Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
20. detsember 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-3876 Aspen Grupp OÜ hagi InfraRoad OÜ vastu töövõtutasu 40 314,54 euro, kahjuhüvitise 480 euro, viivise 2 359,27 euro ja täiendava viivise nõudes 46 417,37 eurot
nende Hageja: Aspen Grupp OÜ (registrikood 11104843, asukoht Pärnu mnt 160j, 11317 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: InfraRoad OÜ (registrikood 12058683, asukoht Siduri 9, 11313 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE, Estonia pst 9, 10143 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.2018.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja K E Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista InfraRoad OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks töövõtutasu 40 314,54 eurot, kahjuhüvitis 480 eurot ja viivis 2 359,27 eurot.
3.Välja mõista InfraRoad OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras töövõtutasult ja kahjuhüvitise nõudelt, s.o 40 794,54 eurolt alates 14.07.2017.a kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle 40 794,54 euro.
5.Välja mõista InfraRoad OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks menetluskulu summas 9 150 eurot.
6.Välja mõista InfraRoad OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9 150 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Aspen Grupp OÜ esitas 10.03.2017.a kohtule hagi InfraRoad OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 39 433,80 euro, viivise 480 euro ja täiendava viivise nõudes. Hageja suurendas 13.07.2017.a oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevuse 40 314,54 eurot, kahjuhüvitise 480 eurot, viivise 2 359,27 eurot ja täiendava viivise. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja töövõtulepingute alusel 2016.a juunis, juulis ja augustis kostjale töid. 13.07.2016.a esitas hageja kostjale arve nr 216108 summas 15 302,40 eurot mulla sõelumise eest Tallinnas, xxx. Tellija keeldus 18.07.2016.a arvet nr 216108 tasumast, sest ei olnud rahul sõelumise tulemusega. Poolte kokkuleppel ja lisatööna sõeluti xxx objekti materjal uuesti läbi, kasutades kitsamat (18mm x 18mm) sõelresti, mille eest pidi kostja hagejale tasuma 0,80 eurot/m3. Hageja teostas töö vastavalt kokkuleppele, andis töö kostjale üle ning esitas 23.08.2016.a sellega seoses arve nr 216120 summas 5 839,68 eurot. 19.08.2016.a esitas hageja kostjale arve nr 216126 summas 7 800 eurot, seoses Tallinnas xxx (laborihoone) lammutustöödega. Lisaks tegi hageja kostjale 07.07.2016.a sõlmitud töövõtulepingu alusel töid, mille esemeks oli rasketehnika treilertransport ning Tallinnas xxx kinnistul paekivi purustamine fraktsiooni 0-90mm, paekivi purustamine ja sõelumine fraktsioonidesse 0-16 mm, 16-32 mm ja 32-90 mm, betooni purustamine fraktsiooni 0-90 mm ja asfaldi purustamine fraktsiooni 0-90 mm. 22.07.2016.a purustas hageja paekivi 343 tonni, 25.07.2016.a 583 tonni, 26.07.2016.a 648 tonni ja 27.07.2016.a 418 tonni. Kostja võttis tööd vastu ja allkirjastas töölehe. 11.08.2016.a sõelus hageja paekivi 602 tonni, 12.08.2016.a 937 tonni, 15.08.2016.a 1073 tonni ja 16.08.2016.a 389 tonni. Kostja võttis tööd vastu ja allkirjastas töölehe. Kostja esitas 30.08.2016.a pretensiooni xx tööde osas, väites, et materjalid ei vasta kokkulepitud fraktsioonidele 32/64, 16/32 ja 0/16 ning palus tagada kokkulepitud fraktsioonide olemasolu ja kvaliteetse tulemuse. Kokkulepet paekivi purustamiseks fraktsiooni 32-64 mm pole olnud. 23.09.2016.a väljastas hageja kostjale seoses xxx töödega arve nr 216416 summas 19 749,12 eurot paekivikillustiku tootmise ja treilertranspordi eest. 20.01.2017.a väljastas hageja kostjale arve nr 217006 summas 6 045 eurot, seoses purusti MetsoLokotrack rendiga ja ekskavaatori rendiga 13.07.2016.a – 15.07.2016.a ja 18.07.2016.a. Kostja oli vastavad tööd töölehe alusel vastu võtnud. Hageja esitas 23.05.2017.a kostjale arve nr 217116 summas 880,74 eurot. Hageja arvestas ekslikult arvel nr 216146 hinnaks 3,20 eurot/tonn. Tegelikkuses olid pooled kokku leppinud, et hind on 3,35 eurot/tonn. Seega kostja kohustus tasuma lepingujärgse hinna kohaselt hagejale töö eest 16 391,55 eurot (4893 x 3,35 = 16 391,55 eurot) ning sellele lisanduva käibemaksu. Hageja esitas arve nr 216416 733,95 euro võrra väiksemas summas (16 395,55 – 15 657,60 = 733,95). Hageja palub kostjalt välja mõista esitatud arvete alusel viivise kogusummas 2 359,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 480 eurot. Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts töötas 14.02.2017.a läbi hageja poolt esitatud materjalid ning koostas 17.02.2017.a ja 20.02.2017.a nõude töövõtutasu väljamaksmiseks summas 39 433,80 eurot. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu. Hageja palub
menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 000 eurot ja õigusabikulu summas 8 150 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Poolte kokkuleppe kohaselt lubas kostja esitada hagejal arve nr 216120 esialgse mulla sõelumise eest oletuslikus mahus, tingimusega, et pärast tegeliku mahu selgumist korrigeeritakse lõplikult arveldamisele kuuluvat kogust ja summat. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud mulla sõelumiseks kokkulepe hinnaga 1,60 eurot/m3, siis maksis kostja arve nr 216108 alusel hagejale 1 345,92 (701 x 1,6) eurot enam kui tehti hageja poolt tegelikult tööd (sõeluti pinnast). Sellel põhjusel keeldus kostja ka tasumast hageja teist arvet nr 216120 summas 5 839,68 eurot ja nõudis selle vähendamist varem enammakstud summa ehk 1 345,92 euro võrra. Seega xxx objektil teostatud pinnase sõelumise eest oleks hagejal õigus saada lisaks seni makstule tasu summas 4 493,76 eurot (5 839,68 – 1 345,92). Hageja nõuab xxx lammutustööde eest 7 800 euro tasumist (arve nr 216126). Sellist hinnakokkulepet ei ole poolte vahel olnud. Hageja poolt esitatud aktid on ilma allkirjadeta ja ei oma seetõttu tõenduslikku väärtust. Hageja nõuab arvete nr 216416 ja 217006 alusel tasu pae ja betooni purustamise eest objektil asukohaga xxx. Pooled olid selle objekti osas leppinud kokku, et hageja töötleb killustikuks ümber kogu kostja poolt sellel objektil väljalõhutava pae. Hageja jättis töö pooleli ja ei purustanud ära kogu kostja poolt väljalõhutud materjali. Hageja viis enne töö lõpetamist ka vahepeal tehnikat objektilt teiste objektide tarbeks erinevateks perioodideks ära, mis tekitas viivituse pae purustamisel ja teede ehituseks vajaliku killustiku tootmisel. Väidetav paekillustiku tootmine mahus 4 893 tonni, on tõendamata. Kostja on esitanud hagejale pretensiooni toodetud killustiku kvaliteedi osas. Kostja tellis hagejalt killustiku tootmise fraktsioonideks 0/16, 16/32 ja 32/64, kuid hageja tootis killustiku fraktsioonidega 0/16; 16/32, 32/90. Seega ei vastanud hageja toodetud killustik kokkulepitud kvaliteedile ja kostjal puudub sellise ebakvaliteetse toodangu eest, mida kostja ei saanud objektil kasutada, kohustus hagejale maksta. Pooled ei ole sõlminud tehnika rendilepingut. Samuti on tõendamata, et pooled on kokku leppinud sellises rendihinnas nagu arvel nr 217006 kajastub, ning see, et kostja kasutas nimetatud tehnikat arvel märgitud aja jooksul. Seega puudub kostjal kohustus selle tehnika objektil viibimise eest tasuda. Kostja omab hageja vastu nõudeid seoses Linnamäe tee 3 objekti töövõtulepingu rikkumisega (töö pooleli jätmisega). Kostja on kandnud kulusid karjäärist killustiku ostmiseks ja objektile transportimiseks kogusummas 12 585,64 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd kostja ei oleks pidanud xxx OÜ-st killustikku ostma kui hageja oleks ära purustanud kogu kostja poolt väljalõhutud pae ja tootnud sellest killustiku (mis oli poolte vahelise kokkuleppe sisuks), siis on nimetatud kulu kostja otseseks varaliseks kahjuks, mille hüvitamist saab ta VÕS § 115 lg 1 alusel hagejalt nõuda. Kostja teostab nimetatud nõude ulatuses hageja põhjendatud nõuetega käesolevaga tasaarvestuse. Kostja tasaarvestas oma 02.03.2017 kirjas VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel hageja tasunõude osaliselt oma alusetu rikastumise nõudega suuruses 2 021,61 eurot + km, mis seondub Angerja tee objektiga. Pärast tasaarvestuste teostamist kostja nõuetega summas 12 585,64 eurot ja 2 425,93 eurot ei ole hagejal kostja vastu rahalisi nõudeid. Kuivõrd hagejal pole kostja vastu põhjendatud rahalisi nõudeid, ei ole põhjendatud ka hageja poolt kohtu eelselt kantud õigusabikulude väljamõistmine. Kui kohus peaks hagi rahuldama osaliselt, tuleks vastavas osas vähendada ka õigusabikuludega seotud kahjuhüvitusnõuet. Kuivõrd hagejal pole kostja vastu põhjendatud rahalisi nõudeid, ei saa olla kostja viivitanud ka selliste nõuete täitmisega. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 8 087,50 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, hageja ja kostja
seaduslike esindajate poolt vande all antud seletused, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.06.2017.a kohtumääruses (I köide t/l 129).
5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete nr. 216120, 216126, 216416, 217006 ja 217116 alusel kokku summas 40 314,54 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 21.07.2016.a, 01.08.2016.a, 07.07.2016.a suulised töövõtulepingud (I köide t/l 1, 39).
8.Hageja on esitanud eelpoolviidatud töövõtulepingute alusel kostjale järgmised arved: 23.08.2016.a nr. 216120 summas 5 839,68 eurot maksetähtajaga 02.09.2016.a (I köide t/l 11), 19.08.2016.a nr. 216126 summas 7 800 eurot maksetähtajaga 09.09.2016.a (I köide t/l 12), 23.09.2016.a nr. 216416 summas 19 749,12 eurot maksetähtajaga 07.10.2016.a (I köide t/l 15), 20.01.2017.a nr. 217006 summas 6 045 eurot maksetähtajaga 30.01.2017.a ja 23.05.2017.a nr. 217116 summas 880,74 eurot maksetähtajaga 06.06.2017.a (I köide t/l 140 pöördel-141).
9.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
10.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
11.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
12.Kuivõrd hageja on esitanud kostjale kokku 5 arvet, siis annab kohus hinnangu kõigile nimetatud arvete alusel osutatud töödele eraldi.
13.Hageja on 23.08.2016.a arve nr. 216120 alusel sõelunud mulda objektil xxx koguses 6083 m3 hinnaga 0,80 eurot (I köide t/l 11 pöördel).
14.Kostja on asunud seisukohale, et poolte kokkuleppe kohaselt lubas kostja esitada hagejal arve nr. 216120 esialgse mulla sõelumise eest oletuslikus mahus, tingimusega, et pärast tegeliku mahu selgumist korrigeeritakse lõplikult arveldamisele kuuluvat kogust ja summat (I köide t/l 59 pöördel). Kostja poolt hagejale 25.07.2016.a edastatud e- kirjas on teatatud, et täna sõelutakse vaid puhast mulda ning sellest osa mulda on ka ära veetud. Täna mõõdab geodeet ka selle äraveetud mulla mahu üles, et kõik korrektne oleks (I köide t/l 63).
15.Hageja on kohtule esitanud 25.07.2016.a e- kirja, millise kohaselt on xxx uue läbisõelumise hind 0,8 eurot/ m3 ning läbisõelumine toimub 18 x 18 mm sõelaga (I köide t/l 9). Tõendeid selle kohta, et kostja nimetatud hinnaga ei nõustunud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 23.08.2016.a arve nr. 216120 alusel tehtud tööd on kostja poolt vastu võtmata või on viimane esitanud peale tööde teostamist hagejale pretensioone. Seega leiab kohus, et hageja nõue arve nr. 216120 alusel on põhjendatud ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele 5 839,68 eurot. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on hageja poolt sõelutud mulla äramõõtnud.
16.Kostja on eelpool nimetatud arvet tunnistanud summas 4 493,76 eurot. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et mulla täiendavat sõelumist tuleb käsitleda eraldi töövõtuna, siis omab kostja hageja vastu seoses varasema mulla sõelumisega enam esitatud arvega alusetu rikastumise nõuet summas 1 345,92 eurot, mille kostja tasaarvestab sellisel juhul hageja arvest nr. 216120 tuleneva tasu nõudega (I köide t/l 59 pöördel).
17.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
18.Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et alused arvete nr. 216108 ja 216120 tasaarvestamiseks puuduvad, kuivõrd arvel nr. 216120 nimetatud tööd on teostatud eraldi töövõtuna.
19.Hageja on esitanud 19.08.2016.a kostjale arve nr. 216126 summas 7 800 eurot, mis on esitatud xxx Tallinn teostatud lammutustööde eest vastavalt aktile nr 1 (I köide t/l 12-13). Kostja leiab, et hageja poolt esitatud akt on ilma allkirjadeta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et millises mahus ja milliste tööde tegemises kokku lepiti, millises hinnas ja mahus lepiti kokku ning millisel alusel on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (I köide t/ 59 pöördel).
20.Kohus leiab, et antud juhul on kostja vastuväited tõendamata. Hageja on kohtule esitanud Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud jäätmeõiendi, millise kohaselt on hageja olnud ehituse xxx laborihoone, Tallinn lammutustööde peatöövõtja ja kostja ehitustööde peatöövõtja (I köide t/l 46-48, 88-95).
21.Lisaks leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et hageja poolt kohtule esitatud akt on poolte poolt allkirjastamata, ei tähenda seda, et kostjal puudub tasu maksmise kohustus. Tõendeid selle kohta, et kostja on eelnevalt hagejale esitanud xxx laborihoone lammutustööde osas pretensioone, kohtule esitatud ei ole.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele arve nr.
216126 alusel 7 800 eurot.
23.Hageja on esitanud 23.09.2016.a kostjale arve nr. 216416 summas 19 749,21 eurot, mis on esitatud xxx, Tallinn paekillustiku tootmine fr 0/16, 16/32, 32/90 ja treilertransport eest (I köide t/l 15-16).
24.Kostja leiab, et kuivõrd hageja jättis töö pooleli, pidi kostja tellima teede ja platside aluste ehitamiseks vajaliku killustiku karjäärist (I köide t/l 60 pöördel). Hageja pidi objektil xxx Tallinn teostama väljalõhutud pae purustamise, sõelumise ja sellest killustiku tootmise fraktsioonis 32-64 (I köide t/l 144).
25.Hageja on edastanud kostjale 06.06.2016.a e- kirja, millise kohaselt on rasketehnika treilertransport 4 ühikut x 200 = 800 eurot, pae purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,60 eurot/ tonn, pae purustamine ja sõelumine fraktsiooni 0-16 mm, 16-32 mm, 32-90 mm 3,35 eurot/ tonn, betooni purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,20 eurot/ tonn, asfaldi purustamine fraktsiooni 0-90 mm 2,20 eurot/ tonn (I köide t/l 5).
26.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja asus xxx Tallinn objektil tööle. Seda kinnitab ka tunnistaja M K ja poolte seaduslike esindajate T S, P V ning K E vande all antud seletused (II köide t/l 33-38, 06.11.2018.a protokoll 10:35:01-10:59:45 II köide t/l 46 pöördel).
27.Vaidlus on pooltel selle üle, millisesse fraktsiooni pidi hageja purustama pae ja betooni. Kostja leiab, et viimane ei tellinud hagejalt killustiku fraktsiooni 32-90, vaid 32-64 (I köide t/l 144).
28.Tunnistaja M K poolt antud ütluste kohaselt võis objektil kasutada 3 tüüpi fraktsiooni, põhifraktsioonina 32-64 mm, 16-32 mm ja 0-32 mm, mis olid projektijärgsed suurused. Killutsikul oli kolm fraktsiooni ja need kooskõlastati, lisaks sai ehitaja laboritulemused sellele materjalile, mis kohapeal purustati. Kooskõlastamiseks oli see piisav (II köide t/l 33). Ka kostja seadusliku esindaja T S poolt vande all antud seletuse kohaselt vastas saadud materjal projektis olevatele nõuetele ja objektil toodetud materjali võis kasutada teedeehituste konstruktsioonides (II köide t/l 35).
29.Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kostja poolt tõendatud, et pooled leppisid kokku üksnes fraktsioonis 32-64 mm, kuivõrd vastavat hinnapakkumist hageja kostjale teinud ei ole.
30.Hageja seadusliku esindaja K E vande all antud seletuse kohaselt tekkisid erimeelsused fraktsiooni suuruse osas siis, kui töid oli veel teostada 10 % ulatuses (06.11.2018.a protokoll 10:35:01-10:59:45). Seega leiab kohus, et eluliselt ei ole usutav, et kostja ei saanud varasemalt pöörduda hageja poole vastuväitega fraktsioonide suuruse osas.
31.Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja K E vande all antud seletuse kohaselt hageja esitanud kostjale arvet eelsõelumise eest (06.11.2018.a protokoll 10:35:01-10:59:45).
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue arve nr. 216416 alusel summas 19 749,12 eurot on põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele.
33.Hageja on esitanud 20.01.2017.a kostjale arve nr. 217006 summas 6 045 eurot, mis on esitatud xxx, Tallinn purusti MetsoLokotrack rendi ja ekskavaatori rendi eest (I köide t/l 15-16).
34.Kostja vaidleb nimetatud arvele vastu. Kohus leiab, et hagejapoolne tehnikarendi kulu hüvitamise nõue on põhjendatud, kuivõrd paekivi ja betooni purustamine ja sõelumine fraktsiooni ei ole ilma eritehnikata võimalik. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, et vastava tehnika olemaolu objektil pidi kostja tagama. Seega on nimetatud arve põhjendatud ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 6 045 eurot.
35.Hageja on esitanud kostjale arve nr. 217116 summas 880,74 eurot, kuivõrd hageja on arvestanud arvel nr. 216146 hinnaks 3,20 eurot/ tonn, kuid tegelikkuses olid pooled leppinud kokku, et hind on 3,35 eurot/ tonn (I köide t/l 140 pöördel).
36.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja arve nr. 216146 on täies ulatuses põhjendatud ning ka hageja poolt kostjale 06.07.2016.a edastatud e- kirjast nähtub, et pae purustamise ja sõelumine fraktsiooni 0-16 mm, 16-32 mm, 32-90 mm on 3,35 eurot/ tonn, siis on arve nr. 217116 põhjendatud ning kostja poolt kuulub tasumisele nimetatud arve alusel 880,74 eurot (I köide t/l 5).
37.Kostja on tasaarvestanud 02.03.2017.a kirjas hageja tasunõude osaliselt oma alusetu rikastumise nõudega, mis seondub xxx objektiga. Kostja leiab, et peale tasaarvestuse teostamist kostja nõuetega summas 12 585,64 eurot ja 2 452,93 eurot ei ole hagejal kostja vastu rahalisi nõudeid (I köide t/l 28, 60 pöördel). Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu (I köide t/l 85).
38.VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuivõrd antud juhul on hageja esitanud omapoolsed vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele ning seda põhistanud, siis leiab kohus, et antud juhul puudub kostjal õigus tasaarvestada Angerja tee objektiga seotud nõudeid. Seda enam olukorras, kus kostja on teostanud purustatud ja sõelutud paekivikillustiku mõõtmise 2 kuud pärast seda kui hageja on objektil lõpetanud töötamise.
39.VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
40.Riigikohus on 10.06.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-15 punktis 14 rõhutanud, et VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.
41.Kuivõrd kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millistest nähtuks, et hageja poolt teostatud töödes esinesid sellised puudused, mis tingiksid arvete mittemaksmise, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
42.Kohus leiab, et käesoleval juhutumil ei ole kostja esitanud kohtule selliseid tõendeid, millistest nähtuks põhjus, miks ei olnud kostjal võimalik viidata hageja poolt teostatud tööde puudustele nende vastuvõtmisel. Seega tuli kohtu hinnangul kostjal viidata hageja poolt teostatud tööde puudustele kooskõlas VÕS § 644 lg 1 mõistliku aja jooksul. Nimetatut aga kohtu ette toodud asjaolude kohaselt tehtud ei ole. Seega on kohtu hinnangul hageja töövõtutasu nõue kogu ulatuses põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelselt kantud õigusabikulu summas 480 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuivõrd hagejal pole kostja vastu põhjendatud rahalisi nõudeid (I köide t/l 61). Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
44.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
45.Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hageja nimel on vandeadvokaat Raul Talts pöördunud 22.02.2017.a kirjaga nr. 1/24 kostja poole töövõtutasu saamiseks summas 39 433,80 eurot (I köide t/l 26-27) ning nimetatud kirja koostamise kulu on olnud 480 eurot (ilma käibemaksuta) (I köide t/l 29). Kohus arvestade eelnevat Riigikohtu seisukohta ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab, et hageja nõue 480 eurot on põhjendatud ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele.
46.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 2 359,27 eurot. Hageja on arvestatud viivist seadusjärgses määras (I köide t/l 4, 141).
47.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
48.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
49.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
50.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.
51.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
52.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 40 794,54 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
53.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtutasu summas 40 314,54 eurot, viivis summas 2 359,27 eurot, kahjuhüvitis summas 480 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 40 794,54 eurot alates 14.07.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas kogusummas kui 40 794,54
eurot (40 314,54 + 480).
54.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
55.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 46 417,37 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
56.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja InfraRoad OÜ kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
57.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 000 eurot ja esindajakulu summas 8 150 eurot (II köide t/l 55-56). Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulude mahule ja suurusele vastu. Kostja palub kohtul vajadusel kontrollida esitatud kulude põhjendatust (II köide t/l 71).
58.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot + käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
59.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja on 08.03.2017.a koostanud hagiavalduse 1 tund 30 minutit, 09.03.2017.a koostanud hagiavalduse 6 tundi 30 minutit, 10.03.2017.a täiendanud hagiavaldust, komplekteerinud lisad ja esitanud kohtule 1 tund 30 minutit, 30.03.2017.a täitnud Harju Maakohtu 20.03.2017.a määruse 1 tund, 10.05.2017.a töötanud läbi kostja 05.05.2017.a vastuse, toonud välja tõendamist vajavad asjaolud, edastanud kliendile e- kirja 55 minutit, 16.05.2017.a pidanud kliendiga nõu 2 tundi 30 minutit, 22.05.2017.a koostanud seisukoha kostja 05.05.2017.a vastuse osas 5 tundi 50 minutit, 23.05.2017.a koostanud seisukoha kostja 05.05.2017.a vastuse osas 2 tundi 30 minutit, 13.07.2017.a koostanud haginõude suurendamise avalduse 1 tund 30 minutit, 26.09.2017.a tutvunud toimikuga 1 tund, 12.10.2017.a ettevalmistunud ja osalenud kohtuistungil 2 tundi 30 minutit, 06.11.2017.a suhelnud asjatundjatega purustatud paekivi puistemahukaalu osas arvamuse andmiseks 1 tund, 08.11.2017.a koostanud hageja 13.11.2017.a taotluse ja täiendavad seisukohad 3 tundi, 09.11.2017.a koostanud hageja 13.11.2017.a taotluse ja täiendavad seisukohad 1 tund 30 minutit, 13.11.2017.a koostanud hageja 13.11.2017.a taotluse ja täiendavad seisukohad 2 tundi 15 minutit, 15.11.2017.a töötanud läbi kostja 14.11.2017.a taotluse ja lisad 30 minutit, 29.11.2017.a pidanud nõu telefoniteel ja e- kirjavahetus kliendiga 30 minutit, 01.12.2017.a koostanud järelpärimise M A 25 minutit, 05.12.2017.a koostanud täiendava järelpärimise M A ja pidanud kliendiga telefoniteel nõu 40 minutit, 07.12.2017.a koostanud hageja 11.12.2017.a seisukoha ja taotluse 5 tundi 30 minutit, 08.12.2017.a pidanud nõu kliendiga, täiendanud hageja seisukohta ja tõendite esitamise taotlust 1 tund 10 minutit, 17.01.2018.a töötanud läbi kostja 09.01.2018.a taotluse, koostanud vastuse kostja taotlusele 30 minutit, 30.01.2018.a ettevalmistunud ja osalenud kohtuistungil 2 tundi, 09.04.2018.a töötanud läbi M A poolt edastatud dokumendid, edastanud kohtule e- kirja 25 minutit, 16.04.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks (s.h tunnistajale ja poolte seaduslikele esindajatele küsimuste koostamine) 4 tundi 10 minutit, 17.04.2018.a osalenud kohtuistungil 3 tundi 30 minutit, 25.07.2018.a koostanud taotluse tunnistaja T M ülekuulamiseks 30 minutit, 5.11.2018.a ettevalmistunud 06.11.2018.a kohtuistungiks 2 tundi 10 minutit, 6.11.2018.a osalenud kohtuistungil 2 tundi 40 minutit, 19.11.2018.a kuulanud läbi kohtuistungi salvestise ja koostanud kohtuvaidluse kirjaliku
seisukoha 3 tundi, 20.11.2018.a koostanud kohtuvaidluse kirjalikud seisukohad 4 tundi 5 minutit, 21.11.2018.a koostanud kohtuvaidluse kirjalikud seisukohad 1 tund 10 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 67 tundi 55 minutit.
60.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kogusummas 8 150 eurot ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kostja enda esindajakulud jäävad samasse suurusjärku (II köide t/l 65-66).
61.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 000 eurot (I köide t/l 34). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 1 000 eurot.
62.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 9 150 eurot, millest riigilõiv summas 1 000 eurot ja esindajakulu summas 8 150 eurot.
63.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Põhjendusi muudetud Tallinna RK 08.07.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.