TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei avaldus AS WIPESTREX GRUPP (uus ärinimi AS MARDIN GRUPP) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS MARDIN GRUPP määruskaebus Aivo Pärna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja I (võlgnik): AS MARDIN GRUPP (pankrotis, endine ärinimi AS WIPESTREX GRUPP, registrikood 10490620), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Määruskaebuse esitaja II (puudutatud isik I): Aivo Pärn (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Tiia Kalaus Vastustajad: Vastustaja I (avaldaja/võlausaldaja): TartEst OÜ (pankrotis, registrikood 12640420) pankrotihaldur on Vladimir Kutšmei, isikukood XXXXXXXXXXXX Vastustaja II (puudutatud isik II): Tulundusühistu Piimalaev (registrikood 14272914) Vastustaja III (puudutatud isik): Tulundusühistu Piimalaev, esindajad Mati Mölder ja Aavo Mölder Pankrotihaldur Jüri Truuts
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. septembri 2023 määrus osas, milles maakohus rahuldas Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina tasutud 4870 euro väljamõistmiseks ning mõistis Aivo Pärnalt Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja deposiidina tasutud 4870 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 10-11).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tulundusühistu Piimalaev avaldus deposiidina tasutud 4870 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata.
4.Aivo Pärna pankrotihaldur Tiia Kalause määruskaebus rahuldada ja AS MARDIN GRUPP määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta AS MARDIN GRUPP määruskaebuse menetlemisega seotud kulud AS MARDIN GRUPP kanda ja Aivo Pärna pankrotihaldur Tiia Kalause määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse seoses AS WIPESTREX GRUPP pankroti väljakuulutamisega määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Osas, milles ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina tasutud 4870 euro väljamõistmiseks, võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas on käesolev määrus lõplik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi.
ASJAOLUD
1.TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihaldur (avaldaja/võlausaldaja) esitas 21. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule avalduse AS WIPESTREX GRUPP (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule 2017. aastal laenu 395 000 eurot, sealhulgas 21. juuni 2017 laenulepingu alusel 130 000 eurot, 14. septembri 2017 laenulepingu alusel 130 000 eurot ja 24. novembri 2017 laenulepingu alusel 135 000 eurot. Raha saamise kohta väljastas võlgnik kassa sissetuleku orderite kviitungid. Võlausaldaja raamatupidamises on võlgnikule antud laen arvele võetud pikaajalise laenuna. Intressiarvestusest nähtub, et võlgnikule antud laenu intress on 3% aastas. Laen on tagastamata, tasumata on ka laenuintress. Võlausaldaja esitas 22. juulil 2021 võlgnikule rahalise nõude koos hagihoiatusega, milles nõudis 440 767,26 euro (sh põhivõlg 395 000 eurot ja tasumata intress 45 767,26 eurot) tasumist hiljemalt 30. juuliks 2021. Võlausaldaja osundas, et esitatud nõuet tuleb käsitleda pankrotihoiatusena pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 tähenduses. Võlgnik sai nõude kätte, mida tõendab vandeadvokaadilt Tarmo Pilv laekunud teade. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele oma kohustusi täitnud. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt seostatakse pankrotihoiatuses esitatud nõude täitmata jätmist võlgniku maksejõuetusega. Võlgnik ei ole nõude osas sisulist vastust esitanud, sh ei ole sellele vastu vaielnud. Äriregistri andmetel on
võlgnik jätnud esitamata 2019, 2020 ja 2021. aasta majandusaasta aruanded, mis võlausaldaja hinnangul viitab võlgniku reaalse majandustegevuse puudumisele. Majandustegevuse puudumise tõttu ei ole võlgnik tõenäoliselt võimeline oma kohustusi täitma. Vastuseks võlgniku vastuväidetele märkis võlausaldaja järgmist: 1) võlgniku 2017. majandusaasta aruanne tõendab, et võlgnik on saanud 2017. aastal laenu 395 000 eurot. Bilansist nähtuvalt puudusid võlgnikul seisuga 31. detsember 2016 pikaajalised laenukohustused, 2017. aastal suurenesid pikaajalised kohustused laenukohustuste arvelt 395 000 euro võrra. Kõik pankrotiavalduses viidatud kassa sisstuleku orderid ja orderite kviitungid on võlausaldaja raamatupidamises originaaldokumentidena säilinud ning puudub alus kahelda nende ehtsuses. Võlausaldajal oli laenude andmise ajal raha. Võlausaldaja kassaraamatust nähtuvalt anti laenud Car Ren Group OÜ-lt sularahas saadud vahendite arvelt. 2) võlgniku poolt võlausaldaja bilansis käibevarade all oleval bilansi real „Nõuded ja ettemaksed“ olevate summade võrdlus on asjakohatu. Väljaantud pikaajalised laenud ei ole käibevara ning neid ei kajastata raamatupidamises käibevara all. Laen on võlausaldaja bilansis kajastatud põhivara all oleval bilansi real „Nõuded ja ettemaksed“. 3) võlausaldaja nõue ei ole aegunud. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-18-19681 esitas Aivo Pärn tsiviilasjas määratud ajutisele haldurile võlgniku bilansi seisuga 4. aprill 2019. Bilansist nähtuvalt on laenukohustus 395 000 eurot kajastatud pikaajalise kohustusena. Üldreeglina kajastatakse bilansis pikaajalise kohustusena kohustused, mis ei tule täita käimasoleva majandusaasta jooksul. Sellest tulenevat ei saanud laenu tagastamise kohustus muutuda sissenõutavaks enne 1. jaanuari 2020. Isegi kui oletada, et võlgnikule antud laenu põhisumma tagastamise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis muutus igal juhul sissenõutavaks laenu kasutamise eest tasumisele kuuluvate intresside nõue 62 876,71 eurot. 4) vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik vahepealse perioodi jooksul oma kohustusi täitnud ega täitma asunud. Võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma juba 2018. aasta algusest, kuna võlgnikul on sellest ajast maksuvõlg.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning palus jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on pankrotiavaldus alusetu. Võlausaldajal puudub pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Võlgnik ei ole mitte kunagi saanud võlausaldajalt sularahas laenu kokku 395 000 eurot. Laenu andmine sularahas sellises summas ei ole eluliselt usutav. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlausaldajal oli sellises summas sularaha, mida oleks saanud laenata. Võlausaldaja 2016 ja 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlausaldajal 2017. aastal raha 8136 eurot ja 2016. aastal 13 026 eurot. Võrreldes omavahel majandusaasta aruandele lisatud bilansi real „Nõuded ja ettemaksed“ olevaid 2016 ja 2017. aasta andmeid on võlausaldaja nõuded 2017. aastal hoopis 196 179 euro võrra vähenenud. Samuti põhivarade all oleval real „Nõuded ja ettemaksed“ kajastatud 2017 ja 2016. aasta andmete võrdlusest ei nähtu nõuete suurenemine väidetava laenu võrra. Sellise laenu väljastamisel kajastuks see kindlasti majandusaasta aruandes. Võlgniku 2017. aasta majandusaasta aruanne tõendab, et võlgnik ei ole võlausaldajalt laenu saanud. Bilansi kohaselt olid võlgniku laenukohustused 2017. aastal summas 319 724 eurot ning aastal 2016 olid need 326 354 eurot. Seega on võlgniku laenukohustused võrreldes 2016. aastaga vähenenud. Võlausaldaja poolt laenu andmist ei saa tõendada ka väljavõtted võlgniku raamatupidamisest ja võlausaldaja poolt esitatud hagihoiatused. Tsiviilõigused ja -kohustused ei teki ühe osapoole raamatupidamises kannete tegemisest ega nõudekirja koostamisest/saatmisest.
2) vaidlustab võlgnik pankrotiavalduse lisadeks 1 kuni 6 olevate kassaorderite ehtsuse ja palub neid tõendina mitte arvestada. Kassaorderid ei kajasta tegelikult aset leidnud asjaolusid, tegemist on rahatute kassaorderitega. Kassaorderid on allkirjastatud ajal, kui äriregistri andmetel oli võlausaldaja juhatuse liikmeks Urmas Kerge ja võlgniku juhatuse liikmeks Aivo Pärn. Seega oleks väljamakse orderid pidanud olema allkirjastatud Urmas Kerge poolt ja sissetuleku kassaorderid Aivo Pärna poolt. Visuaalsel vaatlusel on kõik kassaorderid allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt. 3) võlausaldaja ei ole tõendanud, et väidetavad laenud on sissenõutavaks muutunud. Pankrotiavaldusele ei ole lisatud laenulepinguid, millest nähtuks laenu lõpptähtaeg ning laenulepingute muud olulised tingimused. Kuivõrd laenulepinguid lisatud ei ole, siis on teadmata, kas need on üldse sissenõutavaks muutunud. Seetõttu ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 nõuded pankrotiavalduse rahuldamiseks. 4) alternatiivselt on võlausaldaja nõue aegunud. 5) pankrotiavalduse esitamise eeldused on täitmata. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotihoiatus esitatud 1,5 aastat tagasi, s.o 22. juulil 2021. Võlgniku hinnangul on mõistlik aeg pankrotiavalduse esitamiseks möödunud. Võlausaldaja on jätnud võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lg 2 p 1 nõuete järgi põhistamata, mistõttu on pankrotiavaldus alusetu.
3.Võlausaldaja esitas 7. augustil 2023 taotluse võlausaldaja eest pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud summa 4870 eurot väljamõistmiseks võlgniku juhatuse liikmelt Aivo Pärnalt (puudutatud isik I). Võlausaldaja eest tasus deposiidi Tulundusühistu Piimalaev. Tulundusühistu Piimalaev (puudutatud isik II) esitas 21. septembril 2023 taotluse pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud summa väljamõistmiseks. Puudutatud isik II palus mõista PankrS § 11 lg 11 ja § 30 lg 3 järgi võlgniku juhatuse liikmelt Aivo Pärnalt (puudutatud isik I) välja puudutatud isiku II poolt võlausaldaja eest pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud summa 4870 eurot. Võlgnik esitas seisukoha võlausaldaja avaldusele ning palus jätta selle rahuldamata. Seisukoha kohaselt: 1) on taotlus esitatud vale isiku poolt. PankrS § 30 lg 3 kohaselt on taotlemise õigus isikul, kes on deposiiti raha kandnud. 2) on taotlus sisu poolest alusetu. Antud asjas koostatud ajutise halduri aruandes ei ole tuvastatud, et võlgniku juhatuse liige on pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud. Seega on tõendatud, et võlgnik ei ole jätnud pankrotiavaldust õigeaegselt esitamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas pankrotiavalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti
25.septembril 2023 kell 16.30. Maakohus määras: 1) ajutise halduri tasuks 2085,60 eurot (ilma käibemaksuta), mis kuulub tasumisele Tulundusühistu Piimalaev poolt võlausaldaja pankrotihalduri eest 17.03.2023 ja 10.07.2023 tasutud deposiidi arvelt. 2) nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi. 3) kohustas võlgniku juhatuse liiget enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut
11.oktoobril 2023 kell 13.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. 4) rahuldas Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina kasutatud summa hüvitamiseks ja mõistis Aivo Pärnalt Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja deposiidina tasutud 4870 eurot.
5) määras TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei menetluskulude rahaliseks suuruseks 1620 eurot (lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga). 6) jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus hindas ajutise halduri aruannet ja sellele lisatud tõendeid ning leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgniku väljaselgitatud vara väärtus on mitte rohkem kui 155,09 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 451 3687,08 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on peatunud ja selle tervendamine ei ole võimalik. Ajutine haldur märkis, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjust ei ole puudulike andmete tõttu võimalik hinnata. Seega ei ole võimalik anda hinnangut, kas PankrS § 22 lg 5 mõistes on tegemist raske juhtimisveaga või kuriteoga, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Maakohus leidis, et PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud deposiidisumma hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Võlgnik on äriregistris alates 21. septembrist 1998 ja juhatuse liige on alates 18. veebruarist 2005 olnud Aivo Pärn ainuisikuliselt. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 31 kohaselt on juhatusel kohustuse esitada pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Ka juhul kui jätta kõrvale võlausaldaja nõue, mis on võlgniku hinnangul alusetu, on ajutise halduri aruande põhjal võlgnikul kohustusi summas 10 619,82 eurot ja vara kohustuste täitmiseks 155,09 eurot. Võlgnik on jätnud esitamata 2019, 2020 ja 2021. aasta majandusaasta aruanded, maksustatavat käivet deklareeriti vähesel määral viimati 2018. aasta III kvartalis, töötajad puuduvad ning sularaha on kontolt välja võetud 2018 ja 2019. aastal, mis viitab tõenäosusele, et võlgnikul puudub reaalne majandustegevus. Võlgnikul on maksuvõlg alates 10. jaanuarist 2018. Seega ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma juba 2018. aasta algusest. Võlgnikust tulenevatel põhjustel ei ole ajutine haldur saanud määrata aega, millal maksejõuetus lõplikult välja kujunes. Pankrotiavalduse on esitanud TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, seega eeldatakse PankrS § 30 lg 3 kolmanda lause järgi, et kohustatud isik ei ole oma pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud. Ümberpööratud tõendamiskoormisest tulenevalt peab isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu hinnangul nimetatud eeldust ümber lükanud. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Võlgnik (määruskaebuse esitaja I) esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu 25. septembri 2023 pankrotimäärus AS WIPESTREX GRUPP pankroti väljakuulutamises ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja AS WIPESTREX GRUPP pankrot välja kuulutamata ja lõpetada asjas menetlus. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub võlgnik jätta TartEst OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei kanda. Võlgnik on seisukohal, et pankrot oleks tulnud jätta välja kuulutamata, sest pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei ole olemas ja võlgnik ei ole püsivalt maksevõimetu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud pankrotiavalduse esitamise ning pankroti väljakuulutamise eeldused täidetud. Mõistlik aeg pankrotiavalduse esitamiseks on möödunud. Võlausaldaja ei ole kasutanud oma õigusi pankrotiavalduse esitamisel heauskselt (TsÜS § 138 lg 1). Võlgniku jaoks jäi ebaselgeks, miks mahtus kohtu arvates pankrotihoiatuse (esitatud 22. juulil 2021) ja pankrotiavalduse vaheline 1,5 aastane periood mõistliku aja raamidesse.
Kohus jättis tuvastamata, millisel konkreetsel kuupäeval väidetavad laenud sissenõutavaks muutusid. Võlausaldaja ei esitanud ühtegi dokumenti ega tõendit laenu sissenõutavaks muutumise kohta. Seega oli pankrotiavalduse lahendamisel teadmata, kas nõuded olid aegunud või ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, st PankrS § 10 lg 2 p 1 kohane pankrotiavalduse esitamise eeldus ei olnud täidetud. Kui jätta kõrvale võlausaldaja nõue summas 440 767,26 eurot ja samas muid kohustusi põhjendatuks pidada, siis jäävad need suurusjärku 10 619,82 eurot. PankrS § 15 lg 3 p 3 kohaselt peab ajutise halduri nimetamiseks aktsiaseltsil olema võlgasid vähemalt summas 12 500 eurot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt tuleb pankrot välja kuulutamata jätta, kui esineb ajutise halduri nimetamata jätmise alus. 2) rikkus kohus põhjendamiskohustust, kui jättis käsitlemata võlgniku vastuväited. Kohus oleks pidanud järeldusena leidma, et võlausaldaja nõue on alusetu või ebaselge, st vaidlus selle üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu kehtivat nõuet summas kokku 440 767,26 eurot (põhinõue 395 000 eurot + intress 45 767,26 eurot). Isegi, kui nõue eksisteeriks, siis on see aegunud või ei ole sissenõutavaks muutunud. Laenusummade üleandmine võlgnikule on tõendamata. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud – 21. juunil 2017 laenuleping nr 210617-TE/WG, 14. septembril 2017 laenuleping nr 140917-TE/WG ja 24. novembril 2017 laenuleping nr 241117-TE/WG, millest tuleneva põhinõude suurus on kokku 395 000 eurot. Võlgnik on menetluses selgitanud, et ta ei ole võlausaldajalt kunagi sularahas selliseid laene saanud. Pankrotiavaldusele lisatud kassaorderid ei kajasta tegelikke asjaolusid ega ole ehtsad. Tegemist on rahatute kassaorderitega. Visuaalsel vaatlusel on kõik kassaorderid allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt. Võlausaldaja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel üldse oli vajadus sellisel viisil võlgnikule laenu anda või võtta. Võlausaldaja 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt ei saanud võlausaldajal olla aastal 2017. aastal sularaha 395 000 eurot, mida ta oleks saanud võlgnikule laenata. Võlausaldaja poolt teadmata isiku poolt teadmata ajal ja ilma ühegi allkirjata koostatud tabel ei tõenda sularaha saamist. Seda saaks tõendada näiteks pangaväljavõte või maksevõimelise isiku poolt väljastatud kassaorder. Ainuüksi asjaolu, et võlgniku majandusaasta aruanne kajastab kohustusi samas suurusjärgus võlausaldaja nõudega ei tõenda, et tegemist on sama kohustusega, millel pankrotiavaldus baseerub. Antud juhul ei ole tegu pankrotiavalduse aluseks olevate kohustustega. Võlgniku laenukohustused on 2017. aastal vähenenud. Võlgniku 2017. aasta majandusaasta aruanne tõendab, et võlgnik ei ole võlausaldajalt laenu saanud. Majandusaasta aruandele lisatud bilansist nähtuvalt olid võlgniku laenukohustused 2017. aastal summas 319 724 eurot ning aastal 2016 olid need 326 354 eurot. Juhul, kui põhinõuded on aegunud, siis on TsÜS § 144 järgi aegunud ka võimalikud intressinõuded. Võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit intressi maksmise kohustuse, intressi määra ega intressi sissenõutavaks muutmise kohta. Võlgnik on seisukohal, et ilma ühegi allkirjata võlausaldaja pearaamatu väljatrükk ei saa tõendada võlausaldaja ja võlgniku vahelist kokkulepet intressi määra ja maksmise kohustuse kohta. Maakohtu määruse punktis 7 on märgitud, et pankrotiavalduse esitamise hetkeks oli võlausaldaja intressinõue 62 876,71 eurot, ajutise halduri aruandest nähtub intressinõue summas 45 767,26 eurot. 3) ebaõige on võlgniku pankroti väljakuulutamise põhjendamine pankrotimääruse punktis 10 toodud põhjendusega. Punktis 10 on maakohus viidanud Riigikohtu 22. septembri 2021 määrusele kriminaalasjas nr 1-19-7473 ning välja toonud määruses kajastatud info. Asjaolude pankrotimääruses välja toomise alusel on põhjendatud arvata, et kõnealuse süüdistuse esitamise
fakt oli üheks motiiviks, miks kohus võlgniku pankroti välja kuulutas. Süüdimõistev kohtuotsus eelnimetatud väidete osas puudub, samuti ei nähtu nendest võlausaldaja nõude olemasolu võlgniku vastu. 4) maakohus arvestas põhjendamatult võlgniku kehtiva kohustusena Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõuet summas 7995 eurot. Nõude alusena on märgitud, et Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) on andnud võlgnikule laenu 17 500 eurot, millest 7995 eurot on tagastamata. Nõude kohta ei ole esitatud ühtegi lepingut ega muud tõendit peale ajutise halduri aruande lisas 15 oleva MRP Linna Liinid (pankrotis) teatise. Võlgniku jaoks on arusaamatu, kas see nõue on sissenõutavaks muutunud ja kui muutus, siis millal. Nõue võib olla aegunud. 5) maakohtu poolt on võlgniku varade hindamine vastuoluline. Pankrotimääruse punktis 9 hindas kohus võlgniku varade väärtuseks 155,09 eurot. Võlgniku bilansi perioodil 31.12.2018 – 01.04.2019 järgi on võlgnikul lühiajalisi nõudeid ja ettemakseid summas kokku 632 240 eurot, mis on ajutise halduri poolt varana arvestamata. Ajutine haldur on võlausaldaja nõuet käsitlenud võlgniku kohustusena, sest Tartu Maakohtu 17. mai 2023 määruse punktis 7 on kohus selle nõude olemasolu tõendatuks lugenud. Siin on tekkinud vastuolu, sest ühelt poolt võlgniku 31.12.2018 – 01.04.2019 bilanss ei tõenda, et võlgnikul on olemas vara summas 632 240 eurot, kuid samal ajal tõendab sama bilanss võlausaldajal kehtiva nõude olemasolu võlgniku vastu summas 395 000 eurot. Võlgnik märgib, et kui kohtu hinnangul tõendab kõnealune bilanss võlgniku varalist seisu, siis pidanuks kohus tuvastama, et selle alusel on võlgnikul ka varasid 632 240 eurot. Vastupidine käsitlus on vastuoluline, sest tõendit tuleb hinnata tervikuna, mitte sellest valikulisi noppeid tehes.
5.Aivo Pärn (puudutatud isik I/ määruskaebuse esitaja II) pankrotihaldur esitas määruskaebuse, millega palub: 1) tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus rahuldas Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina tasutud summa hüvitamiseks ja mõistis puudutatud isikult I Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja deposiidina tasutud 4870 eurot. 2) teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tulundusühistu Piimalaev avaldus deposiidina tasutud summa hüvitamiseks rahuldamata ja puudutatud isikult I Tulundusühistu Piimalaev kasuks deposiidina tasutud 4870 eurot välja mõistmata. 3) alternatiivselt määrata kindlaks välja mõistmisele kuuluv summa, kuid jätta see puudutatud isikult I välja mõistmata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Tulundusühistu Piimalaev kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et PankrS § 30 lg 3 deposiidisumma hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Ajutise halduri poolt koostatud aruandes ei ole tuvastamist leidnud, et puudutatud isik I on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Tuvastamata on, millal täpselt on võlgniku alaline maksejõuetus välja kujunenud. Ainuüksi seetõttu ei saa tõdeda, et puudutatud isik I on võlgniku pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust rikkunud. Asjaolu, et võlgnikul puudub hetkel aktiivne majandustegevus ei tähenda, et puudutatud isik I oleks pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud. Võlgnik on menetluses selgitanud, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue on alusetu, mistõttu ei saanud puudutatud isikul I sellise nõude ajendil tekkida kohustust esitada võlgniku pankrotiavaldust. Ei ole välistatud, et ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse. 2) on maakohus ebaõigesti deposiidina tasutud summa puudutatud isikult I välja mõistnud.
Puudutatud isik I on pankrotis ning kohtul ei ole võimalik pankrotis isikult menetluskulusid välja mõista. Vastasel juhul saab Tulundusühistu Piimalaev puudutatud isiku I teiste võlausaldajate ees põhjendamatu eelise, sest tema nõuet ei käsitleks mitte võlausaldaja nõudena vaid massikohustusena. Arvestades seda, et deposiidina makstud summa on menetluskuluks ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-176-13 p-des 14 ja 15 väljendatud seisukohta, tuleb deposiidina tasutud summa puudutatud isikult I väljamõistmise osas tühistada.
VÕLAUSALDAJA SEISUKOHT
6.Võlausaldaja on seisukohal, et pankrotimäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja jääb pankrotiavalduses ja 14. aprilli 2023 seisukohas esitatud põhjenduste juurde. Võlausaldaja hinnangul on pankrotiavalduse aluseks olev nõue piisavalt selge ja tõendatud. Võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu. Viide PankrS § 15 lg 3 p-le 3 ei ole asjakohane, sest vaidlustatud määrusega ei ole kohus ajutist haldurit määranud. Ajutine pankrotihaldur esitas 9. juunil 2023 kohtule ajutise halduri aruande millest nähtuvalt on võlgnikul vara väärtuses 155,09 eurot. Võlgnik ei ole tõendanud, et ajutise halduri poolt võlgniku vara väärtusele antud hinnang oleks ebaõige. Viited bilansile perioodil 31.12.2018 – 04.04.2019 ei ole asjakohased. Üldreeglina kajastatakse bilansis lühiajaliste kohustustena kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks käimasoleva majandusaasta jooksul. Seega puudub mis tahes alus arvata, et seisuga 04.04.2019 lühiajaliste kohustustena kajastatud nõuded on jätkuvalt olemas. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 451 387,08 euro ulatuses, sh kohustusi, millele võlgnik määruskaebuses vastu ei vaidle ning mis ületavad enam kui kümnekordselt võlgniku vara väärtust.
PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
7.Ajutine haldur Jüri Truuts ei soovi võlgniku poolt esitatud määruskaebuse suhtes seisukohta avaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina tasutud summa väljamõistmiseks ning mõistis A. Pärnalt Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja deposiidina tasutud 4870 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 10-11). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel uue määruse, millega jätab Tulundusühistu Piimalaev avalduse deposiidina tasutud 4870 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata. A. Pärna pankrotihaldur T. Kalause määruskaebus kuulub rahuldamisele. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja AS Mardin Grupp määruskaebus rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
Tulundusühistu Piimalaev on tasunud võlausaldaja eest pankrotimenetluse kulude katteks kokku 4870 eurot. Maakohus rahuldas Tulundusühistu Piimalaev avalduse ja mõistis A. Pärnalt kui võlgniku juhatuse liikmelt PankrS § 30 lg 3 alusel nimetatud summa Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et Tartu Maakohtu 21.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2568 kuulutati välja A. Pärna pankrot. PankrS § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas tehtud rahatrahvi peale. Praegune menetlus oli alanud enne A. Pärna pankroti väljakuulutamist ning maakohus oleks pidanud jätma Tulundusühistu Piimalaev avalduse 4870 euro väljamõistmiseks PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 30 lg-s 3 sätestatud nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena ning see tuleb esitada PankrS § 93 lg-s 1 ettenähtud korras A. Pärna pankrotihaldurile. Juhul, kui on möödunud Pankrs § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg nõudest teatamisest, on Tulundusühistul Piimalaev õigus taotleda tähtaja ennistamist. Maakohtu määrus, millega mõisteti A. Pärnalt Tulundusühistu Piimalaev kasuks välja 4870 eurot, tuleb seetõttu tühistada.
10.AS MARDIN GRUPP määruskaebus Võlgniku hinnangul oleks maakohus pidanud jätma pankroti välja kuulutamata, sest pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei ole olemas ja võlgnik ei ole püsivalt maksevõimetu. Ringkonnakohus võlgniku seisukohaga ei nõustu. Võlgniku esitatud vastuväited ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut, et võlgnik on maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Väär on võlgniku väide, et pankrot oleks tulnud jätta välja kuulutamata, sest pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei ole olemas. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maakohus on ajutise halduri määramisel leidnud, et võlausaldaja on seda teinud. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhjendamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja on 22. juulil 2021 teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud, kuid ei ole oma kohustusi täitma asunud. Võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku ja võlausaldaja vahel 21. juunil 2017, 14. septembril 2017 ja 24. novembril 2017 sõlmitud laenulepingutest, mille alusel, nähtuvalt võlausaldaja kassaraamatust, andis võlausaldaja võlgnikule laenu kogusummas 395 000 eurot Car Rent Group OÜ-lt sularahas saadud vahendite arvelt. Võlgnik on väljastanud laenu saamise kohta kassa sissetuleku orderid. Laenusuhet kajastavad nii võlausaldaja kui ka võlgniku 2017. aasta majandusaasta aruanded. Lähtudes võlgniku bilansist seisuga 1. aprill 2019 leidis maakohus, et laenulepingutest tulenevat laenu tagasimakse kohustust ei tulnud võlgnikul täita 2019. aasta majandusaasta jooksul. Seega ei ole laenulepingutest tulenevad võlausaldaja nõuded pankrotiavalduse esitamise aja seisuga aegunud. Isegi kui lähtuda sellest, et võlgnikule antud laenu põhisumma tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on sissenõutav laenu kasutamise eest tasumisele kuuluv intressinõue 62 876,71 eurot vastavalt VÕS § 397 lg-tes 1 ja
3 sätestatule. Seega on võlgniku vastu vähemalt 62 876,71 euro suurune sissenõutavaks muutunud nõue (PankrS § 10 lg 3). Võlgnik ei ole intressi määrale ega arvestusele omapoolseid vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt saatis ajutine haldur võlgniku juhatuse liikmele (puudutatud isik I) ja tema esindajale Viktor Särgavale ning raamatupidajale kirjaliku päringu võlgniku majandusliku seisundi ja maksejõuetuse põhjuste kindlakstegemiseks. Ajutise halduri päringule võlgnik ei vastanud. Ajutisele haldurile ei esitatud raamatupidamise registreid ega muud asjaajamise ja raamatupidamise dokumentatsiooni. Võlgnikul on õigus nõudele vastu vaielda, kuid nõude olemasolu või kuuluvus on võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus PankrS §-de 100 – 107 alusel (vt Riigikohtu 10. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p 17). PankrS § 31 lg 1 kohaldamisel on peamiseks kriteeriumiks juriidilise isiku puhul tema maksejõuetus ning kohus peab kuulutama püsivalt maksejõuete juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu. Nõude selgus on hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus nõude hindamisel diskretsioonipiire.
10.2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on praeguses asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kordades vähem kui kohustusi. Võlgniku vara moodustab 155 eurot 9 senti (pangakontodel olev raha), võlgniku kohustused on kokku 451 387,08 eurot. Võlgniku majandustegevus on peatunud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult arvestanud püsiva maksejõuetuse tuvastamisel ajutise halduri aruandes esitatud fakte ja neist tehtud järeldusi. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, siis sai haldur lähtuda oma järelduse kujundamisel muudest tema käsutuses olevatest dokumentidest. Määruskaebuse väide, et võlgnik ei ole püsivalt maksevõimetu, on paljasõnaline ja põhistamata. Võlgnik ei ole menetluse jooksul tõendanud asjaolusid millest nähtuks, et olukorda kus võlgniku varad ei kata kohustusi võiks pidada ajutiseks, st asjaolusid, millest nähtuksid võlgniku majandusliku seisundi paranemise väljavaated.
10.3.Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg‐te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Maakohus on seda teinud leides, et kui ka võlausaldaja vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis hinnates on alust arvata, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Äriregistri andmetele on võlgnik jätnud esitamata 2019, 2020 ja 2021 majandusaasta aruanded, mis viitab võlgniku reaalse majandustegevuse puudumisele. Alates 10. jaanuarist 2018 on võlgnikul maksuvõlg 2474,22 eurot, mistõttu võib eeldada, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma juba 2018. aasta algusest. Ringkonnakohus nõustub, maakohtu järeldusega, et eeltoodu kogumis annab põhjendatud aluse kahelda võlgniku maksejõulisuses.
10.4.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kui ka võlausaldaja vaidlusalune nõue jätta kõrvale, siis võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on alust arvata, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõuded rahuldama.
Määruskaebuses on võlgnik vaidlustanud ka Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõude summas 7995 eurot. Võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt on tal vara üksnes 155 euro ja 9 sendi väärtuses. Seega ületab võlgniku kohustuste väärtus, arvestamata võlausaldaja ja Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõuet, võlgniku teadaoleva vara väärtust ligikaudu kuusteist korda. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla võlgniku väide, et Osaühing MRP Linna Liinid (pankrotis) nõue ei ole selge ning see ei saa olla maksejõuetuse tuvastamise aluseks.
10.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistlik aeg pankrotiavalduse esitamiseks tuginedes 27. juuli 2021 tehtud pankrotihoiatusele ei ole möödunud. Pankrotihoiatus koostatakse PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel ning selle hoiatuse eesmärk on valmistada ette võimalus esitada pankrotiavaldus tulevikus. Võlgniku jaoks võimaldab pankrotihoiatus võtta tarvitusele abinõud pankrotiavalduse esitamise vältimiseks, so valmistuda kohustuse täitmiseks. Mõistliku aja määramine on õiguslik hinnang. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetluses saab mõistliku aja määramisel arvestada mh TsÜS § 146 lg-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, milleks on kolm aastat. Võlausaldaja on teinud võlgnikule 22. juulil 2021 pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud. Võlgnik ei ole oma lepingulisi kohustusi vaatamata hoiatusele täitma asunud ning võlausaldaja esitas 21. veebruaril 2023 pankrotiavalduse. Seega on pankrotiavaldus esitatud mõistliku aja jooksul.
10.6.Iseenesest on õige võlgniku väide, et maakohtu viide Riigikohtu 22. septembri 2021 määrusele kriminaalasjas nr 1-19-7473 ei tõesta võlausaldaja nõude olemasolu. Samas ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust väide, et süüdistamise esitamise fakt oli üheks motiiviks, miks kohus pankroti välja kuulutas. Maakohtu otsusest ei nähtu, et nimetatud asjaolu oleks olnud võlgniku pankroti väljakuulutamisel määrava tähtsusega.
10.7.Maakohus on põhjendatult tõendeid hinnates tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse, lähtudes võlgniku varast, kohustustest, majandustegevusest ja muudest asjakohastest asjaoludest. Maakohus on õigesti leidnud, et kui ka võlausaldaja vaidlusalune nõue jätta kõrvale, siis võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on alust arvata, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõuded rahuldama. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 3 esimene lause). Järelikult on võlgnik maksejõuetu ja maakohus kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti. Vaidlustatud määrus jääb muutmata pankroti välja kuulutamise osas, mistõttu pole alust muuta sellega seotud korraldusi ega menetluskulude jaotust.
11.Seoses võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad võlgniku määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Pärna pankrotihaldur T. Kalause määruskaebus rahuldati, on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane, et A. Pärna pankrotihaldur T. Kalause määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 2 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab pankrotimääruse peale esitatud määruskaebust, ei saa PankrS § 32 lg alusel koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust esitada. Määruse peale, millega ringkonnakohus jättis avalduse deposiidina tasutud summa väljamõistmiseks läbi vaatamata, on TsMS § 427 järgi edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.