X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu nõuete tasaarvestuse kehtivuse tuvastamiseks, alternatiivselt tsiviilasjas nr 2-14-55273 tehtud otsuse täitmisest keeldumiseks ja 500 000 euro väljamõistmiseks APW Varahaldus OÜ hagi AS-i Go Group vastu 2 250 000 euro saamiseks APW Varahaldus OÜ hagi RealWAY OÜ vastu 510 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
APW Varahaldus apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebus 500 000 eurot APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus 2 760 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
OÜ
ja
X
(pankrotis)
Hageja II APW Varahaldus OÜ (registrikood 12392465), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja I AS Go Group (registrikood 11071150), lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Merit Tammik Kostja II OÜ RealWAY (registrikood 10955906), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-4161
RESOLUTSIOON
1.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks X (pankrotis) hagis AS-i Go Group vastu 500 000 eurot, APW Varahaldus OÜ hagis AS-i Go Group ja OÜ RealWAY vastu 2 760 000 eurot.
2.Mõista Xlt (pankrotis) välja täiendav riigilõiv 1700 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb Xl (pankrotis) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista APW Varahaldus OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 1700 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb APW Varahaldus OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Keelduda X (pankrotis) ja APW Varahaldus OÜ 17.11.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.
5.Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2022 otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata X (pankrotis) tuvastusnõuetes AS-i Go Group vastu (resolutsiooni p 1 osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu järgmistes nõuetes läbi vaatamata: nõue tuvastada, et X 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X (pankrotis) tasaarvestas AS-i Go Group tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X (pankrotis) vastu APW Varahaldus OÜ-lt omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv; alternatiivselt tuvastada, et Xl (pankrotis) on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust X (pankrotis) ees summas 500 000 eurot.
6.Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Rahuldada X (pankrotis) apellatsioonkaebus osaliselt.
8.Jätta APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Jätta X (pankrotis) apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud X (pankrotis) kanda.
10.Jätta APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud APW Varahaldus OÜ kanda.
11.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
11.1.Jätta X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu järgmistes nõuetes läbi vaatamata: nõue tuvastada, et X (pankrotis) 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X (pankrotis) tasaarvestas AS-i Go Group tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X (pankrotis) vastu APW Varahaldus OÜ-lt omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv; alternatiivselt tuvastada, et Xl (pankrotis) on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust X (pankrotis) ees summas 500 000 eurot.
11.2.Jätta rahuldamata X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu kahju 500 000 eurot hüvitamise nõudes.
11.3.Jätta rahuldamata APW Varahaldus OÜ hagi AS-i Go Group vastu kahju 2 250 000 eurot hüvitamise nõudes.
11.4.Jätta rahuldamata APW Varahaldus OÜ hagi OÜ RealWAY vastu kahju 510 000 eurot hüvitamise nõudes.
2-19-4161
11.5.Jätta AS-i Go Group maakohtu menetluskulud 18% ulatuses X (pankrotis) ja 82% ulatuses APW Varahaldus OÜ kanda.
11.6.Jätta OÜ RealWAY maakohtu menetluskulud APW Varahaldus OÜ kanda.
11.7.Jätta X (pankrotis) apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud X (pankrotis) kanda.
11.8.Jätta APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud APW Varahaldus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I) ja APW Varahaldus OÜ (hageja II) esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule ASi Go Group (kostja I) ja OÜ RealWAY (kostja II) vastu hagi (viimati täpsustatud 27.07.2020 ja Harju Maakohtu 23.08.2022 istungil) järgmistes nõuetes: -
hageja I palub kostja I suhtes tuvastada, et hageja I 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega hageja I tasaarvestas kostja I tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude hageja I vastu hagejalt II omandatud nõudega kostja I vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv;
-
alternatiivselt palub hageja I kostja I suhtes tuvastada, et hagejal I on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja I ees summas 500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahju hüvitisena 500 000 eurot;
-
hageja II palub mõista kahju hüvitisena kostjalt I välja 2 250 000 eurot ning kostjalt II 510 000 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja II OÜ Tarbus Kinnisvara (TKV) osanik. Hagejale II kuulub 20% TKV osadest. Hageja II poolt TKV osa omandamise ajal (13.12.2012) kuulus 80% TKV osadest kostjale I. Alates 05.05.2014 kuulub 80% TKV osadest kostjale II.
1.2.Hageja II TKV osanikuks olemise ajal võõrandas TKV kostjale I AS-i GoBus ja AS-i Go Oil aktsiad ning OÜ GoTaksopark osa. Kostjale II võõrandati TKV-le kuulunud
2-19-4161 kinnisvara. Samuti viidi TKV-st välja raha. TKV vara võõrandati alla turuhinna või vastusooritust saamata ja vara võõrandamiseks kasutati siirdehinnaga laenuintresse, mis on turuintressist 3–4 korda kõrgemad. TKV vara võõrandamisega tekitati TKV-le kahju vähemalt 9,4 miljonit eurot. TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju vähemusosanikule, hagejale II (hageja II TKV osa väärtus vähenes). Arvestades TKV-le tekitatud kahju ja hageja II osaluse suurust, on hagejale II tekkinud kahju 1 880 000 eurot.
1.3.TKV vara võõrandamine toimus järgmiste tehingutega.
1.3.1.20.12.2012 tühistas TKV kui AS-i GoBus ainuaktsionär AS-i GoBus eelmiste perioodide kahjumi katmiseks AS-i GoBus senised aktsiad, emiteeris AS-i GoBus uued aktsiad varasemas nimiväärtuses ja loovutas emiteeritavate aktsiate omandamise õiguse kostjale I. Hagejale II AS-i GoBus aktsiate märkimisõigust ei pakutud. AS-i GoBus osalusest loobumine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. AS GoBus oli tegutsev ettevõte, mille aktsiatest loobumiseks puudusid TKV-l majanduslikud põhjused. Emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest loobumise kaudu kaotas TKV osaluse AS-is GoBus. Osalus liikus AS-i GoBus kontrolliva kostja I omandisse. Tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja I rikastumine. AS-i GoBus väärtus oli 6–7 miljonit eurot. Seega loobus TKV märkimisõiguse üleandmisega oma varast väärtusega 6–7 miljonit eurot kostja I kasuks, vastusooritust saamata.
1.3.2.03.12.2014 müüs TKV osaluse OÜ-s Go Oil kostjale I. OÜ Go Oil osa võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. OÜ Go Oil oli tegutsev ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud põhjused. Tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosanikust mõjusfäärist ja kostja I rikastumine. OÜ Go Oil osa võõrandati väidetavalt 2,25 miljoni euro eest. OÜ Go Oil osa väärtus oli aga 4,8–5,2 miljonit eurot. TKV müüs OÜ Go Oil osa 2,55–2,95 miljoni euro võrra odavamalt, kui oli selle turuväärtus.
1.3.3.05.12.2014 müüs TKV OÜ GoTaksopark osa kostjale I. OÜ GoTaksopark osa võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. OÜ GoTaksopark oli tegutsev ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud põhjused. Tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja I rikastumine. OÜ GoTaksopark osa võõrandati väidetavalt 0,20625 miljoni euro eest. Osa müügihind ei vastanud turuväärtusele.
1.3.4.31.03.2016 müüs TKV kostjale II 25 kinnisasja. Kinnisvaraportfelli võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. Kinnisvara müügiks puudusid majanduslikud põhjused. Tehingu sisuks oli kinnisvara väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja II rikastumine. Kinnisvara võõrandati 11,24 miljoni euro eest, sh käibemaks 90 000 eurot. Kinnisvara pakuti kolmandatele isikutele müügiks hinnaga 12 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Kinnisvara anti kostjale II üle aga 850 000 eurot odavamalt. Kinnisvara müügihind ei vastanud turuväärtusele. Isegi kui kinnisvara müügihind vastas turuväärtusele, teenis TKV 2014. ja 2015. aastal kinnisvarainvesteeringutelt olulist renditulu. Vaadeldaval perioodil oli TKV puhastulu kinnisvara rendilt ca üks miljon eurot aastas. TKV andis kostjale II üle väga tulusa
2-19-4161 majandusüksuse ja kaotas sellega olulise tuluallika. Tehinguga tekitati TKV-le saamata jäänud tulu näol olulist kahju isegi juhul, kui kinnisvara müügihind vastas turuväärtusele.
1.4.AS-i GoBus aktsiate tühistamisest ja märkimisõiguse loovutamisest ning OÜ Go Oil ja OÜ GoTaksopark osade võõrandamise kavatsusest ei informeeritud hagejat II ega tema esindajaid. Hageja I sai tehingutest teada pärast nende toimumist. Kinnisvaraportfelli võõrandamise kavatsusest teavitati hagejat I küll 06.07.2015 TKV osanike koosolekul, kuid siis olid kõik osanikud müügiettepaneku vastu. Hageja I järeldas, et kinnisvara müügikavatsusest on sellega loobutud.
1.5.Ajal, mil hageja I on olnud TKV osanik, võõrandati 94,5% TKV finantsinvesteeringutest (osalused tütarettevõtetes) ja kogu kinnisvara. Vara võõrandamise tulemusel jäi TKV ilma oma varast vähemalt 23–24,4 miljoni euro ulatuses. TKV sai vähemalt 23–24,4 miljonit eurot väärt olnud vara eest mitte rohkem kui 13,6 miljonit eurot. Seega on vastusooritus vähemalt 9,4 miljoni euro võrra väiksem, kui oli vara väärtus. Soorituse ja vastusoorituse vahe võib olla veelgi suurem. Hagejal on kahtlus, et vastusooritus võis olla ka (osaliselt) rahatu.
1.5.1.TKV kinnisvara müüdi selliselt, et kostja II tasus 7 276 237 eurot tasaarvestuse teel. Ostuhinnaga tasaarvestatavaks nõudeks oli kostja I väidetav nõue TKV vastu, mis oli tekkinud määratlemata laenulepingutest ja mis oli loovutatud kostjale II. 06.07.2015 toimunud TKV osanike koosolekul põhjendati kinnisvara müügiettepanekut sellega, et TKV võlgneb kostjale I 25.05.2009 laenulepingu alusel 3 987 855,46 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Arvestades, et 31.03.2016 lepingu järgi tasaarvestatud summa oli 7 276 237 eurot, moodustab tasaarvestatud laenust seega 3,2 miljonit eurot kostja I arvestatud intressid ja viivised. Seega vähemalt ühe asjaomase tehingu täitmine toimus kostja I intressi- ja viivisenõudega. Kostja I andis TKV-le laenu algselt intressiga 15% aastas, hiljem 8% aastas. Selline siirdehinnaga laenuintress on 3–4 korda kõrgem turuintressist. Olukorras, kus enamusaktsionär annab laenu kõrgema intressimääraga kui on ettevõtte tootlus, kahjustab enamusaktsionär teadlikult oma osalusega ettevõtet (sh vähemusaktsionäri). Siirdehind kehtestati eelkõige hageja II kahjustamiseks, sest pärast seda, kui kostja I saavutas OÜ GoBus üle kontrolli, vähenes grupisiseste laenude intress oluliselt (8%-lt 4%-le). Enamusosaniku siirdehindadega intress on tühine või kehtetu. Samuti ei saa selle intressi suuruse hea usu põhimõttega vastuolu tõttu sisse nõuda ega teha sellega tasaarvestust. Kostja II vastusooritus on intressinõude võrra väiksem.
1.5.2.Ostuhinnad on osaliselt tasaarvestatud ka viivisenõudega. Kui enamusaktsionär annab laenu tähtajaga, mille jooksul ettevõte ilmselt ei suuda laenu tagastada, ja kehtestab viivise, kahjustab enamusaktsionär sellega teadlikult oma osalusega ettevõtet (sh vähemusaktsionäri). Sellises olukorras on viivis tühine või kehtetu. Samuti ei saa viivist hea usu põhimõttega vastuolu tõttu sisse nõuda ega seda tasaarvestada. Seega on vastusooritus ka viivisenõude võrra väiksem.
1.5.3.TKV kohustustelt on aastatel 2006–2013 arvestatud ja tasutud siirdehindadega intressi kokku summas ca 7,75 miljonit eurot. Makstud intress ja viivis tuleb lugeda põhivõla tagasimakseteks. Selliselt võis põhivõlg vaidlustatud tehingute tegemise ajaks olla juba tasutud. Seega võis puududa ka põhivõlg, mida ostuhindadega tasaarvestada. Tehingud võisid olla rahatud nii intressi ja viivise tasaarvestamise osas kui ka põhivõla tasaarvestamise osas.
1.5.4.Siirdehindadega intressi ja viivise rakendamisel tekitati TKV-le kahju ja sellega omakorda ka hagejale I.
1.6.TKV kaotas osaluse OÜ-s GoBus ajal, mil TKV enamusosanikuks oli kostja I. Osalused OÜ-s Go Oil ja OÜ-s GoTaksopark, samuti kinnisvara kaotati ajal, kui TKV enamusosanikuks
2-19-4161 oli kostja II. TKV poolt kostjale I tasuta üle antud OÜ GoBus osaluse väärtus on 6‒7 miljonit eurot. See teeb kostja I rikastumise ulatuseks 6‒7 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse proportsiooni TKV-s, teeb see osaluse tasuta üleandmisega hagejale põhjustatud kahju suuruseks 1,2‒1,4 miljonit eurot. Hageja I nõuab kostjalt I kahju hüvitamist 1,2 miljoni euro ulatuses.
1.7.Osaluse OÜ-s Go Oil kaotas TKV ajal, kui selle enamusosanikuks oli kostja II. OÜ Go Oil osaluse väärtus oli 4,8‒5,2 miljonit eurot. TKV majandusaasta aruande kohaselt võõrandati osalus OÜ-s Go Oil hinnaga 2,25 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse proportsiooni TKV-s, tekitati hagejale I osaluse üleandmisega kahju 0,51‒0,59 miljonit eurot. Hageja I nõuab kostjalt II kahju hüvitamist 0,51 miljoni euro ulatuses.
1.8.Siirdehindasid rakendas hagejale I teadaolevalt kostja I. TKV kohustustelt on aastatel 2006–2013 arvestatud siirdehindadega intressi kokku ca 7,75 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse proportsiooni TKV-s (20%), tekitati hagejale I osaluse üleandmisega kahju 1,55 miljonit eurot, mille hüvitamist nõuab hageja II kostjalt I.
1.9.Kokku on hageja I kahjunõue kostja I vastu vähemalt 2,75 miljonit eurot ja kostja II vastu 0,51 miljonit eurot. Hageja II loovutas hagejale I kahju hüvitamise nõude 500 000 eurot kostja I vastu.
1.10.Kostja I esitas hageja I suhtes pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-19681). Hageja I teatas kostjale I, et kasutab võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 110 tulenevat keeldumisõigust ega täida oma kohustust kostja I ees enne, kui kostja I täidab oma kohustuse hageja I ees. Istungil, kus otsustati hagejale I ajutise halduri määramine, tegi hageja I lisaks hagi nõudel põhineva tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja I pankrotiavalduse aluseks oleva nõude (pankrotiavalduse esitamise seisuga 407 090,95 eurot) hagejalt II hagejale I loovutatud 500 000 euro suuruse nõudega kostja I vastu. Kuna kohus ei arvestanud pankrotiasjas hageja I keeldumisõigusega ega lugenud hageja I kohustust kostja I ees tasaarvestatuks, palub hageja I tuvastada, et tema 05.02.2019 kostjale I tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv. Tasaarvestusavalduse kehtivuse tuvastamisel puuduks kostjal I alus pankrotiavalduse esitamiseks hageja I vastu ja juba esitatud pankrotiavaldus jääks rahuldamata ning seeläbi ka hageja I vara ja õigused kahjustamata. Hageja I õigustatud huvi tuleneb ka sellest, et tuvastushagiga on tal võimalik saavutada kindlustunne, et kostjal I puudub õiguslik alus edaspidiste nõuete esitamiseks tema vastu.
1.11.Alternatiivselt palub hageja I tuvastada, et tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja I ees summas 500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja 500 000 eurot. Hageja I alternatiivne nõue koosneb olemuselt kahest erinevast nõudest, s.o tuvastus- ja sooritushagi. Tuvastushagi eesmärk on tuvastada, et hagejal I on olemas kehtiv nõue kostja I vastu, millest tulenevalt on tal õigus VÕS § 110 alusel keelduda tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsuse täitmisest. Sooritushagi on tuvastushagi raames tuvastatava nõude kostjalt I välja nõudmine. Kostja I vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Samuti palus kostja I kohaldada aegumist ja jätta hagejate kostja I vastu esitatud nõuded rahuldamata hagi aegumise tõttu.
2-19-4161
2.1.Kostja I oli TKV osanik perioodil 01.04.2010–05.05.2014. Seega saavad kostjat I hagis märgitud tehingutest puudutada üksnes AS-i GoBus aktsiate tühistamine ja uute aktsiate emiteerimine ning TKV-le laenu andmine väidetavalt liiga kõrge intressiga.
2.2.AS-i GoBus ainuosanik TKV (TKV-d esindas juhatuse liige MP) otsustas vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 1 917 000 euro võrra 100% aktsiaseltsi aktsiate tühistamise teel ja seejärel suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 1 917 000 euro võrra uute aktsiate, iga aktsia nimiväärtusega 63,90 eurot väljalaskmise teel. AS-i GoBus omakapital oli oluliselt alla nõutud suuruse. AS-i GoBus aktsiate emissioon ei saanud TKV osanikele kahju põhjustada, kuna AS-i GoBus tegutses kahjumiga (AS-i GoBus eelmiste perioodide kahjum oli 3 430 177 eurot). AS-il GoBus oli suur võlakoormus ja äriühingu omakapital oli alla seadusega lubatud määra. Äriseadustik nõuab omanikelt võlausaldajate kaitseks nii negatiivse kui ka ebapiisava positiivse omakapitali korral netovara taastamist või äriühingu lõpetamist. Üle 50 000 euro suuruse aktsiakapitaliga ühingute netovara nõude täitmiseks tuleb jälgida, et aruandepäeva omakapital (netovara) ei langeks alla poole põhikirja järgsest aktsiakapitalist. AS-i GoBus omakapital oli 2012. a alguses 522 781 eurot ehk oluliselt alla nõutud määra (aktsiakapital oli 1 917 000 eurot, seega omakapital miinimummäär oli 958 500 eurot). 2012. a lõpus moodustas eelmiste perioodide kahjum kokku 3 430 177 eurot, mis tähendab, et äriühingu omakapital oli negatiivne. 2012. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli seisuga 31.12.2012 AS-i GoBus omakapital suurenenud aktsiate tühistamise ja uute aktsiate emiteerimise tulemusena 1 636 949 euroni. Selliselt täideti AS-i GoBus miinimum netovara nõue ja äriühing sai tegevust jätkata, kuigi aruandeaasta kahjum oli taas võrdlemisi suur – 1 095 469 eurot. Aktsiate tühistamine ja uus sihtemiteerimine oli sel hetkel ainuke teadaolev viis, kuidas tagada äriühingu tegevuse jätkumine ja üle 300 inimese töökohad. Kostja I hinnangul täitis TKV AS-i GoBus aktsiate tühistamise ja uute aktsiate emiteerimise teel oma ainuosaniku kohustust tagada äriühingu miinimum netovara olemasolu, et äriühing saaks seeläbi oma tegevust jätkata. AS-i GoBus väärtus ei olnud 6–7 miljonit eurot, kuna äriühingu kohustused oli 2012. a emissiooni läbiviimisel sama suured kui äriühingu varade maht. Lisaks tegutses ettevõte suure kahjumiga. Kostja I omandas emissiooni tulemusena suurtes majanduslikes raskustes oleva äriühingu osaluse, millesse tuli palju investeerida, et see raskustest välja aidata. Kostja I ei otsustanud aktsiate emissiooni üle. Kostja I ei vastuta AS-i GoBus aktsiate tühistamise ja sihtemiteerimisega tekkinud võimalike tagajärgede eest.
2.3.Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I on väidetavalt arvestanud aastatel 2006–2013 TKV kohustustelt siirdehindadega intressi kokku summas ca 7,75 miljonit eurot, põhjustades sellega hagejatele kahju. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et kostja I TKV-le antud laenude intressimäär oli üle turu keskmise või TKV majandustegevuses ebatavaline. Intressimäär 15% laenujäägilt ei olnud kostja I ega TKV majandustegevuses ebatavaline. Hageja I andis TKV-le läbi oma ettevõtete (AS Wipestrex Grupp, OÜ Snoob Vara) TKV-le laenu sama intressimääraga. Ka TKV ise laenas raha välja sama intressimääraga. Hageja I on TKV nõukogu liikmena andnud oma nõusoleku laenude võtmiseks 15% intressimääraga. Lisaks olid kõik kostja I antud laenud allutatud TKV olemasolevatele pangalaenudele, st kostja I antud laenud kuulusid tagastamisele pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades TKV majanduslikku seisundit 15% intressimääraga laenulepingute sõlmimise hetkel, võlgnevuste suurust erinevate krediidiasutuste ees ning asjaolu, et TKV vara oli koormatud krediidiasutuste kasuks, oli välistatud võimalus saada rahalisi vahendeid TKV majandustegevuse jätkamiseks TKV-le soodsamatel tingimustel.
2-19-4161
2.4.Kostja I ei ole hagejate suhtes kohustusi rikkunud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I oleks hagejatele ühegi hagis nimetatud tehinguga kahju tekitanud. Hagejate väited on paljasõnalised ja pahatahtlikud. Hageja on teadvalt jätnud käsitlemata suure osa olulisest informatsioonist ja dokumentidest, mis TKV varaga seonduvaid otsuseid mõjutas. Hagi ainus eesmärk oli vältida kostja I kasuks tehtud ja jõustunud kohtuotsuse (tsiviilasjas nr 2-14-55273) täitmist hageja I suhtes algatatud täitemenetluses. Kostja II vastuväited
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hageja II esitas kostja II vastu nõude 510 000 eurot, mis tuleneb TKV poolt AS-i Go Oil aktsiate 03.12.2014 müügist kostjale I hinnaga 2,25 miljonit eurot. Kostja II selgitab, et AS-i Go Oil osade müügi põhjuseks oli TKV sissenõutavaks muutunud laenulepingust L-250509/TBKV tulenev võlgnevus kostja I ees 6 378 244,27 eurot (s.o põhiosa 5 979 308,75 eurot ja intress 398 935,52 eurot). Laenulepingu põhiosa tasumise tähtaeg oli 20.06.2014. TKV majanduslik olukord ei võimaldanud laenu kostjale I tagastada. Arvestades TKV majanduslikku seisukorda, ei olnud kostja I nõus laenu tagasimakse tähtaega pikendama ja soovis vähemalt osaliselt laenu põhiosa tagasimaksmist.
3.2.TKV tegi ettepaneku müüa kostjale I TKV tütarettevõtted AS Go Oil ja OÜ GoTaksopark ning tasaarvestada laenukohustus tütarettevõtete müügist saadava summaga ning pikendada allesjääva laenukohustuse lõpliku tasumise tähtaega viis aastat.
3.3.TKV juhatuse lasi osaluse väärtuse hinnata seisuga 13.11.2014 vastavalt rahvusvahelistele hindamisstandarditele, mille kohaselt oli AS Go Oil aktsiate kõrgeimaks võimalikuks väärtuseks 2 250 000 eurot. AS Go Oil aktsiad võõrandati kostjale I sama hinnaga 2014. a detsembris. Aktsiate väärtuse hindamise nõuetekohasust kinnitas ka vandeaudiitor.
3.4.TKV juhatuse liige võõrandas AS-i Go Oil aktsiad nõukogu otsuse alusel, mida ükski nõukogu liige (sh hageja I) ei ole vaidlustanud.
3.5.Kostja II ei oma hageja I suhtes kohustusi rikkunud ega talle kahju tekitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 18.11.2022 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja I menetluskulud jäid 18% ulatuses hageja I kanda ja 82% ulatuses hageja II kanda. Kostja II menetluskulud jäid hageja II kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja II on TKV osanik alates 13.12.2012 kuni käesoleva ajani, osa nimiväärtuse suurus on püsinud muutumatuna – 511 eurot; kostja I oli TKV osanik ajavahemikul 01.04.2010–05.05.2014 (osa nimiväärtus 2044 eurot); alates 05.05.2014 kuulub TKV osa nimiväärtusega 2044 eurot kostjale II; hageja I oli TKV juhatuse liige 10.10.2003–05.06.2009 ja nõukogu liige 20.05.2009– 20.05.2014; ajavahemikul 01.01.2009–13.12.2012 oli TKV osanik AS Wipestrex Grupp, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli hageja I.
2-19-4161
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib hagi asjaoludest aru saada ja ka kostjad on nii aru saanud, et hagejale II on kahju tekitatud sellega, et TKV-le on kahju tekitatud. TKV tegevust oma vara võõrandamisel ja aktsionärina AS-i GoBus aktsiate tühistamisel jne omistavad hagejad kostjatele. Kahju on hagi kohaselt tekkinud TKV-l, kuid seeläbi peavad ka hagejad end kahju kannatajateks samas summas ja samal viisil.
4.3.Hageja I nõue tuvastada tasaarvestuse kehtivus ja mõista kostjalt I hageja I kasuks välja raha jäi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja II poolt hagejale I nõude loovutamine kostja I vastu oli VÕS § 164 lg 1 alusel võimalik, kuid hagejal II ei olnud kostja I vastu kehtivat nõuet, mida loovutada. Hageja I nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1 alusel, alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on, et kostja on oma kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hageja I esitas väga laialivalguvaid väiteid selle kohta, mil moel kostjale II kahju tekitati. Hageja I hinnangul tegi TKV majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ja sellega vähenes TKV vara. Tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud sõlmiti aastatel 2006–2013, milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Hageja I ei ole selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja I väidetavalt toime pani. Hagi ei saa rahuldada ainult väite alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks. Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Hageja I ei ole tõendanud ka hagejal II tekkinud (ja hagejale I loovutatud) kahju suurust. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju, ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Alternatiivselt oleks hageja I nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest. Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega. Kohus ei saa hinnata tehingute majanduslikku otstarbekust ja seda veel tagant järele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks.
4.4.Rahuldamata jäi ka hageja II nõue mõista kostjalt I kahju hüvitisena välja 2 250 000 eurot. Hageja II nõue on nõue võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel, alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja II on esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle kohta, millest tema kahju tekkis. Hageja II hinnangul on TKV teinud majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ja võõrandanud tarbetult vara ning sellega on TKV vara vähenenud. Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise tehingutele (TKV otsus viia läbi AS-i GoBus emissioon ja asjaolu, et kostja I määras aastatel 2006–2013 TKV-le laenu andes liiga kõrge intressi), kuid tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 2006–2013,
2-19-4161 milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Ka ei ole hageja II selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja I väidetavalt toime pani. Alternatiivselt oleks ka hageja II nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Sel alusel nõude rahuldamise eeldusteks on samuti kostja I rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega. AÕS § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks. TKV osa väärtuse muutuste kohta ei ole kohtule asjaolusid ega tõendeid esitatud.
4.5.Hageja II nõue mõista kostjalt II kahju hüvitisena välja 510 000 eurot jäi samuti rahuldamata. Hageja II nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel, alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Ka hageja II esitatud väited selle kohta, milliste tegudega talle kahju tekitati, on väga laialivalguvad. Hageja II ei ole selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja II väidetavalt toime pani. TKV osanike 06.07.2015 koosoleku protokollist (I kd, tl 145 jj) nähtub, et koosolekul ei ole TKV vara müügi osas otsuseid vastu võetud. TKV nõukogu 22.07.2014 koosoleku protokollist (II kd, lk 133), 07.09.2015 koosoleku protokollist (II kd, tl 139), 09.12.2015 koosoleku protokollist (II kd, tl 156) ning 31.03.2016 koosoleku protokollist (II kd, tl 164) nähtub, et pikaajalises otsustusprotsessis määrasid TKV vara müügi ja selle tingimused TKV nõukogu liikmed. Seega vastutavad TKV-le vara müügiga tekitatud võimaliku kahju tekitamise eest TKV nõukogu liikmed (ÄS § 327 lg 2 ja § 189 lg 2) ning võimalik, et ka juhatuse liikmed (ÄS § 187). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille kohaselt oleks nõukogu otsust vaidlustatud (ÄS § 322 lg 6) või et otsused oleks tühised (ÄS § 322 lg 7). Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada kostja I rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Hageja II ei ole tõendanud temal tekkinud kahju suurust. Hagejad ei ole nõudnud kahju hüvitamist TKV-le, vaid iseendale. TKV-le tekkinud kahju ei ole samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Alternatiivselt oleks ka hageja II nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Sel alusel nõude rahuldamise eeldusteks on samuti kostja II rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja II tegusid, millega kostja II oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Apellatsioonkaebus
5.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palusid hagejad saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus vaidluse eseme osaliselt ebaõigesti sisustanud, sest piiritles nõude aluseks olevad asjaolud vaid TKV-le kahju tekitamisega. Lisaks TKV-le kahju tekitamisele oli hagejate nõude aluseks ka etteheide, et kostjad TKV osanikena
2-19-4161 vähendasid hagejale II kuuluva 20% TKV osa väärtust läbi kahjustavate tehingute. Maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise nõudeid, sest ei selgitanud hagejatele, et ta sai haginõudest selliselt aru.
5.2.Hagejad esitasid maakohtule taotluse kohtuliku ekspertiisi korraldamiseks TKV osa väärtuse hindamiseks, kuid maakohus jättis taotluse alusetult rahuldamata.
5.3.Maakohus leidis põhjendamatult, et hagejate etteheited kostjatele on laialivalguvad. See, et vaidlusalused tehingud tehti TKV nõukogu ja juhatuse otsuste alusel, ei tähenda, et osanik teisele osanikule tekitatud kahju eest ei vastuta. Etteheidetav tegu võib ise küll olla formaalselt seaduse nõuetega kooskõlas, kuid oma olemuselt võib tegu olla heade kommete vastane ja seega kahju hüvitamise aluseks olevaks teoks. Asjaolu, kas hagi aluseks olevate tegudega käitusid TKV nõukogu ja juhatuse liikmed õiguspäraselt, ei oma tähtsust. Oluline on, kas etteheidetavate tegudega vähendati hagejale II kuuluva 20% TKV osaluse väärtust ja kas need teod on kostjatele etteheidetavad. Maakohus on jätnud hindamata hagejate asjaomased väited ja tõendid. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kõigi kahju tekkimise alusena etteheidetavate tehingute teiseks pooleks oli kas kostja I või kostja II.
5.4.Kostja I põhjustas hagejale II kuuluva TKV 20% osa väärtuse vähenemise, sest arvestas kostja I ees olevatelt laenukohustustelt aastatel 2006–2013 siirdehindadega intressi kokku ca 7,75 miljonit eurot. Laenuintress oli turuintressist 3–4 korda kõrgem. Samuti tühistas TKV kui AS-i GoBus ainuaktsionär AS-i GoBus eelmiste perioodide kahjumi katmiseks AS-i GoBus senised aktsiad, emiteeris AS-i GoBus uued aktsiad varasemas nimiväärtuses ja loovutas emiteeritavate aktsiate omandamise õiguse ehk märkimisõiguse vaid kostjale I.
5.5.Kostja II põhjustas hagejale II kuuluva TKV 20% osa väärtuse vähenemise, sest osalus AS-is Go Oil võõrandati kostjale I.
5.6.Hagejad on selgitanud kostjate osalemist tehingutes, kuid maakohus ei ole hagejate väiteid ja tõendeid otsuses käsitlenud ega hinnanud, kuidas hagejate etteheidetavad tehingud hagejale II kuuluva TKV osa väärtust mõjutasid.
5.7.Maakohus jättis hindamata hagejate tõendina esitatud Har-Lex L.L.C. Eesti filiaali 20.03.2015 memorandumi. Samuti jättis maakohus hindamata hagejate väited laenulepingute ja neilt arvestatud intressi kohta, sh ka selle, et laenulepingud on tühised.
5.8.Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.
5.9.Kuna maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal II puudub kostja I vastu kahjunõue, jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata ka hageja I nõude kostja I vastu. Hageja I on kehtivalt tasaarvestanud oma nõude kostjal I tema vastu tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõudega. Vastustajate seisukoht
6.Kostja I ja kostja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-19-4161
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja I apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus hageja I tuvastusnõuete osas tühistada (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osaliselt). Hageja I tuvastusnõuded kostja I vastu jäävad läbi vaatamata. Ülejäänud osas ei anna hagejate apellatsioonkaebused alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid hageja I tuvastusnõuete läbivaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta kohtuotsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse õigusliku aluse kohta. Hageja II apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
9.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
10.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja I tuvastusnõudeid.
10.1.Hageja I palus kostja I suhtes tuvastada, et hageja I 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega hageja I tasaarvestas kostja I tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude hageja I vastu hagejalt II omandatud nõudega kostja I vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv. Alternatiivselt palus hageja I kostja I suhtes tuvastada, et hagejal I on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja I ees summas 500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahju hüvitisena 500 000 eurot. Hageja I selgitas oma tuvastushuvi sellega, et kostja I esitas hageja I vastu maksejõuetusavalduse ning pankrotiasjas ei arvestatud hageja I kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite ega tasaarvestusavaldusega (I kd, tl 6, p 10 ning III kd, tl 102 pöördel– 103, p-d 3.11 ja 3.16).
10.2.TsMS § 368 lg-st 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt nt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26 ja 28.9.2016, 3-2-1-71-16, p 12). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama).
10.3.Ringkonnakohus leiab, et hageja I tuvastusnõuded ei saa olla iseseisvaks hagi esemeks. Hageja I ei ole põhistanud TsMS § 368 lg 1 järgi oma õiguslikku huvi. Hageja I leiab, et tal on kostja I vastu kahju hüvitamise nõue 500 000 eurot. Selle nõude lahendamiseks on kohane esitada sooritushagi, mille hageja I on alternatiivselt ka esitanud. Nii tuvastusnõuete kui ka alternatiivselt esitatud sooritusnõude lahendamiseks tuleb kohtul niikuinii teha otsustus selle kohta, kas hagejal I on kostja I vastu nõue, mille hageja I on soovinud tasaarvestada või millele tuginedes kostjal I hageja I vastu oleva nõude täitmisest keelduda. Hageja I tasaarvestuse ja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitega arvestamise võimalikkus sõltub samuti eelkõige sellest, kas hagejal I on kostja I vastu kahju hüvitamise nõue. Õigus esitada tasaarvestusavaldus või keelduda kohustuse täitmisest tuleneb seadusest (VÕS § 197 lg 1 ja 110 lg 1).
10.4.Lisaks on välja kuulutatud hageja I pankrot (V kd, tl 9). Pankrotimenetlust puudutavad küsimused tuleb lahendada pankrotimenetluses, mitte hagimenetluses tuvastusnõuete lahendamise kaudu. Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1 lg 2 ja
2-19-4161 pankrotiseaduse (PankrS) § 41 esimene lause). Seega ei oma tähtsust, et hageja I on asjaomased määrused vaidlustanud. Seetõttu keeldub ringkonnakohus ka hagejate 17.11.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1 p 1). Vastavalt PankrS § 44 lg-le 1 võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Hagejal I on võimalik esitada oma vastuväited kostja I nõudele pankrotimenetluses (PankrS § 1001 lg 3 ja 1003 lg 1). Vajadusel saab hageja I taotleda pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 159 lg 1 alusel pankroti aluse äralangemise tõttu.
10.5.Eelnevat arvestades oleks tulnud TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda menetlemast hageja I tuvastusnõudeid. Pärast hageja I esitatud tuvastusnõuete ebaõiget menetlusse võtmist oleks maakohus pidanud jätma hagi selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi tuvastusnõuete osas rahuldamata ja jätab tuvastusnõuded TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi läbi vaatamata. See toob kaasa ka hageja I apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise.
11.Mõlemad hagejad on soovinud maakohtu otsuse vaidlustada täies ulatuses (IV kd, tl 192, p-d 3–5). Ringkonnakohus märgib, et kumbki hageja saab maakohtu otsust vaidlustada üksnes teda ennast puudutavas osas, mitte aga teise hageja suhtes hagi rahuldamata jätmise osas. Kuna apellatsioonkaebuste väited on kokkulangevad, märgib ringkonnakohus vastuseks mõlemale apellatsioonkaebusele järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus vaidluse eseme osaliselt ebaõigesti sisustanud ja seetõttu rikkunud eelmenetluse ülesandeid. Hagejad asusid alles 15.08.2022 menetlusdokumendis väitma (hagejad esitasid hagi 19.03.2019), et neile tekitati vaidlusaluste tehingutega kahju seeläbi, et hagejale II kuuluva TKV 20% osa väärtus vähenes tehingute tõttu (IV kd, tl 135, p 1.9). Samas lähtusid hagi aluseks olevad asjaolud aga endiselt sellest, et hagejale II tekitati kahju sellega, et TKV-le tekitati kahju. Hagejate hagi põhines väitel, et TKV-le on tekitatud kahju seoses vara (osalused äriühingutes ja kinnisvara) väljaviimisega TKV-st (vt ka III kd, tl 101, p-d 2.70 ja 2.71). Hagejad väljendasid menetluses selgesõnaliselt mitmel korral, et TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju tema vähemusosanikule ehk hagejale II (vt nt hagi – I kd, tl 5, p 6 ja hagi terviktekst – III kd, tl 101, p 2.70). Seega ei ole maakohus vaidluse eset ebaõigesti sisustanud. Kuigi hagejad esitasid üldise väite, et hagejale kuuluv TKV osa väärtus vähenes, ei toonud hagejad täpsemalt esile, kuidas osa väärtus tehingute tulemusel vähenes. Hagejad jäid menetluses varasemalt esitatu juurde. Ka apellatsioonkaebuses viitavad hagejad „hagis etteheidetavatele tegudele“ (IV kd, tl 189 pöördel, p 3.1 ja 190, p 3.8). Osa väärtuse vähenemine ei ole samatähenduslik TKV-le tehingutega väidetavalt kahju tekkimisega. Hagejad märgivad apellatsioonkaebuses ka ise, et hagi ei ole võimalik seal toodud asjaoludel rahuldada (IV kd, tl 189 pöördel, p 3.2).
13.Maakohus jättis hagejate taotluse TKV osa väärtuse hindamiseks kohtuliku ekspertiisi korraldamiseks põhjendatult rahuldamata ega eksinud menetlusõiguse normide vastu. Hagejad esitasid taotluse hilinenult ning ei põhistanud, et hilinemiseks oleks olnud mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1) (IV kd, tl 147 pöördel). TsMS §-st 2 tulenevad kohtu ülesanded tsiviilkohtumenetluse läbiviimisel ei õigusta taotluse hilinenult esitamist.
14.Hagi aluseks olevad asjaolud peab TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi esile tooma hageja. Hagejale anti menetluses korduvalt võimalusi hagi täpsustamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejad ei ole esile toonud kostjatele etteheidetavaid tegusid, mis saaksid tingida nende vastutuse osanikuna.
2-19-4161
14.1.Osanik, kelle vastu kahju hüvitamise nõue esitatakse, peab olema rikkunud mingit oma kohustust teise osaniku suhtes. Kahju hüvitamise nõudmiseks ei piisa väitest, et TKV-le ja hagejale II tekkis kahju ning asjaolust, et kostjad olid erinevatel aegadel TKV osanikeks. Hagejad oleksid pidanud esile tooma konkreetsed kostjate vastutust põhjendavad asjaolud.
14.2.Hagejad on küll kirjeldanud tehinguid, mida nad peavad TKV-le kahjulikeks ning väitsid üldiselt, et kostjad viisid TKV-st vara pahatahtlikult välja, kuid ei ole selgitanud, kuidas tehingute tegemine TKV poolt saaks olla kostjatele etteheidetav. Hagi aluseks olevaid tehinguid ei teinud TKV nimel kumbki kostjatest. Muu hulgas ei ole hagejad esile toonud, et kostjad oleksid TKV nimel tehingute tegemisega olnud kuidagi seotud, nt andnud tehingute tegemiseks TKV poolt juhiseid või mõjutanud TKV-d tehinguid tegema. Sellel, et tehingute teiseks pooleks olid kostjad, ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades eraldiseisvalt tähtsust. Hagejate etteheited puudutavad tehingute tegemist TKV nimel. See, et tehingute teiseks pooleks olid vastavalt kostja I ja kostja II, ei tähenda, et tehingute tegemise TKV poolt korraldasid kostja I ja kostja II.
14.3.Kuigi hagejad on apellatsioonkaebuses toonud esile, et näiteks võib esineda olukord, kus enamusosanik võib oma hääleõigust kasutades valida äriühingu nõukogusse endale sobivad isikud, kes valivad juhatusse isiku, kes nõukogu nõusolekul võõrandab ühe miljoni euro väärtuses vara ühe euro eest, ei ole hagi alusena midagi sellist esile toodud. Maakohus ei ole oma otsuses leidnud, nagu ei saaks osanik teise osaniku ees vastutada (ÄS § 188 lg 1), vaid et hagejad ei ole esile toonud osaniku vastutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Ainuüksi kahjuliku tehingu tegemine osaühingu poolt ei tingi osaniku vastutust. Eelnevat arvestades ei saa maakohtule ette heita hagejate väidete ja tõendite hindamata jätmist – selleks puudus vajadus, sest hagejad ei toonud esile kostjatele etteheidetavaid tegusid. Ainuüksi osanikuga tehingu tegemine ei ole õigusvastane ega keelatud.
15.Eelnevast tulenevalt jäävad hageja I apellatsioonkaebus osaliselt ja hageja II apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Tsiviilasja hind
16.Tsiviilasja hind maakohtu otsuses on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta.
17.Käesolevas asjas on mõlemad hagejad esitanud eraldi nõuded. Hageja I hagi hind on 500 000 eurot ja hagejal II 2 760 000 eurot (= 2 250 000 + 510 000), vaatamata sellele, et hagejad esitasid ühise hagiavalduse (TsMS § 134). Maakohus on oma otsuses mõlema hageja hagi hinnad ekslikult liitnud.
18.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 500 000 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 3400 eurot ja üle 500 000 eurot kaebuse esitamisel samuti 3400 eurot. Seega tuli hagejal I tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot ja hagejal II samuti 3400 eurot, kokku hagiavalduselt 6800 eurot. Hagejad tasusid hagilt riigilõivu kokku 3400 eurot (= 1700 + 1700) (I kd, tl 188–189). Seega on mõlemad hagejad tasunud riigilõivu 1700 eurot nõutavast vähem (= 3400 – 1700).
19.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh vähem tasutud riigilõivu) mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Järelikult tuleb mõlemalt hagejalt välja mõista 1700 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata
2-19-4161 sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Ringkonnakohus jättis eelnevalt hageja I tuvastusnõuded läbi vaatamata. Seetõttu muudab ringkonnakohus hageja I hagi osas osaliselt menetluskulude jaotuse õiguslikku alust, lisades maakohtu otsuse põhjendustesse viite TsMS § 168 lg-le 2 (hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata).
21.Kuna hageja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt seetõttu, et hageja I tuvastusnõuded jäid läbi vaatamata, ei saavutanud hageja I apellatsioonimenetluses seda tulemust, mida ta taotles apellatsioonkaebust esitades. Seetõttu ei ole alust lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jätab hageja I apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja I kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Kuna hageja II apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad hageja II apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja II kanda.
23.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
24.Pooled ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus ei eristanud menetluskulude jaotamisel hagejate erinevaid hagisid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust selles osas hinnata ning poolte paljususe mõju menetluskulude jaotusele erineb maa- ja ringkonnakohtu kulude lõikes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.