind kasutatuna vahemikus 25-50 000 eurot). Sissetuleku puudumine ei saa seega vĂ”lgnikku takistada elatise maksmisel. Muid (mĂ”juvaid) asjaolusid oma kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise pĂ”hjendamiseks ei ole vĂ”lgnik kohtu ette toonud.
37.Riigikohus on 20.12.2017 mÀÀruses tsiviilasjas nr 2-17-4751 p-s 19 toonud esile jĂ€rgmist: /.../ elatise vĂ”lgnikud vĂ”ib lĂ€htuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rĂŒhma: vĂ”lgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara, mille arvel saaks elatisnĂ”uet tĂ€ita, ja vĂ”lgnikud, kellel on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel Ă”nnestub oma vara kohtutĂ€ituri eest varjata. Teise rĂŒhma kuuluvad vĂ”lgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ĂŒmbrikupalga eest, vĂ”i peavad ise mingit laadi registreerimata ettevĂ”tlust. Nende puhul ei anna tulemust tĂŒĂŒpilised tĂ€itemenetluse sissenĂ”udmise meetmed, nagu pangakonto ja töötasu arestimine. Kolleegiumi hinnangul vĂ”ib sellest mĂ”ista, et TMS § 1772 meetme eesmĂ€rgina on nĂ€htud ennekĂ”ike nende vĂ”lgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks vahendeid oma elatisekohustust tĂ€ita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul pĂ”hjusel kui vahendite nappus. Kohtu hinnangul on kĂ€esoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, kus vĂ”lgnikul kĂŒll on vahendid elatise maksmiseks, kuid ta ei soovi oma kohustust tĂ€ita. Seega on TMS § 1772 kohane meede vĂ”lgniku distsiplineerimiseks ja elatise kohustuse tĂ€itmisele kallutamiseks.
38.VĂ”lgnik ei ole toonud esile ĂŒhtegi asjaolu ega esitanud tĂ”endeid selle kohta, et Ă”iguste piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane ja et tal esines mĂ”juv pĂ”hjus elatise tasumata jĂ€tmiseks. Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis vĂ€listaksid vĂ”lgnikul asuda tööle. Kuna vĂ”lgnikul on sĂ”iduauto kasutamise vĂ”imalus, mille ĂŒlalpidamisega kaasnevad kulud, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et vĂ”lgnikul puudub ĂŒldse sissetulek. Kohus asub seisukohale, et vĂ”lgnik on terve ja töövĂ”imEe isik, kellel on vĂ”imalik leida sissetulekut mh teha vajadusel elus ĂŒmberkorraldusi sissetuleku leidmiseks. Ăriregistri vĂ€ljavĂ”tete kohaselt on vĂ”lgnik ettevĂ”ttes juhatuse liike ja ainuosanik. Seega on vĂ”lgnik vĂ”imEe juhtima ettevĂ”tet ja ei leia tĂ”endamist asjaolu, et vĂ”lgnikul on takistusi sissetuleku leidmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kĂ€esoleval juhul avaldaja taotletud meetmed on kohased kallutamaks vĂ”lgnikku tasuma igakuist elatist. Taotletud meetmed distsiplineerivad vĂ”lgnikku elatise tasumisel.
39.VÔlgnikule on vÀljastatud juhiluba (lk 15 + uus tÔend) nr xxx (kehtivuse lÔpp 07.11.2018) ja seega tÀituri avaldus mootorsÔiduki juhtimisÔiguse peatamiseks kuulub rahuldamisele.
40.Kohus lÔpetab mÀÀrusega vÔlgniku Ôiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale Ôiguse ja loa andmise keelamise vÔlgniku avalduse alusel TMS § 1775 sÀtestatud alustel.
2-18-3107 Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmÀÀramine
41.TsMS § 173 lg 1 alusel tuleb kohtul menetlust lĂ”petavas lahendis otsustada muuhulgas ka menetluskulude jaotuse ĂŒle menetlusosaliste vahel.
42.TsMS § 172 lg 1 nÀeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, vÔib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tÀielikult vÔi osaliselt mÔni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ôiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas pÔhjendamatu taotluse, vÀite vÔi tÔendi. KuivÔrd kohus rahuldab avalduse, siis on Ôiglane jÀtta menetluskulud vÔlgniku kanda (TsMS § 162 lg 1).
43.Kohus mÀÀrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et avaldajal ja sissenÔudjatel menetluskulud puuduvad. Kohtu tÀiendavad selgitused
44.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 jÀrgi 3 500 eurot.
45.Kohus toimetab avaldajale ja kohtutÀiturile kÀtte mÀÀruse, mis lÔpetab vÔlgniku Ôiguse vÔi loa kehtivuse peatatuse ja temale Ôiguse vÔi loa andmise keelamise. KohtumÀÀruses mÀrgitud Ôiguse vÔi loa kehtivuse peatamise ja Ôiguse vÔi loa andmise keelamise lÔpetamisega seotud toimingute tegemiseks toimetab kohus asjaomasele asutusele kÀtte jÔustumismÀrkega mÀÀruse (TMS § 1775 lg-d 2-3).
46.Liiklusseaduse §127 sÀtestab, et kui isiku suhtes on jÔustunud mootorsÔiduki juhtimisÔiguse ÀravÔtmise vÔi kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpÀeva jooksul otsuse jÔustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
47.TsMS § 478 lg 4 nÀeb ette, et hagita menetluses tehtav mÀÀrus hakkab kehtima ja kuulub tÀitmisele sÔltumata jÔustumisest viivitamata alates pÀevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta mÀÀrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vÔib mÀÀrata, et mÀÀrus kuulub osaliselt vÔi tÀielikult tÀitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jÔustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nÔusoleku vÔi heakskiidu andnud vÔi isiku tahteavalduse asendanud mÀÀrus kuulub tÀitmisele alates jÔustumisest. Kohus mÀÀrab, et kÀesolev mÀÀrus kehtib ja kuulub tÀitmisele alates jÔustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ HEa Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.