2-19-690
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
09. juuli 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-690
Tsiviilasi
T A pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu määramine; pankrotimenetluse kulude kinnitamine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Pankrotivõlgnik: T A (IK XXX; elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotihaldur: Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170; asukoht: XXX; e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
Jrk nr
Võlausaldaja/esindaja
Tähtaegselt esitatud II järgu Rahuldatud nõue, EUR osa, EUR
Rahuldamata osa, EUR
6078,86
6078,86
378,77
378,77
3724,93
3724,93
574,57
574,57
10757,13
10757,13
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.
Määrata pankrotihaldur Tarmo Villman tasu suuruseks 576 eurot, mis sisaldab kõiki makse, ja kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 25 eurot koos käibemaksuga.
Jätta pankrotimenetluse kulud kokku summas 684,90 eurot (tasumata jäänud ajutise halduri tasu ja kulud summas 83,90 eurot + halduri tasu summas 576 eurot + halduri kulud 25 eurot) pankrotivara kanda.
Jätta pankrotihaldur Tarmo Villman menetlusabi taotlus rahuldamata.
Algatada T A (pankrotis; IK XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
T A esitas 15.01.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 31.01.2019 T A pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Nõuete kaitsmise koosolek T A pankrotimenetluses toimus 13.05.2019. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 10 757,13 eurot, kõik nõuded kuuluvad II rahuldamisjärku. Nõuded olid esitatud järgmiste võlausaldajate poolt: AS B nõue summas 6078,86 eurot, K AS esitatud nõue summas 378,77 eurot, E AS nõue summas 3724,93 eurot, A OÜ nõue, summas 574,57 eurot. Viru Maakohus kinnitas 16.05.2019 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. Kohus tegi 10.06.2019 määrusega ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, kuid võlausaldajad ei ole raha tasunud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Realiseeritavat pankrotivara ei ole. Laekumisi pankrotivarasse sissetulekutest ei ole. Pankrotivara saldo 0 eurot. Pankrotimenetluses puudusid PankrS § 146 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kulud.
Masskohustused olid järgmised: Kulud masskohustustega seonduvalt, PankrS § 148, KOKKU
Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks
PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel olid pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150) järgmised: Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt, PankrS § 150, KOKKU
108,90
Sh menetluskulud
Sh ajutise halduri tasu
18,60
Sh halduri tasu
Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu
Sh halduri tegevusega seonduvad kulud
Sh ajutise halduri tegevusega seonduvad kulud
65,3
Võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivarast teostatud väljamaksed, kuid vastavalt PankrS § 146 lg 1 kuuluks välja maksmisel kokku 108,90 eurot. Vastavatest kuludest on pankrotihaldur kandnud oma isiklikest vahenditest 25 eurot ning sellest tulenevalt on halduri isikul vastavas summas võlgniku suhtes nõudeõigus. Näidatud ajutise haldur tasu ja kulutuste hüvitise jäägi osas ei ole väljamakset tehtud ning selles osas on ajutise halduril nõudeõigus võlgniku vastu. Võlgniku pankrotivara suurus on 0 eurot. Olemasolevate rahaliste vahendite arvelt ei ole võimalik katta masskohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlausaldajate üldkoosolek ei ole võtnud seisukohta halduri tasu osas (mitte keegi ei ilmunud koosolekule), samuti ei ole kohus halduri tasu otsustanud, siis eeltoodud PankrS § 146 kulud ei sisalda pankrotihalduri tasu. Võlgniku ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude summa osas on kohus võtnud seisukoha pankroti välja kuulutamise määruses. Võlgniku pankrotihalduri esitatud jaotusettepanekuga on kohus kinnitanud pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused perioodil pankroti välja kuulutamisest kuni 03.05.2019 kokku summas 25 eurot (koos käibemaksuga). Peale nimetatud kuupäeva kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise perioodi eest ei esita haldur kohtule kinnitamiseks kulusid. Jaotusettepanek on koostatud ja kohtu poolt kinnitatud, kuid jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad.
Pankrotivaras puudus panditud vara. Samuti puudub müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Võlausaldaja nimi ja kood
Rahuldamata nõude summa EUR
6078,86
378,77
3724,93
574,57
10757,13
sh PankrS § 153 lg 1 p 2 järk
10757,13
Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka enam mingeid hagisid või nõudeid esitada. Puuduvad kohtukulud ja kohus ei ole veel kinnitanud ajutise halduri tegevusega seotud kulusid. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt PankrS § 158 tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga palub haldur menetlus lõpetada raugemisega ja esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamist. Haldur palus jätta usaldusisik määramata. Püsiva maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku soovimatusest töötada.
Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.
PankrS § 158 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust §158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku pankrotimenetluse rahastamise otsustamiseks, mille kohta avaldas teate Ametlikes Teadaannetes, kuid ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud, seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Kohus avaldas ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, keegi ei ole raha tasunud. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb T A pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus T A pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Tarmo Villman vabastada pankrotihalduri kohustusest T A pankrotimenetluses.
Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 1440 eurot, summa sisaldab kõiki makse. Haldur palus kinnitada ka pankrotimenetluse kulud summas 25 eurot (kulu transpordile Narva). 13.05.2019 üldkoosolekule, kus otsustati pankrotihalduri tasu ja kulude kinnitamine, ei ilmunud ühtegi pankrotivõlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus nimetatud küsimuses. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus ei ole arvestades halduri töö mahtu ja keerukust põhjendatud. Haldur on oma tasu taotluses selgitanud, et on kulutanud käesolevale menetlusele 15 tundi ja on lähtunud tunnitasust 96 eurot tund (sisaldab kõiki makse). Halduri ei ole esitanud täpset
aruannet, kui palju tal mingile toimingule on aega kulunud, seega on kohus hinnanud halduri tegevuse kogumahtu. Arvestades seda, et haldur ei ole pidanud tegelema võlgniku vara müügiga, võlgnike või võlausaldajate vastuväidetega või osalema kohtumenetlustes ning enamjaolt on haldur võlgniku varalise olukorra saanud välja selgitada juba enne pankroti väljakuulutamist, siis leiab kohus, et halduri poolt kulutatud 15 tundi ei ole põhjendatud. Kohus hindab, et põhjendatud ajaks on 6 tundi ning lähtudes pankrotihalduri tunnihinnast tuleb halduri tasuks määrata 576 eurot. Kohus kinnitab halduri kulu 25 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 684,90 eurot (tasumata jäänud ajutise halduri tasu summas 83,90 eurot + halduri tasu summas 576 eurot + halduri kulud 25 eurot) tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summale 1548,90 eurot, millest 397 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud osas s.o summas 1151,90 kohustusega hüvitada pankrotimenetluse kulud riigituludesse võrdsete osamaksetena viie aasta jooksul alates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. PankrS § 65 lg 11 ls 2 ja 3 alusel mõistab kohus halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 piirab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruse 397 euroga (lisandub käibemaks) ja arvestades asjaolu, et kohus on võlgnikule juba ajutise halduri tasu hüvitamiseks määranud menetlusabi, siis ei ole käesoleval juhul menetlusabi määramine enam võimalik. PankrS § 65 lg 11 muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (vastu võetud 20.02.2019, RT I, 19.03.2019, 2), mille eelnõu seletuskirjast selgub, et muudatus on tehtud selleks, et piirata riigieelarvest hüvitatavate kulude suurust. Eelnõu seletuskiri selgitab, et: „Senise kohtupraktika kohaselt hüvitatakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatud juhtudel menetlusabi korras ajutise halduri ja halduri tasu ning kulud täies ulatuses nii, et 397 eurot jäetakse riigi kanda ning ülejäänud osa nõuab riik välja võlgnikult. Regulatsiooni eesmärk on aga olnud menetlusabi korras üksnes ajutise halduri või halduri tasuna 397 euro hüvitamine.“1 Seega jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata ning jätab pankrotimenetluse kulud pankrotivara kanda.
Kohustusest vabastamise menetluse algatamine T A esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
Seletuskiri tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 3.
PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole T A kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada T A kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et T A võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik Kohtumäärus on kohtumäärusega.
osaliselt
tühistatud
Tartu
Ringkonnakohtu
19.09.2019
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.