Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-3876
Kohtuasi
Aspen Grupp OÜ hagi InfraRoad OÜ vastu töövõtutasu 40 314 euro 54 sendi, kahjuhüvitise 480 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
InfraRoad OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
46 417 eurot 37 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) Aspen Grupp OÜ (registrikood 11104843, asukoht Pärnu mnt 160j, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (apellant) InfraRoad OÜ (registrikood 12058683, asukoht Siduri 9, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20. detsembri 2018. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-3876 muutmata, kuid muuta osaliselt ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta InfraRoad OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud InfraRoad OÜ kanda.
4.Mõista InfraRoad OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 1870 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest
2-17-3876 kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aspen Grupp OÜ (hageja) esitas 10. märtsil 2017 Harju Maakohtule InfraRoad OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu 39 433 eurot 80 senti ja alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni seadusjärgses määras viivise. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 480 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni ka sellelt seadusjärgses määras viivise. Hageja suurendas 13. juulil 2017 töövõtulepingust tulenevat tasunõuet ja laiendas kahjuhüvitise viivisenõuet. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu 40 314 eurot 54 senti ja kahjuhüvitise 480 eurot ning alates tasu ja kahjuhüvitise sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni seadusjärgses määras viivise.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt tegi hageja töövõtulepingute alusel kostjale 2016. aasta juunis, juulis ja augustis järgmisi töid, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud: -
hageja osutas kostjale Tallinnas Sõle 40 asuval objektil mulla sõelumise teenust ja esitas kostjale selle eest 13. juulil 2016 arve nr 216108 (arve I) 15 302 euro 40 sendi tasumiseks. Kostja keeldus arvet tasumast, sest ei olnud töö tulemusega rahul. Poolte 21. juuli 2016. a suulise kokkuleppe alusel sõelus hageja materjali uuesti tihedama sõelrestiga läbi, mille eest pidi kostja kokkuleppe kohaselt tasuma hagejale 0,8 eurot/m3 eest. Hageja andis töö kostjale üle ja esitas 23. augustil 2016 kostjale arve nr 216120 (arve II) 5839 euro 68 sendi tasumiseks. Kostja ei esitanud ühtki pretensiooni tehtud lisatöö kvaliteedi ega mahu kohta, kuid ei ole arvet II tasunud. Hageja esitas arve II kostja esitatud mahtude alusel.
-
hageja osutas kostjale 1. augustil 2016 sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel Tallinnas Paldiski mnt 81 asuval objektil (laborihoone) lammutustöid. Kostja võttis tööd vastu, ei
2-17-3876 esitanud töö mahu ega kvaliteedi kohta ühtki pretensiooni. Hageja esitas kostjale
19.augustil 2016 arve nr 216126 (arve III) 7800 euro tasumiseks, kuid kostja ei ole arvet tasunud. -
hageja osutas kostjale 7. juulil 2016 sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel Tallinnas Linnamäe tee 3 asuval objektil materjali purustamise teenust. Hageja purustas ja sõelus
22.juulist kuni 16. augustini 2016 paekivi. Kostja võttis tööd vastu ja allkirjastas töölehed. 30. augustil 2016 esitas kostja hagejale pretensiooni, et materjalid ei vasta kokkulepitud fraktsioonidele, ning palus tagada kvaliteetse tulemuse. Kostja lisas pretensioonile kaks fotot, kuid ei kirjeldanud puudusi üksikasjalikult ega selgitanud, millises mahus ei vasta töö kokkulepitule. Hageja vastas 31. augustil 2016 kostjale, et fraktsiooni 32-64 kohta ei olnud pooltel kokkulepet ning fotodel kujutatud killustik ei ole hageja toodetud. Hageja palus selgitada fraktsioonide 0-16 ja 16-32 puudusi. Kostja
1.septembri 2016. a vastuse kohaselt pidid fraktsioonid olema korrektsed ja kostja ei soovinud fraktsiooni 32-64. Hageja esitas kostjale 23. septembril 2016 paekivikillustiku tootmise ja rasketehnika transpordi eest arve nr 216416 (arve IV) 19 749 euro 12 sendi tasumiseks. Kostja ei tasunud arvet ning vaidlustas töö mahu. Hageja palus kostjal esitada väljalõhutud paekivi geodeetilised mõõdistused, kuid kostja seda ei teinud. Kuna hageja esitas arve IV ekslikult hinnaga 3,2 eurot/tonn, kuid pooled olid leppinud kokku hinnas 3,35 eurot/tonn, esitas hageja 23. mail 2017 kostjale täiendava arve nr 217116 (arve V) 880 euro 74 sendi tasumiseks. Kostja ei ole ka seda arvet tasunud.
-
pooled leppisid kokku ka Tallinnas Linnamäe tee 3 objektil betooni purustamises fraktsiooni 0-90. Kuna kostja ei esitanud hagejale betooni purustamise teostusjooniseid ja purustamine toimus kokkulepitust väiksemasse fraktsiooni, esitas hageja kostjale vastavalt seadmete töötundidele 20. jaanuaril 2017 arve nr 217006 (arve VI) 6045 euro tasumiseks (purusti ja ekskavaatori rent). Kostja võttis tööd töölehe alusel vastu, kuid ei ole arvet tasunud.
1.2.Kostja peab tehtud tööde eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi hagejale tasuma. Hageja on arvetel I ja II kajastatud tööd kostjale üle andnud ja kostja ei ole töid vastu võttes esitanud ühtki pretensiooni. Kostja võttis ka arvetel III ja IV märgitud tööd töölehtede alusel vastu ning töö vastas kokkuleppele. Lisaks ei kirjeldanud kostja piisavalt täpselt pärast töö üle vaatamist selles esinenud väidetavaid puudusi ning ega teinud seda mõistliku aja jooksul. Kuna kostja võttis ka arve V aluseks olnud betooni purustamise tööd vastu ega esitanud hagejale mahu kohta geodeetilisi mõõdistusjooniseid, peab kostja tasuma hagejale mõistlikku tasu vastavalt kasutatud masinate töötundidele ja töö tunnihinnale. Arvestades seda, et kostja ei ole esitatud arveid tähtaegselt tasunud, peab kostja tasuma hagejale ka seaduses sätestatud määras viivist kuni arve täieliku tasumiseni, arvestades igal arvel märgitud maksetähtaega.
1.3.Kuna kostja ei tasunud arveid, pidi hageja tasu sissenõudmiseks kasutama õigusabiteenust. Töövõtutasu saamiseks tegi hageja kulutusi õigusabi saamiseks (480 eurot). Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale ka tekkinud kahju ning alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest kuni kahju hüvitamiseni seadusjärgses määras viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2-17-3876
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt on hagejal õigus nõuda mulla sõelumise eest arvel II märgitud summast 4493 eurot 76 senti (5839,68-1345,92), sest kostja tasus hagejale arve I alusel 1345 eurot 92 senti ettenähtust rohkem. Hageja esitas arve I ligikaudse mahu (7970 m3) alusel. Pärast mulla teistkordset sõelumist esitas kostja täpse mahu (7269 m3). Juhul, kui arvetel I ja II märgitud töid tuleb käsitada eraldi töödena, tasaarvestab kostja oma alusetust rikastumisest tuleneva nõude hageja arvel II nimetatud nõudega.
2.2.Hagejal ei ole õigust saada lammutustööde eest arve III alusel tasu 7800 eurot, sest hageja ei ole tõendanud lammutustööde mahtu, hinda ega tasu sissenõutavaks muutumise asjaolusid. Tööde aktid ei tõenda tööde üleandmist, sest neid ei ole allkirjastatud.
2.3.Hagejal ei ole õigust saada arvete IV ja V alusel nõutud tasu, sest hageja ei ole tõendanud, et ta tootis killustikku 4893 tonni, ega seda, et pooltel oli nimetatud hinnakokkulepe. Pooltel oli kokkulepe, et kostja lõhub paekivi välja ja hageja toodab sellest killustiku, st purustab ja sõelub pae. Arvele lisatud saatelehtede järgi purustas hageja 1992 tonni paekivi ja sõelus 2901 tonni paekivi. Seega tootis hageja 1992 tonni killustikku, mitte 4893 tonni. Lisaks ei vastanud toodetud killustik kokkulepitud fraktsioonidele ning hageja tõttu tekkis objektil viivitus. Hageja ei purustanud kogu välja lõhutud materjali ning see märgus. Viivituse ja ebakvaliteetse (vales mõõdus) killustiku tootmise tõttu pidi kostja ostma teedeehituseks vajalikku killustikku karjäärist ja kandis seetõttu killustiku ostmise ja transpordikulude näol kahju 12 585 eurot 64 senti (käibemaksuta). Seega tekkis kostjal hageja rikkumise tõttu kahju, mille hageja peab kostjale hüvitama. Kostja tasaarvestab oma kahjunõude hageja nõuetega.
2.4.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve VI alusel 6045 eurot, sest pooled ei ole sõlminud purustustehnika rendilepingut, sh leppinud kokku arvel märgitud rendihinnas.
2.5.Lisaks Linnamäe tee 3 asuval objektil sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele (12 585 eurot 64 senti) tasaarvestas kostja 2. märtsil 2017 hageja nõuetega ka oma 2425 eurot 93 sendi suuruse alusetu rikastumise nõude. Hageja tegi kostjale paekivi purustamise ja sõelumise ning mullatöid Angerja tee objektil ja esitas tehtud tööde eest kostjale arve nr 216089 (arve VII), mille aluseks oli tööde maht 11 624 tonni. Lõpptellija kontrollimõõdistuse kohaselt oli aga maht 1026,2 tonni väiksem. Seetõttu on kostja tasunud hagejale arve VII alusel 2425 eurot 93 senti rohkem ning kostjal on õigus nõuda alusetult saadu VÕS § 1028 alusel tagasi.
2.6.Kostja on hageja nõuded 12 585 euro 64 sendi ja 2425 euro 93 sendi ulatuses tasaarvestanud, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu põhjendatud nõudeid, sh kahju hüvitamise ega viivisenõudeid.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 20. detsembri 2018. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töövõtutasu 40 314 eurot 54 senti, kahjuhüvitise 480 eurot, 13. juuliks 2017 sissenõutavaks muutunud viivise 2359 eurot 27 senti ning alates 14. juulist 2017 kuni töövõtutasu ja kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9150 eurot koos
2-17-3876 kohustusega tasuda sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 7. ja 21. juulil ning 1. augustil 2013 hagis nimetatud suulised töövõtulepingud; - hageja esitas kostjale töövõtulepingute alusel 23. augustil 2016 arve II summaga 5839 euro 68 senti maksetähtajaga 2. september 2016, 19. augustil 2016 arve III summas 7800 eurot maksetähtajaga 9. september 2016, 23. septembril 2016 arve IV summas 19 749 eurot 12 senti maksetähtajaga 7. oktoober 2016, 20. jaanuaril 2017 arve VII summas 6045 eurot maksetähtajaga 30. jaanuar 2017 ja 23. mail 2017 arve VI summas 880 eurot 74 senti maksetähtajaga 6. juuni 2017.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja sõlminud töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning hageja kõigil arvetel märgitud tasunõuded on põhjendatud. Arvel II nimetatud tööde (mulla sõelumine) tasunõue 5839 eurot 68 senti põhjendatud. Arvel märgitu kohaselt sõelus hageja 6083 m3 mulda hinnaga 0,8 eurot/m3. Hageja esitatud e-kiri tõendab, et läbisõelumine 18×18 sõelaga pidi toimuma hinnaga 0,8 eurot/m3. Asjas ei ole tõendatud, et kostja selle hinnaga ei nõustunud, ei võtnud töid vastu või esitas pretensiooni. Samuti ei ole tõendanud, et kostja mõõtis sõelutud mulla üle. Kuna arvetel I ja II nimetatud tööd on tehtud eraldi töövõtuna, ei ole alust nõudeid tasaarvestada. Arvel III nimetatud lammutustööde tasunõue 7800 eurot on põhjendatud. Kuigi kostja vaidles nõudele vastu, leides, et hageja ei ole tõendanud, millises mahus milliste tööde tegemises millise hinnaga kokku lepiti ning millisel alusel muutud hageja tasunõue sissenõutavaks, ei ole kostja vastuväited tõendatud. Hageja esitas kohtule Keskkonnaameti kooskõlastatud jäätmetõendi, mille kohaselt oli hageja Paldiski mnt 81 laborihoone lammutustööde peatöövõtja ja kostja ehitustööde peatöövõtja. Ainuüksi asjaolu, et pooled ei ole tehtud tööde akti allkirjastanud, ei tähenda seda, et kostjal ei ole tasu maksmise kohustust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale lammutustööde kohta pretensioone. Arvel IV nimetatud paekillustiku tootmise tasunõue 19 749 eurot 21 senti on põhjendatud. Hageja saatis kostjale 6. juunil 2016 pakkumise, mille kohaselt oli rasketehnika transport 800 eurot, pae purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,60 eurot/tonn, pae purustamine ja sõelumine fraktsiooni 0-16 mm, 16-32 mm, 32-90 mm 3,35 eurot/tonn, betooni purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,20 eurot/tonn ja asfaldi purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,20 eurot/tonn. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku fraktsioonis 32-64, mitte 32-90. Vastavat hinnapakkumist ei ole ka hageja kostjale teinud. Erimeelsused fraktsiooni suuruses tekkisid siis, kui 10% töödest oli veel tegemata. Seetõttu ei ole usutav kostja väide, et ta ei saanud varem hageja poole selle küsimusega pöörduda. Tunnistajate ja poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja asus objektil tööle. Hageja ei ole esitanud kostjale arvet eelsõelumise eest. Arvel V nimetatud tasu 880 eurot 74 senti on põhjendatud, sest hageja arvestas arvel IV tasu ekslikult hinnaga 3,2 eurot/m3, kuigi kokkuleppe kohaselt oli hind 3,35 eurot/tonn.
2-17-3876 Arvel VI nimetatud tehnika rentimise tasu 6045 eurot on põhjendatud, sest paekivi ja betooni purustamine ja sõelumine fraktsiooni ei ole ilma eritehnikata võimalik. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et vastava tehnika olemasolu pidi kostja tagama.
3.3.Hageja nõue on kogu ulatuses põhjendatud ning kostjal ei ole VÕS § 200 lg 4 järgi õigust tasaarvestada hageja nõudega oma Angerja tee objektiga seotud nõudeid, sest hageja on esitanud tasaarvestusavaldusele vastuväited ning neid põhistanud. Seda enam, et kostja on teinud mõõtmise kaks kuud pärast objektil tööde lõpetamist.
3.4.Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja tehtud töödes olid sellised puudused, mis tingivad arvete maksmata jätmise. Samuti ei ole kostja tõendanud, miks ta ei saanud viidata puudustele juba töid vastu võttes. Seega ei ole kostja viidanud tööde puudustele VÕS § 644 lg 1 tähenduses mõistliku aja jooksul.
3.5.Hageja kahju hüvitamise nõude on põhjendatud, sest hageja lepinguline esindaja koostas enne kohtu poole pöördumist kostjale nõudekirja, mille kulu oli 480 eurot (käibemaksuta).
3.6.Arvestades seda, et hageja tasunõue ja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, peab kostja tasuma hagejale ka VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist kuni kohustuste kohase täitmiseni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi. Kostja ei ole viivisearvutusele vastuväiteid esitanud.
3.7.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja taotlus hüvitada riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 8150 eurot on põhjendatud ja kostja peab hüvitama hagejale kokku 9150 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus jättis kostja esitatud vastuväited arvestamata ja asjas esitatud tõendid hindamata ning hageja nõude rahuldamise aluseks olevad asjaolud tuvastamata. Samuti jaotas maakohus vääralt tõendamiskoormise ja hindas tõendeid vääralt, vastuolus väljakujunenud tõendite hindamise praktikaga. Maakohus ei ole järeldusi arusaadavalt ja nõuetekohaselt põhjendanud ning põhjendused on osaliselt vastuolulised.
4.2.Maakohus jättis Sõle 40 asuval objektil mulla sõelumise eest esitatud arvel II märgitud summas (5839 eurot 68 senti) hageja nõuet rahuldades arvestamata, et hageja esitas mulla sõelumise eest arve I (15 302 eurot 40 senti) hinnangulise mahu alusel, kuigi pooltel oli kokkulepe, et maht määratakse geodeetilise mõõdistamise tulemusel. Kuna geodeetilise mõõdistuse tulemuse kohaselt oli maht arvel I märgitust 701 m3 väiksem, tasus kostja hagejale arve I alusel 1345 eurot 92 senti õigusliku aluseta. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja ei saanud oma nõuet selles osas hageja nõuetega tasaarvestada.
4.3.Maakohus jaotas Paldiski mnt 81 asuva objekti lammutustööde eest esitatud arvel III märgitud nõuet (7800 eurot) rahuldades vääralt poolte tõendamiskoormise ning rahuldas hageja nõude selle aluseks olevaid asjaolusid tuvastamata. Kuna hageja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, kuid hageja ei ole seda teinud, tuli hageja nõue jätta rahuldamata. Üksnes hageja esitatud arve alusel ei saa tuvastada hageja nõuet.
2-17-3876
4.4.Maakohus eksis Linnamäe tee 3 asuval objektil paekillustiku tootmise eest esitatud arvel IV (ja V) märgitud nõuet rahuldades nii tõendite hindamise kui tõendamiskoormise jaotuse reeglite vastu. Hageja pidi tõendama, et pooled leppisid kokku ebastandardse fraktsiooni 32-90 tootmises, kuid asjas esitatud tõendid seda ei kinnita. Kostjal puudus mõistlik vajadus tellida hagejalt sellises fraktsioonis killustikku, mida ta ei saa teedeehituses kasutada. Kuna toodetud ebastandardne fraktsioon ei vastanud kokkuleppele, ei pea kostja tasuma hagejale ebakvaliteetse töö eest. Lisaks järeldas maakohus vääralt, et hageja tootis killustikku arvel märgitud mahus (4893 tonni), kuigi arve ei ole kooskõlas saatelehtedele märgitud mahtudega (1992 tonni). Samuti ei ole maakohus arvestanud, et pooled leppisid kokku tasu killustiku lõpptoodangu mahu pealt. See, et hageja pidi purustatud materjali eelsõeluma, oli hageja risk. Hinnapakkumist tehes pidi hageja professionaalina ette nägema sellise võimaluse. Hageja esitatud arve ja saatelehtede alusel ei ole võimalik eristada, kui palju tootis hageja nõuetele vastavas fraktsioonis killustikku ning kui palju ebakvaliteetset.
4.5.Maakohus jättis tuvastamata Linnamäe tee 3 asuval objektil betooni purustamise eest esitatud arve VI alusel esitatud nõude (6045 eurot) aluseks olevad asjaolud ning arvestamata kostja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga purustamistehnika rendilepingu ja leppis kokku rendihinnas. Pooltel oli betooni purustamiseks valmistoodangu mahu põhine tasukokkulepe.
4.6.Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja tasaarvestuse vastuväited. Seejuures jättis maakohus täielikult tähelepanuta kostja kahju hüvitamise nõude, mis tulenes sellest, et kostja pidi Linnamäe tee 3 asuvale objektile hageja rikkumise (ebakvaliteetse killustiku tootmise) tõttu tellima mujalt nõutavas fraktsioonis (32-64) killustikku kokku hinnaga 12 585 eurot 64 senti. Maakohtu põhjendused Angerja tee objektil tehtud töödest tuleneva nõude kohta ei ole asjakohased. Maakohus leidis vääralt, et kostja pole esitanud arvel VII märgitud tööde kohta ühtki pretensiooni. Kostja ei pidanudki seda tegema, sest töös ei esinenud puudusi. Kostja nõue tuleneb sellest, et hageja esitas talle tehtud tööde eest arve VII, mille aluseks oli tööde maht suurem, kui hiljem tehtud droonimõõdistuste kohaselt, arvestades mahukaalu 1,7. Seetõttu tasus kostja hagejale arve VII alusel 2425 eurot 93 senti rohkem ning kostjal on õigus nõuda alusetult saadu tagastamist ja oma nõue hageja nõuetega tasaarvestada. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
5.1.Vastuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu järeldused on ainuõiged.
5.2.Sõle 40 objektil sõelutud mulla maht tuli määrata nii geodeetilise mõõdistuse kui ka objektilt äraveetud mulla mahu alusel. Viimase kohta ei ole kostja hagejale mõõdistustulemusi esitanud.
2-17-3876
5.3.Paldiski mnt 81 objektil lammutustööde tegemiseks oli pooltel kokkulepe ning kostja laus-eitus ning väited nõude tõendamatuse kohta on pahatahtlikud. Asjaolu, et kostja jättis pahatahtlikult tööde vastuvõtmise akti allkirjastamata, ei saa tuua kaasa olukorda, et hageja ei saa oma tasunõuet maksma panna, sest töö on valminud.
5.4.Maakohus ei eksinud tõendeid hinnates, kui tuvastas, et pooltel oli Linnamäe tee 3 asuval objektil kokkulepe fraktsiooni 32-90 tootmiseks. Olukorras, kus hageja oli selle tõendanud, pidi kostja tõendama, et pooltel oli tema väidetud kokkulepe. Samuti tuvastas maakohus õigesti töö mahu ning hinna.
5.5.Olukorras, kus pooltel oli tasukokkulepe Linnamäe tee 3 asuval objektil betooni purustamiseks mahupõhiselt, kuid kostja ei esitanud hagejale õigeid mahtusid (geodeetilisi mõõdistusi), leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja esitab arved tunnihinna alusel vastavalt turuhinnale.
5.6.Maakohus järeldas õigesti, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja jättis Linnamäe tee 3 asuval objektil osa paekivi purustamata ning on minetanud õiguse tugineda hageja rikkumisele, kuna ei ole teatanud sellest hagejale mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt. Kostja ei ole tõendanud ka Angerja tee objekti nõude aluseks olevaid asjaolusid. Droonimõõdistus ei ole usaldusväärne ning kaks kuud pärast töö tegemist tehtud mõõdistuste puhul ei saa mahtu enam puistemahukaalu alusel hinnata. Samuti ei ole kindel, et osa materjali ei viidud objektilt ära. Kostja võttis töö pretensioonideta vastu, tasus arve ega teavitanud hagejal puudustest mõistliku aja jooksul.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja olulises osas täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kolme suulise töövõtulepingut alusel tehtud tööde eest arvetel II–VI märgitud ulatuses tasu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõuded osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning ülejäänud osas on kostja tasaarvestanud hageja nõuded enda nõuetega hageja vastu. Kuna hageja esitas tehtud tööde eest tasu saamise nõuded kolme erineva lepingu alusel ja kostja tasaarvestuse vastuväidete aluseks olevad osad nõuded tulenevad samadest lepingutest, käsitleb kolleegium esmalt Sõle 40 asuval objektil mulla sõelumiseks sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud hageja tasunõudeid ja sama lepinguga seotud kostja tasaarvestuse vastuväidet (I), Paldiski mnt 81 asuval objektil lammutustööde tegemiseks sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud tasunõuet (II) ning Linnamäe tee 3 asuval objektil killustiku ja betooni purustamiseks sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud tasunõudeid ja samast lepingust tulenevat kostja tasaarvestuse vastuväidet (III). Seejärel käsitleb kolleegium kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevat Angerja teel asuva objektiga seotud alusetu rikastumise nõuet (IV). Viimaks teeb kolleegium kokkuvõtlikud järeldused ning menetluskulusid puudutavad otsustused (V).
2-17-3876
I
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale Sõle 40 asuval objektil tehtud mulla sõelumise lisatööde eest arve II alusel 5839 eurot 68 senti või on kostjal õigus keelduda nõutud tasu (osaliselt) maksmast.
9.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 2016. aasta suvel suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas hageja kostjale Sõle 40 asuval objektil mulla sõelumise teenust, ning hageja esitas tehtud töö eest kostjale 13. juulil 2016 arve I 15 302 euro 40 sendi saamiseks; - pooled sõlmisid 21. juulil 2016 suulise kokkuleppe, mille alusel sõelus hageja mulla uuesti tihedama sõelaga läbi ja kostja kohustus tasuma selle eest 0,8 eurot/m3, ning hageja esitas tehtud töö eest kostjale 23. augustil 2016 arve II; - kostja on tasunud arve I, kuid tasumata on arve II.
10.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et pooltel oli kokkulepe lisatöö tegemiseks hinnaga 0,8 eurot/m3 ning kuna kostja ei ole vaidlustanud arvel II märgitud tööde tegemist ega nende mahtu (6083 m3), on hageja arvel II märgitud tasunõue 5839 eurot 68 senti iseenesest põhjendatud. Kostja keeldus arvet II tasumast aga seetõttu, et tema hinnangul ei vastanud arvel I märgitud töö maht selle tegelikule mahule ja seetõttu ei pea ta osaliselt arvet II tasuma või siis on tal õigus tasaarvestada hageja arve II alusel esitatud nõue oma arve I alusel alusetult makstu tagastamise nõudega hageja vastu. Seetõttu pidi maakohus hageja nõude rahuldamiseks selgitama, kas kostja on tasunud hagejale arve I alusel õigusliku aluseta ettenähtust rohkem. Seda pole aga maakohus teinud. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et kostja ei saa oma nõuet hageja vastu VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada, sest arvetel I ja II märgitud tööd tehti eraldi töövõtuna. Kolleegium parandab maakohtu eksimused.
11.Kostja väitel tasus ta hagejale arve I alusel ettenähtust 1345 eurot 92 senti rohkem, sest hageja esitas arve I suurema mahu kohta. Kostja 10. juuni 2016. a e-kirjast (I kd, tl 87) nähtub, et pooled sõlmisid telefoni teel kokkuleppe Sõle 40 objektil mulla sõelumiseks ning kostja saatis hagejale suuliselt kokkulepitud tingimuste kinnituseks e-kirja. Selle kohaselt oli sõelumise hind 1,6 eurot/m3 (koos jäägiga) ning mahu mõõtmise tingimuseks oli: „geodeedi mõõdistus + laetavad autod sõelumise jooksul“. Seega sõlmisid pooled 10. juunil 2016 töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja sõeluma kostja objektil mulda hinnaga 1,6 eurot/m3 (koos jäägiga) ning täpne maht tuli välja selgitada geodeetilise mõõdistuse tulemusena, arvestades ka sõelumise jooksul laetud autosid. Hageja esitatud arvelt I nähtub, et hageja nõuab tasu 7970 m3 mulla sõelumise eest (I kd, tl 8). Mahu kohta on hageja esitanud toodangulehe (I kd, tl 7 pöördel), millelt nähtub, et 14. juunist kuni 1. juulini 2016 sõeluti 10 908 tonni materjali. Lehe alla serva on lisatud esmalt 8390 m3, mis on maha kriipsutatud ning selle asemele on märgitud 7970 m3 ja 1,6 eurot/m3. Toodangulehele on märgitud, et tegelik maht kontrollitakse geodeetilise mõõtmise teel. Kostja juhatuse liige on toodangulehe allkirjastanud. Hageja on 13. juulil 2016 saatnud toodangulehe ja selle alusel koostatud arve kostjale järgmise selgitusega: „Mul ei kannata selle arvega enam oodata. Kokku oli kaalutuna 10 908 t. Erikaaluks võtsin 1,3t/m3=8390m3. Arvele läks
2-17-3876 7979 m3. Võtsin 5% maha (kaalumise hälve). Kui kunagi geodeedi andmed olemas, siis võime veelkord üle vaadata“ (I kd, tl 7). Seega esitas hageja kostjale esialgse mahu põhjal arve, kuid hageja oli nõus vaatama arve geodeetilise mõõdistuse alusel üle ja seda vastavalt muutma. Kostja saatis 25. juulil 2016 hagejale e-kirjaga (I kd, tl 63) sõelutud mulla ja jääkide mahtude kohta Raxoest OÜ geodeetilise mõõdistuse joonise ja järgmise selgituse: „Täna sõelutakse vaid puhast mulda ning sellest osa mulda on ka ära veetud. Täna mõõdab geodeet ka selle äraveetud mulla mahu üles, et kõik korrektne oleks.“ Geodeetilise mõõdistuse joonise (I kd, tl 63 pöördel) kohaselt oli Sõle 40 objektil kokku materjali (muld ja jäägid) 7269 m3 ning mõõtmine toimus 1. juulil 2016, joonise koostamine 4. juulil 2016. Seega lasi kostja 1. juuli 2016. a seisuga teha geodeetilise mõõdistuse, kuid mõõdistusele lisaks tuli kostjal esitada hagejale ka andmed sõelumise ajal ära veetud mulla mahtude kohta. Seda pole kostja aga teinud. Järelikult ei ole kostja esitanud hagejale vastavalt 10. juunil 2016 sõlmitud kokkuleppele sõelutud materjali mahu kohta täielikku infot. Kuigi toodangulehe järgi sõeluti mulda kuni 1. juulini 2016 ning geodeetilise mõõdistuse kohaselt oli 1. juuli 2016. a seisuga objektil mulla ja jäägi maht kokku väiksem kui arvel märgitud (arvel 7970 m3, mõõdistusel 7269 m3), kinnitavad ülal viidatud tõendid seda, et kostja pidi lisaks geodeetilisele mõõdistusele esitama hagejale täpse mahu saamiseks ka objektilt ära veetud koormate mahu. Seda kinnitab üheselt kostja enda 25. juuli 2016. a e-kiri. Kostja ei ole aga neid mahte hagejale ega kohtule esitanud. Kostja väidab küll, et enne mõõdistust ei olnud mulda ära veetud, kuid see on vastuolus nii kostja 10. juuni kui ka 25. juuli 2016. a e-kirjades märgituga, mille kohaselt kavatses kostja sõelumise ajal mulda ära vedada ning kinnitas, et seda ka tehti.
12.Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et ta tasus arve I alusel hagejale ettenähtust rohkem. Seetõttu ei olnud kostjal õigust keelduda arve II osalisest tasumisest ega tasaarvestada oma väidetavat alusetust rikastumisest tulenevat nõuet VÕS § 197 lg 1 järgi hageja arvel II märgitud tasunõudega. Kuna kostja ei tasunud hagejale arve I alusel ettenähtust rohkem, rahuldas maakohus lõppjäreldusena õigesti hageja tasunõue Sõle 40 asuval objektil tehtud tasu saamiseks (arve II). II
13.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses ka selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale Paldiski mnt 81 asuval objektil tehtud lammutustööde eest arve III alusel 7800 eurot.
14.Pooled ei vaidle seejuures järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 1. augustil 2016 suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja tegema Paldiski mnt 81 asuval objektil lammutustöid; - hageja esitas 19. augustil 2016 kostjale tehtud lammutustöö eest arve III 7800 euro tasumiseks; - kostja ei ole arvet tasunud.
15.Kostja väitel ei ole hageja tõendanud kokkulepitud lepingutingimusi, sh lammutustööde mahtu ja hinda, ega tasu sissenõutavaks muutumise asjaolusid, mistõttu ei saanud maakohus hageja nõuet rahuldada. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on selle nõude osas nõutavalt põhjendamata, hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tuvastamata ning asjas esitatud tõendid nõuetekohaselt hindamata. Kolleegium parandab selle vea.
2-17-3876
16.Hageja väitel leppisid pooled 1. augustil 2016 kokku, et kostja teeb 2.–5. augustil 2016 Paldiski mnt 81 lammutustöid ning veab 8. augustil 2016 ära kivimaterjali. Pooled leppisid alguses kokku, et lammutustöö hind on 7000 eurot (lisandub käibemaks), kuid töömahu muutumise tõttu leppisid pooled hiljem kokku hinnas 6500 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esitas kokkuleppe tõendamiseks poolte 2. augusti 2016. a e-kirjavahetuse (I kd, tl 30), millest nähtub, et kostja kinnitas Paldiski mnt 81 asuva laborihoone lammutustööde ajagraafiku, kuid märkis lisaks järgmist: „NB! Kui vundamentideks on projektne paekivi, siis palun see maht välja jätta. Teostan ise, selles mahus palun kokkulepitud maksumust vähendada. Vundamentide maht kogu lammutatavast tonnaažist on neljandik“. Selle peale on hageja vastanud järgmist: „Meil oli hinnaks 7000 eurot, sinu kivi äravedu, minu pealelaadimine. Pealelaadimist oli arvestatud üks päev. Vundamendi väljakaevel ekskavaatori kulu 4 h ja pealelaadimist 2 h ehk 6×40=240. Kui mul õnnestub punasele tellisele koht leida, siis lisandub äraveo hind ja vastuvõtmise kulud. Kui ei õnnestu, siis sinupoolne tellise äravedu“. Poolte e-kirjavahetus kinnitab kolleegiumi hinnangul seda, et pooled sõlmisid 1. augustil 2016 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja lammutama Paldiski mnt 81 asuva laborihoone ning kostja kohustus tasuma lammutustööde eest 7000 eurot. Arvestades seda, et käibes on tavapärane, et äriühingud lepivad kokku hinnas, millele lisandub käibemaks, on eluliselt usutav hageja väide, et e-kirjas kajastatud hind 7000 eurot ei sisaldanud käibemaksu. Samuti nähtub poolte e-kirjavahetusest, et 2. augustil 2016 tegi kostja ettepaneku muuta kokkulepet tööde mahu ja sellest tulenevalt ka hinna osas, mille peale on hageja toonud välja kostja taotletud ärajäävate tööde hinna (240 eurot). Seega saab esitatud e-kirjavahetuse alusel järeldada seda, et pooled leppisid alguses kokku, et tasu laborihoone lammutamise eest on 7000 eurot (lisandub käibemaks), kuid pooled olid nõus vastavalt asjaolude muutumisele muutma ka töö eest makstava tasu suurust, sh vähendama tasu 240 euro võrra. Hageja 19. augustil 2016 esitatud arvelt (I kd, tl 12 pöördel) nähtub, et hageja nõuab kostjalt lammutustööde tegemise eest 7000 euro asemel 6500 euro (koos käibemaksuga 7800 euro) tasumist. Kuna poolte e-kirjavahetus kinnitab, et kostja soovis jätta osa töid ära ja vähendada selle võrra kokkulepitud tasu ning hageja oli sellega põhimõtteliselt nõus, on eluliselt usutav hageja väide, et pooled saavutasid vähendatud mahu tõttu vähendatud hinnakokkuleppe. Seejuures nõuab hageja kostjalt esialgselt kokkulepitud 7000 euro asemel tasu 6500 eurot, mis on kostjale soodsam, kui algne või vundamendi lammutustööde ära jätmise tõttu vähendatud tasu.
17.Hageja väitel leppisid pooled kokku, et hageja lammutab kogu Paldiski mnt 81 asuva laborihoone, mistõttu ei ole asjas tähtsust sellel, millises mahus hageja töid tegi. Seda asjaolu kinnitab kaudselt hageja 19. augusti 2016. a arve, millele on märgitud lammutustööd, 1 komplekt, aga ka poolte ülal viidatud e-kirjavahetus, millest saab pigem järeldada seda, et kogu hoone tuli lammutada ja selle eest oli lepitud kokku kindel tasu. Seda arvestades ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, millises mahus tuli teha lammutustöid. Kuna pooled leppisid kokku kogu laborihoone lammutamises, ei ole tähtsust sellel, milline oli laborihoone lammutustööde maht. Kui kostja leidis, et pooled vähendasid hiljem algselt kokkulepitud töö mahtu veelgi ja sellest tulenevalt ka töö eest makstava tasu suurust rohkem kui 500 eurot, pidi kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et pooled muutsid hiljem lepingut. Seda ei ole aga kostja teinud.
2-17-3876
18.Hageja väitel on laborihoone lammutatud, hageja koostas tööde teostamise akti ja andis lammutustöö kostjale üle ning kostja võttis tööd ilma pretensioonideta vastu. Tööde teostamise aktist (I kd, tl 13) nähtub, et hageja on hoone 100% lammutanud, kuid kumbki pool ei ole akti allkirjastanud. Seega ei saa selle alusel järeldada, et kostja võttis lammutustööd vastu. Samas kinnitavad hagejale kuuluvate ja hageja kasutatud ekskavaatorite GPS-andmete väljatrükid ja sõidupäevikud ning hageja arve ekskavaatori omanikule, samuti töötajate tööajatabelid (I kd, tl 96–104), et ekskavaatorid töötasid augusti alguses poolte kokkulepitud ajagraafikus märgitud päevadel Paldiski mnt 81 objektil. Lisaks kinnitab jäätmeõiend (I kd, tl 47–48), et Paldiski mnt 81 laborihoone lammutamiseks oli väljastatud
28.septembril 2015 luba, lammutamise peatöövõtjaks oli hageja ning lammutamine lõpetati
20.augustil 2016, sh tekkis lammutamisel jäätmeid 284 tonni, mis on taaskasutatud või antud üle litsentseeritud käitlejale. Seega on hageja täitnud 1. augusti 2016. a töövõtulepingust tuleneva kohustuse lammutada Paldiski mnt 81 asuv laborihoone ning tal on õigus nõuda selle eest kostjalt tasu.
19.Kuna hageja koostas ja esitas kostjale töö üleandmiseks akti, oli pooltel ilmselt tavaline, et töö tuleb vastu võtta. Sellest johtuvalt muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö oli vastu võetud või selle saab lugeda vastuvõetuks. Seejuures on tellijal VÕS § 638 järgi kohustus valmis töö vastu võtta ning see loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd mõistliku aja jooksul vastu. Praegusel juhul tegi hageja lammutustöid ülal viidatud tõendite kohaselt augusti alguses ning esitas 19. augustil 2016 kostjale nii arve kui ka tööde teostamise kohta akti (I kd, tl 12–13). Seega pakkus hageja kostjale tööde vastuvõtmist 19. augustil 2016 ning kostja pidi valmis töö mõistliku aja jooksul vastu võtma. Koos aktiga esitas hageja kostjale ka arve, mille kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale lammutustööde eest 9. septembril 2016. Hoone oli jäätmeõiendi kohaselt igal juhul lammutatud 20. augustil 2016, st töö oli hiljemalt selleks ajaks valmis. Kolleegiumi hinnangul oli hageja antud ca 20-päevane tähtaeg töö vastuvõtmiseks ja arve tasumiseks mõistlik, mistõttu loeb kolleegium VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel lammutustöö
9.septembril 2016 vastuvõetuks ja hageja tasunõude sissenõutavaks muutunuks.
20.Eelnevat arvestades leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt Paldiski mnt 81 asuva objekti lammutustööde eest arvel III märgitud 7800 euro tasumist. III
21.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses edasi selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale Linnamäe tee 3 asuval objektil tehtud killustiku purustamise tööde eest arve IV alusel 19 749 eurot 12 senti, arve V alusel lisaks 880 eurot 74 senti ning betooni purustamise eest arve VI alusel 6045 eurot.
22.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 7. juulil 2016 suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja purustama ja sõeluma Linnamäe tee 3 asuval objektil paekivi erinevatesse killustiku fraktsioonidesse, samuti purustama betooni; - hageja esitas 23. septembril 2016 kostjale arve IV 19 749 euro 12 sendi tasumiseks,
20.jaanuaril 2017 arve VI 6045 euro tasumiseks ning 23. mail 2017 arve V 880 eurot 74 sendi tasumiseks;
2-17-3876 -
kostja ei ole arveid tasunud.
23.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja peab tasuma hagejale paekivi purustamise ja sõelumise eest arvetel IV ja V märgitud summa.
23.1.Kolleegiumi hinnangu järeldas maakohus õigesti, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja purustama ja sõeluma paekivi fraktsioonidesse 0-16, 16-32 ja 32-90, kuid kolleegium muudab osaliselt ja täiendab selles osas kohtuotsuse põhjendusi. Hageja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja toodab kostja materjalist paekillustikku kolmes erinevas mõõdus (fraktsioonid 0-16, 16-32 ja 32-90). Hageja väidet kinnitab hageja 6. juuli 2016. a e-kirjas (I kd, tl 14) kostjale saadetud hinnapakkumine, millest nähtub, et hageja on punktis 3 pakkunud kostjale pae purustamist ja sõelumist fraktsioonidesse 0-16, 16-32 ja 32-90 hinnaga 3,35 eurot/tonn (lisandub käibemaks). Selle peale on kostja palunud hindu selliseks puhuks, kui hageja teeb oma tehnikaga ja alates esmaspäevast, ning märkinud, et need ei ole küll turu parimad hinnad. Eelneva kohaselt on hageja teinud kostjale VÕS § 9 lg 1 tähenduses pakkumuse ülal märgitud tingimustel ning kostja vastusest ei nähtu, et kostja ei oleks nõustunud hageja pakutud fraktsioonidega. Arvestades seda, et hageja asus lepingut täitma ja paekillustikku tootma, pidid pooled olema enne seda saavutanud lepingu olulistes tingimustes kokkuleppe. Õige on küll kostja väide, et ainuüksi pakkumuse alusel ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks, kuid praegusel juhul ei ole küsimus mitte selles, kas pooled saavutasid kokkuleppe paekivi purustamiseks. Kuna kostja lasi hagejal tööle asuda, on kostja oma käitumisega hageja pakkumusega nõustunud. Kuna hageja on tõendanud, millised tingimused ta lepingu sõlmimise pakkumuses esitas ja pooled asusid lepingut täitma, järeldab kolleegium, et pooled saavutasid hageja pakkumuses näidatud tingimustel kokkuleppe. Hageja väidetud tingimustega kokkulepet kinnitab kaudselt ka see, et kostjale esitatud arvele IV (I kd, tl 15 pöördel) on samuti märgitud paekivikillustiku tootmine fr 0-16, 16-32, 32-90. Kui kostja väitel oli pooltel suuline kokkulepe, et killustikku toodetakse fraktsiooni 32-90 asemel fraktsiooni 32-64, pidi kostja tõendama, et ta ei nõustunud hageja e-kirja teel saadetud pakkumusega ning pooled saavutasid kokkuleppe algselt pakutust erinevatel tingimustel. Kostja väitel saavutasid pooled suulise kokkuleppe fraktsiooni 32-64 tootmiseks, mida võib kinnitada kostja seaduslik esindaja, kes tegeles Linnamäe tee 3 objektiga. Kostja seaduslik esindaja TS kinnitas vande all (II kd, tl 35–36), et suhtles lepingu küsimustes hageja seadusliku esindaja KE-ga, kes käis objektiga tutvumas ja saatis seejärel e-kirja teel pakkumise. Seejärel arutasid nad objektil hageja pakkumist, sest kostja ei olnud hinnaga rahul, KE vastas telefoni teel, et teeb uue hinna. TS kinnitas ka seda, et tema soov oli saada killustikku fraktsioonis 32-64 ning KE andis nõusoleku teha uus hind, et toota fraktsiooni 3264, kuid hinnapakkumist ei tulnud. Eelnevat arvestades ei saa kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusest järeldada, et pooled saavutasid kokkuleppe fraktsiooni 32-64 tootmiseks. Ainuüksi asjaolu, et standardne fraktsioon on 32-64 ja kostja soovis seda ning ta ei saanud teedeehituses kasutada fraktsiooni 32-90, ei anna alust järeldada, et pooltel oli kokkulepe kostja soovitud fraktsiooni tootmiseks. Lisaks kinnitavad nii hageja seadusliku esindaja KE vande all antud seletused (II kd, tl 46 pöördel) kui ka kostja esindaja 30. augusti 2016. a pretensioon koosmõjus töölehtedele märgitud tööde tegemise ajaga (22.-27. juuli 2017 ning 11.-16. august 2016) seda, et erimeelsused fraktsiooni osas tekkisid alles tööde lõpufaasis. Kostja seaduslik esindaja TS küll väitis, et juba nädal pärast tööde alustamist toimus objektil ja telefoni teel suhtlus sellel
2-17-3876 teemal, et fraktsioon 32-64 on kabariidist väljas, kuid muud asjas esitatud tõendid seda ei kinnita. Eelnevat arvestades ei ole kostja suutnud tõendada, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja tootma killustikku väiksemas mõõdus kui 32-90. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja väited selle kohta, et hageja tootis vales mõõdus killustikku (andis üle lepingutingimustele mittevastava töö) ja rikkus sellega Linnamäe tee 3 asuval objektil pae purustamiseks ja fraktsioonidesse sõelumiseks sõlmitud lepingut.
23.2.Samuti ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja rikkus lepingut sellega, kui katkestas korduvalt töö ja jättis osa materjali purustamata. Kuna kostja väidab, et hageja rikkus lepingut, pidi kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama ka oma väidete aluseks olevad asjaolud. Kuigi kostja väidab, et hageja viivitas tööde tegemisega ja viis vahepeal tehnika kostja objektilt ära, ei ole kostja väitnud ega tõendanud seda, et pooltel oli kokkulepe tööde valmimise tähtpäeva kohta. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et ta oleks jätnud kokkulepitud ajaks oma lepingust tulenevad kohustused täitmata. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja jättis osa materjali purustamata. Kostja seaduslik esindaja TS väitis küll vande all, et materjal, mis jäi töötlemata, viidi objektilt ära, kuna seda ei saanud taaskasutada, kuid arvestades seda, et objektil ei saanud kasutada fraktsiooni 32-90, ei ole seletusest selge, kas ära viidi see osa hageja purustatud killustikust või jättis hageja üldse osa killustikku purustamata. Seega ei ole kostja tõendanud ka neid hageja väidetavaid rikkumisi.
23.3.Arvestades seda, et kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus Linnamäe tee 3 asuval objektil pae purustamiseks sõlmitud töövõtulepingut ja tekitas sellega kostjale kahju, ei ole kostjal õigust nõuda ka selle lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ega hageja nõuet oma väidetava kahju hüvitamise nõudega (12 585 eurot 64 senti) VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada. Kostja kahju hüvitamise nõude ja selle tasaarvestamise kohta esitatud vastuväite jättis maakohus küll põhjendamatult tähelepanuta, kuid ülalmärgitud ringkonnakohtu põhjendusi arvestades ei muuda see vääraks maakohtu lõppjäreldust.
23.4.Viimaks heidab kostja hagejale sellel objektil pae purustamise ja sõelumise tasunõude puhul ette seda, et hageja nõuab kostjalt tasu põhjendamatult suure mahu eest. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta tootis killustikku arvel märgitud mahus ning et pooltel oli kokkulepe arvel märgitud hinna kohta. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja osutas kostjale Linnamäe tee 3 asuval objektil paekivi purustamis- ja sõelumisteenust, st tegi kokkulepitud töid. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja MK ütlused (II kd, tl 33) ning kostja seadusliku esindaja TS vande all antud seletused (II kd, tl 35-36). Hageja esitas esmalt 23. septembril 2016 kostjale paekillustiku tootmise eest arve IV (I kd, tl 15 pöördel), millelt nähtub maht 4893 tonni hinnaga 3,2 eurot/tonn. 23. mail 2017 esitas hageja lisaks arve V (I kd, tl 126), millelt nähtub maht 4893 tonni hinnaga 0,15 eurot/tonn. Hageja selgituse kohaselt esitas ta täiendava arve seetõttu, et ta oli esimese arve esitanud ekslikult hinnaga 3,2 eurot/tonn, kuigi pooltel oli kokkulepe, et hind on 3,35 eurot/tonn. Nimetatud hinda tõendab hageja algne hinnapakkumine ning kostja ei ole tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe väiksemas hinnas (vt ülal p 23.1). Seega on asjas tõendatud, et hageja pidi purustama ja sõeluma purustatud paekivi erinevatesse fraktsioonidesse hinnaga
2-17-3876 3,35 eurot/tonn ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt lisaarvel märgitud tasu, kui hageja purustas ja sõelus paekivi arvetel märgitud mahus. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et neil oli kokkulepe kindla töömahu koha. Ka hageja 6. juuli 2016. a hinnapakkumine (I kd, tl 14) ning kostja seadusliku esindaja TS vande all antud seletus (II kd, tl 36-36) viitavad sellele, et hageja oli nõus kostja objektil purustama ja sõeluma mahupõhiselt etteantud paekivi. Seega saab järeldada, et hageja pidi töövõtulepingu alusel purustama kostja objektil kogu talle etteantud paekivi ning tal oli õigus saada tasu vastavalt sellele, kui palju paekivi ja läbi töötles. Seda arvestades ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale lõpptoodangu eest, s.o selle järgi, kui palju killustikku hageja toodab. Hageja väitel purustas ja sõelus ta kokku 4893 tonni paekivi. Selle kinnituseks esitas hageja töölehed (I kd, tl 16-16 pöördel). Esimeselt töölehelt nähtub, et hageja purustas 22.–27. juulil paekivi kokku 1992 tonni. Teiselt töölehelt nähtub, et hageja sõelus 11.–16. augustil paekivi kokku 2901 tonni. Kostja väitel ei olnud pooltel sellist kokkulepet, et hageja saab nõuda eraldi tasu selle mahu pealt mida ta purustab ja mida ta sõelub. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tehtud toimingud on märgitud töölehtedele selle järgi, mis oli vastava paekivi puhul esimene toiming ning esimese toimingu järgi määras hageja ka purustatud ja sõelutud paekivi koguse. Sellest järeldab kolleegium, et esimesele töölehele märgitud tööde puhul alustas hageja protsessi tavapäraselt pae purustamisest ning määras mahu selle järgi, kui palju paekivi läks esmalt purustisse (ja sealt edasi sõelumisse). Teisele töölehele märgitud tööde puhul oli tegemist märgunud paekiviga, mistõttu pidi hageja esimese toiminguna purustamise asemel esmalt paekivi eelsõeluma ja alles seejärel purustama ning sõeluma fraktsioonidesse. Sellest tulenevalt võttis hageja ka töödeldava materjali mahu selle järgi, kui palju paekivi läks eelsõelumisse. Kolleegiumi hinnangul on hageja selgitus mõistetav ja sellisel viisil töödeldava materjali koguse kindlakstegemine loogiline. Seetõttu on hageja kolleegiumi hinnangul töölehtedega tõendanud, et ta töötles kokku 4893 tonni paekivi ja esitas selle mahu alusel ka kostjale arved IV ja V. Seega ei ole töölehtedel ja arvetel märgitud mahud vastuolus, nagu väidab ekslikult kostja. Arvestades seda, et hageja esitas kostjale arved läbitöötatud mahu pealt hinnaga 3,35 eurot/tonn sõltumata sellest, et teisel töölehel märgitud paekivi tuli eelsõeluda, ei ole hageja nõudnud kostjalt eelsõelumise (lisatöö) eest tasu, mistõttu jätab kolleegium tähelepanuta kostja väited selle kohta, et eelsõelumine oli hageja risk. Tähtsust ei ole ka sellel, kui palju tootis hageja igat fraktsiooni. Hageja pakkumisest nähtub, et ta pakkus kostjale paekivi purustamise ja sõelumise teenust selliselt, et kindlates kogustes, sh erinevate fraktsioonide kindlates kogustes kokku ei lepitud.
23.5.Eelnevat arvestades järeldas maakohtu lõppjäreldusena õigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt Linnamäe tee 3 asuval objektil paekivi purustamise eest nii arvel IV kui ka täiendaval arvel V märgitud tasu.
24.Lisaks paekivi purustamisele leppisid pooled 7. juulil 2016 kokku ka Linnamäe tee 3 asuval objektil betooni purustamises. Ka selles osas on maakohu põhjendused ekslikud ega ole piisavad, sh on tuvastamata hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Kolleegium parandab ka selle vea.
2-17-3876
24.1.Pooled on üksmeelel selles, et hageja pidi algselt saama betooni purustamise eest tasu mahu pealt. Seda kinnitab ka hageja 6. juuli 2016. a e-kirjas (I kd, tl 14) tehtud hinnapakkumise punkt 4, mille kohaselt pakkus hageja kostjale betooni purustamist fraktsiooni 0-90 hinnaga 2,2 eurot/tonn. Ülalmärgitud tasukokkuleppest hoolimata saatis hageja kostjale betooni purustamise eest
20.jaanuaril 2017 arve VI (I kd, tl 24 pöördel) purustustehnika rendi eest vastavalt tehnika kasutamise ajale, mitte betooni purustamise eest vastavalt purustatava betooni mahule. Arvelt nähtub, et hageja soovib saada purusti MetsoLokotrack eest renti 3575 eurot (lisandub käibemaks), s.o rent 32,5 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks) ning ekskavaatori eest renti 1462 eurot 50 senti (lisandub käibemaks), s.o renti 32,5 tunni eest tunnihinnaga 45 eurot (lisandub käibemaks). Hageja selgitas kostjale 20. jaanuari 2017. a e-kirjas (I kd, tl 25), et tegi arve vastavalt tunnihinnale, kuna kostja ei esitanud mahtude kohta teostusjooniseid ja purustamine toimus pakkumisest väiksemasse fraktsiooni. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et betoonipurustustööd olid tehtud hiljemalt 23. septembriks 2016, mil hageja saatis kostjale e-kirjaga paekivi purustamise ja sõelumise eest arve IV ja teatas, et teeb betooni kohta eraldi arve, kui Miko kogused täpsustab/saadab, sh pidi Miko saatma mahud esmaspäeval (I kd, tl 21–21 pöördel). Hageja 14. oktoobri 2016. a e-kirjast nähtub, et hageja on korduvalt palunud geodeetilisi mõõdistusi, kuid kostja ei ole neid ikkagi saatnud (I kd, tl 22). Kostja töötaja Miko Aasma
21.oktoobri 2016. a e-kirjast nähtub, et ta on edastanud hagejale esimese kuhila mahu, kuid hageja palus geodeetilist mõõdistusjoonist (I kd, tl 23). Geodeetilist mõõdistusjoonist ei ole aga kostja hagejale ega kohtule tõendina esitanud. Seega oli hageja olukorras, kus kostja jättis talle täpsed mahud edastamata, kuid arvestades poolte praktikat, pidanuks ka hageja ise mõõtma purustatava materjali kaalu (nagu ta tegi paekivi puhul).
24.2.Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja purustas kostja objektil betooni. Seda kinnitavad nii kostja seadusliku esindaja TS vande all antud seletused (II kd, tl 35) kui ka kostja seadusliku esindaja PV 20. jaanuari 2017. a e-kiri (I kd, tl 78 pöördel), millest nähtub, et kostja kinnitas, et tööd on tehtud, kuid mahud erinevad. Hageja 20. jaanuari 2017. a e-kirjale lisatud töölehtedelt (I kd, tl 25-25 pöördel) nähtub, et hageja tegi purustiga (Metso) Linnamäe tee 3 asuval objektil 13.-15. juulil 2016 31 tundi ja
18.juulil 2016 1,5 tundi (s.o kokku 32,5 tundi). Ka purusti teekonna- ja kütusearuanne (I kd, tl 110 pöördel – 112 pöördel) kinnitavad seda, et purusti töötas neil päevadel Linnamäe tee 3 asuval objektil töölehtedel ja arvetel märgitud tundide ulatuses. Lisaks kinnitavad Mullamutt OÜ hagejale saadetud e-kiri, hagejale 28. juulil 2016 esitatud arve ekskavaatori Hitachi 210 renditasu saamiseks ja selle ekskavaatori asukohta salvestava programmi Navirec väljavõte seda, et hageja oli rentinud Mullamutt OÜ-lt ekskavaatori, mis töötas Linnamäe tee 3 objektil (I kd, tl 106–109). Seega on hageja tõendanud, et ta on arvel VI märgitud tundide jooksul kasutanud Linnamäe tee 3 asuval objektil purustustehnikat. Purustustehnika kasutamist nende tundide jooksul on kinnitanud ka kostja töötaja MA, kes on kostja kui tellija nimel vähemalt esimese töölehe allkirjastanud ja sellega töö vastu võtnud. Olukorras, kus hageja oli töö teinud ning kostja oli töö vastu võtnud, on hagejal õigus saada tehtud töö eest tasu. Ka juhul, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, tuleb tellijal VÕS § 637 lg 1 järgi maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Praegusel juhul selgitas hageja, et ta esitas kostjale arve
2-17-3876 tunnihinna alusel, sest kostja ei esitanud mahtude kohta teostusjooniseid ja purustamine toimus pakkumisel märgitust väiksemasse fraktsiooni, mistõttu kulus tööle rohkem aega. Seega on hageja tõendanud, et ta tegi töö ja soovib saada selle eest vastavalt muutunud asjaoludele mõistlikku tasu, pidades tasu arvutamise mõistlikuks aluseks kasutatud purustustehnika töötamise aega. Seejuures on arvele märgitud tehnika kasutamise tasu suurus kooskõlas nii Mullamutt OÜ nõutud renditasu suurusega (I kd, tl 109) kui ka hageja e-kirjavahetusest nähtuva purusti rentimise tavapärase tunnitasuga (I kd, tl 20). Hageja väitel kajastus sama rendihind ka hageja kodulehel (kohtuotsuse tegemise ajal on hageja veebilehel www.aspen.ee kättesaadav hinnakiri, mille kohaselt on purusti Metso Lokotrack renditasu 110 eurot). Seega on hageja tõendanud, et arvel VI märgitud tasu oli betooni purustamise eest mõistlik tasu. Kostja heidab küll hagejale ette, et neil ei olnud kokkulepet, et kostja tasub hagejale betooni purustamise eest vastavalt purustustehnika töötundidele, kuid kostja ei ole kohtule selgitanud ega tõendanud, milline olnuks tasu suurus siis, kui tasu oleks arvutatud purustatava betooni mahu pealt. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et arvel märgitud tunnihind oli ülemäärane.
24.3.Eelnevat arvestades asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja peab tasuma hagejale betooni purustamise eest arvel VI märgitud summa. IV
25.Viimaks vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostjal on hageja vastu Angerja teel asuva objektiga seoses nõue, mille kostja on hageja praeguses vaidluses esitatud nõuetega tasaarvestanud.
26.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ekslikult leidnud, et kostja ei saa oma nõuet hageja nõudega VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestada, sest hageja on esitanud kostja nõudele vastuväiteid ja neid põhistanud. Seda järeldades tõlgendas maakohus VÕS § 200 lg-t 4 vääralt. Viidatud sätte järgi välistavad tasaarvestuse üksnes sellised vastuväited, mis täielikult või osaliselt välistavad nõude maksmapaneku (kohustus on lõppenud või kohuse täitmine on tõkestatud), kuid nõude vaieldavus tasaarvestust ei välista (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2016. § 200 kommentaari p 3.4). Seda arvestades saanuks kostja tasaarvestada oma nõude hageja nõudega, kui tal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga kostja praeguses menetluses tõendanud, et tal oli hageja vastu Angerja tee objektil tehtud tööde eest ülemäära makstud tasu tõttu tasaarvestatav nõue.
27.Kostja väitel on tal VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda hagejalt tagasi 2425 eurot 93 senti, sest hageja esitas talle Angerja tee objektil tehtud paekivi purustamise ja sõelumise eest tegelikust töömahust suurema mahu eest arve, mille kostja tasus. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid Angerja tee objektil paekivi purustamiseks ja sõelumiseks suulise töövõtulepingu, mille alusel esitas hageja kostjale 14. juuni 2016. a e-kirjaga arve VII ning töölehed (I kd, tl 120-122). Töölehtedelt nähtub, et hageja töötles
9.maist kuni 2. juunini 12 224 tonni paekivi ning kasutas mulla laadimiseks 18.-24 mail 4 tundi laadurit. Arve on esitatud 11 624 tonni paekivi töötlemise ja laaduri 4 tunni rendi eest ning arve alusel tuli kokku tasuda 27 719 eurot 14 senti. Hageja kinnitusel esitas ta arve
2-17-3876 ca 5% väiksemale mahule, arvestades frontaalkaalu mõõtmishälvet. Hageja ei eita, et kostja on arve tasunud. Kostja väitel tasus ta arve VII alusel hagejale kokkulepitust rohkem, sest purustatud materjali arvutuslik kaal oli hageja mõõdetust väiksem. Kostja lähtus mahtu määrates purustatud materjali droonmõõdistusest ning materjali puistemahukaalust 1,7. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule asjatundjate e-kirjad, millest nähtub, et paekivi puistemahukaal on keskmiselt 1,7 (I kd, tl 74-75). Samuti esitas kostja Raxoest OÜ tehtud droonmõõdistuse objekti mahtude kohta (I kd, tl 76 pöördel – 77), millelt nähtuvad ortofotole omakäeliselt kirjutatud numbrid materjali mahtude kohta. Mõõdistusandmed on Raxoest OÜ edastanud kostjale 2. septembril 2016, s.o ca 3 kuud pärast tööde tegemist. Hageja ei ole sellises vormis mõõdistustulemusi arvestanud, sest mõõdistamine ei toimunud vahetult pärast tööde tegemist ning pooltel ei olnud kokkulepet, et hageja aktsepteerib mahtude määramisel droonmõõdistust. Hageja on poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt aktsepteerinud geodeetilist mõõdistust (I kd, tl 78-79). Kolleegiumi hinnangul ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas hageja aktsepteeris droonmõõdistust või mitte. Kostja nõude tuvastamisel on oluline see, kas kostja on esitanud kohtule TsMS § 230 lg 1 järgi oma väite kinnituseks selliseid tõendeid, mille alusel saab kohus tuvastada usaldusväärselt, et hageja mõõdetud töödeldud materjali maht ei olnud õige. Praegusel juhul on kostja esitanud droonmõõdistuse, mille puhul ei ole teada, millal töödeldud materjal mõõdeti ja kes seda mõõtis. Ainuüksi omakäeliselt ortofotole kantud mahu andmed ei ole kolleegiumi hinnangul usaldusväärsed selleks, et tuvastada objektil oleva materjali mahtu töö tegemise lõppemise aja seisuga. Kuna mõõdistus ei ole usaldusväärne, ei saa kolleegium arvestada ka asjatundja tehtud mahuarvutusi, sest need põhinevad sama mõõdistuse andmetel. Seda arvestades ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja mõõdetud maht ei olnud õige.
28.Eelnevat arvestades ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu Angerja tee objektiga seoses alusetu rikastumise nõue, mistõttu ei saanud kostja seda ka hageja nõudega VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada. V
29.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja töövõtulepingutest tulenevad tasunõuded on põhjendatud ja hagi tuleb nende osas rahuldada. Kuna hageja tasunõuded on põhjendatud, on põhjendatud ka hageja õigusabikulude hüvitamise ning viivisenõue. Seetõttu jätab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
30.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
31.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 1870 eurot (käibemaksuta). Esindajal kulus apellatsioonimenetluses tehtud
2-17-3876 toimingutele kokku 15 tundi 35 minutit (sh 2 tundi 30 minutit ringkonnakohtu istungile) tunnihinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud olnud vajalikud ning neile kulunud aeg põhjendatud, arvestades kohtuvaidluse mahtu ning kostja esitatud vastuväiteid hageja nõuetele. Kostja esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära.
32.Eelnevat arvestades tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja tasu 1870 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.