Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-10469
Tsiviilasi
Helari Kähriku ja Siret Jallai hagi Ants Juure ja Osaühingu Pärnakas vastu lepingu tagasitäitmiseks ning leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
15 022,79 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ants Juure ja Osaühingu Pärnakas apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Kostja I: Ants Juur (ik: XXXXXXXXXXX ) Kostja II: Osaühing Pärnakas (rk: 11294594) Apellantide esindajad: Tanel Riivits ja Birgit Riivits Vastustajad: Hageja I: Helari Kährik (ik: XXXXXXXXXXX ) Hageja II: Siret Jallai (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustajate esindaja: vandeadvokaat Rene Varul
üle. Kostjad tegid hagejatele ettepaneku uue ehitaja kaasamiseks, kuid hagejad sellega ei nõustunud. Hagejad ei ole käitunud heas usus ning on keeldunud mistahes kostjate pakutud kompromissist. Leppetrahvil on elamu valmimist tagav funktsioon ning tulenevalt kostjate poolt lepingu täitmisest vähemalt 50–60% ulatuses on põhjendatud vähendada leppetrahvi 4000 euroni. Leppetrahvi vähendamiseks võib anda alust ka kostjate kehv majanduslik olukord. Seoses kostja III pankrotistumisega tuleb kostjal I leida raha enda palga arvelt.
vähendamist tulenevalt teise solidaarvõlgniku majanduslikust seisundist. Olukord on erinev, kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Kohtupraktikas on leitud, et sellisel juhul leppetrahvi vähendamisel tuleb arvestada üksnes põhivõlgniku majanduslikku seisundit ning tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul olla õigus taotleda leppetrahvi vähendamist (3-2-1-139-14, p 17). Rahuldamisele kuulub ka viivisenõue. Kostjad said taganemisavalduse kätte 02.07.2018 ja hagejad on arvestanud viivist alates kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest, s.o alates 06.07.2018. Kostjad ei ole viivisenõudele eraldi vastuväiteid esitanud.
on apellandid ise loobunud tunnistaja taotlusest. Kuna apellandid ei esitanud istungil kohtu tegevusele vastuväidet, on nad minetanud võimaluse heita apellatsioonis kohtule ette tunnistajataotluse rahuldamata jätmist; 4) on põhinõude kujunemine hagis lahti seletatud. Kuna hagejate tasutud 8000 eurost oli kostja I tagastanud 2500 eurot, oli kostjatel kohustus tagastada lepingu alusel üleantu summas 5500 eurot, millele tulid juurde notarikulud 396,10 eurot. Apellandid on istungil kinnitanud, et on põhinõudega 5896,10 eurot nõus; 5) ei ole leppetrahvi vähendamiseks alust. Apellandid on esitanud leppetrahvi vähendamise eesmärgil asja juurde suvalisi arveid ja dokumente. Apellandid ei omandanud kinnistut, mille nad pidid hagejatele võõrandama. Apellandid ei ole tõendanud, et esineks alus leppetrahvi vähendamiseks tulenevalt nende majanduslikust seisundist. Lepingudokument oli valmistatud ette kostjate, sh oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate äriühingute poolt. Hagejad on tarbijad. Hagejad ei saanud lepingu täitmisena mitte midagi.
kusjuures lepingu hinnaks oli 127 000 eurot. Seega ei ole tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et kostjad ei ole tõendanud lepingu täitmist (täitmise ulatust). Samuti on tõendamata kostjate väide, et nendel oli võimalik jätkata lepingu täimist samadel tingimustel teise ehitusfirma abil. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivisenõudele ning kulutuste nõudele 396,10 eurot ei ole kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.