Helari Kährik ja Siret Jallai hagi Ants Juur ja OÜ Pärnakas vastu lepingu tagasitäitmise nõudes
Hagihind
15 022,79
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I Helari Kährik (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja II Siret Jallai (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (epost: [email protected]) Kostja I Ants Juur (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja II Osaühing Pärnakas (registrikood: 11294594; asukoht: Pikk tn 14-10, 65604 Võru; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Ants Juur Kostjate I ja II lepinguline esindaja Mehis Adamson (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Ants Juurelt ja OÜ-lt Pärnakas solidaarselt Helari Kähriku ja Siret Jallai kasuks: - põhinõue 5896,10 eurot, - leppetrahv 8000 eurot, - viivis 10.07.2018 seisuga 15 eurot, - viivis protsendina põhinõude ja leppetrahvi summast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.07.2018 kuni põhinõude ja leppetrahvi tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Ants Juure ja OÜ Pärnakas kanda.
5.Määrata Helari Kähriku ja Siret Jallai menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Ants Juurelt ja OÜ-lt Pärnakas solidaarselt Helari Kähriku ja Siret Jallai kasuks välja
1938 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Helari Kährik ja Siret Jallai (hagejad) esitasid 10.07.2018 Tartu Maakohtule hagi Ants Juure (kostja I), OÜ Pärnakas (kostja II) ja RKV Invest OÜ (kostja III) vastu. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 11.07.2018 määrusega. Hagi tagamise korras seati kohtulik hüpoteek hagejate kasuks summas 13 896,10 eurot kostjale I kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale.
2.Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX sõlmisid hagejad ning kostja I võlaõigusliku müügilepingu XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omandamiseks. Samas lepingus sõlmisid hagejad töövõtulepingu kostjatega II ja III, kes kohustusid püstitama omandatavale XXX kinnistule elamu hiljemalt 27.03.2018. Samaks tähtajaks leppisid pooled kokku asjaõiguslepingu sõlmimise kinnistu omandi üleandmiseks. Hagejad tasusid vastavalt lepingule XX.XX. ja XX.XX.XXXX ülekannetega ostuhinnast 8000 eurot ettemaksuna kostja I kontole. Kuna XXX kinnistul ehitustegevus ei edenenud, asusid hagejad nõudma lepingu täitmist. Kostja III 16.01.2018 e-kirjaga teavitati hagejaid, et kostjatel ei ole vahendeid ega tööjõudu kinnistu hoonestamiseks ning ehitustööde jätkamiseks. Järgnevas kirjavahetuses kostjad iseenesest tunnistasid lepingu rikkumist ja selle lõpetamist koos ettemaksu tagastamise kohustusega. Samas ei soovinud kostjad tasuda täies ulatuses kokkulepitud leppetrahvi ja tekkinud kulusid. Kostjad andsid 19.03.2018 e-kirjas mõista, et neil ei ole ka ettemaksu tagastamiseks rahalisi vahendeid, viidates mingite objektide müümise vajadusele. Vastavalt kostja III 4.04.2018 kirjale lubati kogu nõutav summa tasuda hagejatele aprillikuu jooksul, kuid vastavast lubadusest ei peetud kinni. Kostja I tagastas hagejatele 8.06.2018 ülekandega 2500 eurot. 13.06.2018 avaldusega hagejad taganesid lepingust, peamisteks põhjusteks oli ehituskohustuse rikkumine ja asjaolu, et kostjad ei suutnud anda hagejatele kokkulepitud tähtajaks üle hoonestatud kinnistu omandit. Hagejad soovivad veel tagastamata ettemaksu tagastamist, tehtud kulutuste hüvitamist, leppetrahvi ja viivise tasumist.
3.1.11.2018 määrusega jättis kohus hagi kostja III (pankrotis) vastu läbi vaatamata ning kostja III hagiga seotud menetluskulud hagejate kanda.
4.Kostjad I ja II ei vaidle vastu lepingust taganemisele ega põhinõudele. Kostjate I ja II arvates ei ole põhjendatud neilt leppetrahvi kogu ulatuses väljamõistmine. Kostjad toovad välja, et lepingust taganemise ajaks oli rajatud elamu vundament, trassid olid toodud maja asukohani, tehtud oli pinnasetöid. Kolmanda isikuga oli sõlmitud leping elamu aluse maa omandamiseks ning tellitud elamu püstitamiseks vajalik hoone karkass ning konstruktsiooni materjalid. Asjaolu, et leping tehti liiga optimistliku valmimistähtajaga on üks põhjustest, miks elamu ei valminud. Teiseks põhjuseks oli RKV Invest OÜ osade realiseerimine enampakkumisel kostja I suhtes menetletud täiteasjas. Nii kaotasid kostjad kontrolli põhilise ehitaja, RKV Invest OÜ üle ning
uued omanikud hõivasid ehitusplatsi ja viisid teatamata suunas minema tööriistad ja materjalid. Kostjad tegid hagejatele ettepaneku uue ehitaja kaasamiseks, et objekt siiski valmiks, kuid hagejad sellega enam ei nõustunud. Kostjate hinnangul ei ole hagejad käitunud heas usus. Kostjad I ja II taotlevad leppetrahvi vähendamist põhjusel, et leppetrahvil on elamu valmimist tagav funktsioon ning tulenevalt kostjate poolt lepingu täitmisest vähemalt 50-60% ulatuses on põhjendatud vähendada kostjatelt nõutavat 8000 eurost leppetrahvi kuni 4000 euroni. Lisaks leiavad kostjad, et leppetrahvi vähendamiseks võib anda alust ka kostjate kehv majanduslik olukord. Seoses RKV Invest OÜ pankrotistumisega tuleb kostjal I leida raha enda palga arvelt.
5.Hagejad leiavad, et kostjad ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise aluseid. Peale osaliselt rajatud vundamendi ja teatud tagasitäitetööde ei olnud objektil midagi tehtud. Kostjad olid juba 16.01.2018 teatanud, et neil ei ole vahendeid ega tööjõudu jätkamaks ehitustöid. Kostjad ei vormistanud rahaliste vahendite puudusel isegi ostetavat krunti enda nimele, et neil oleks hagejatele midagi müüa. Kostjate vastusele lisatud 18.11.2017 lihtkirjalik protokoll-eelleping on vormivea tõttu tühine. Kostjad on esitanud OÜ-ga Alusehitus sõlmitud tarnelepingu ja OÜ Alusehitus esitatud ettemaksuarve summas 3573,35 eurot, kuid jätnud esitamata tõendid, kas see on tasutud. Tarnelepingu kohaselt pidi OÜ Alusehitus alustama karkasside/fermide tootmist peale ettemaksu laekumist. Kostja esitatud OÜ Baltic Haljastus arvest ei nähtu, et tegemist olnuks XXX ehitusobjektiga. Samuti on arve kuupäev 23.01.2018, samas kui kostjad olid juba teatanud, et neil ei ole tööde teostamiseks tööjõudu ega vahendeid. Puuduvad andmed ka arve tasumise kohta. Hagejate arvates tuleb arvestada, et hagejad olid füüsilised isikud, müüja/töövõtjad aga kutsetegevuses tegutsevad isikud. Seega oli tegemist tarbijalepinguga. Hagejad sõlmisid pangaga laenulepingu, mille kohaselt pidid hagejad finantseerima kinnistu ostu ja ehitust laenurahaga – kostja on olnud majanduslikult jõukam pool. Hagejate arvates omab tähtsust ka asjaolu, et lepinguprojekt, mis nägi selgesõnaliselt kostjatele lepingust taganemise puhuks leppetrahvina 8000 eurot, töötas välja kostjate pool, tehes selliselt ise ettepaneku sellise vastutuse ja leppetrahvi kohaldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud võlaõiguslik müüja poolt tulevikus omandatava kinnisasja müügileping. Kostja I müüjana kohustus omandama lepingu esemeks oleva kinnistu ning võõrandama selle pärast kinnistule elamu ehitamist hagejatele. Kostja II ja endine kostja III ehitajatena kohustusid kinnistule elamu ehitama. Hagejad taganesid lepingust 13.06.2018 taganemisavaldusega. Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi lepingu alusel üleantu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise saamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.Lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitmise nõuetele kostjad vastu ei vaidle. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Ka lepingu p 5.4 esimese lause kohaselt oli müüja lepingust taganemise korral kohustatud tagastama ostjale lepingu kohaselt müüjale tasutud summad. Vastavalt lepingu p-le 2.15 tasusid hagejad XX.XX . ja XX.XX.XXXX ülekannetega ostuhinnast 8000 eurot ettemaksuna kostja I kontole. Tasutud ettemaksust tagastas kostja I hagejatele 8.06.2018 ülekandega 2500 eurot. Hagejatele on tagastamata ettemaks summas 5500 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuna nõuab hageja kostjatelt notari tasude hüvitamist lepingu sõlmimise ning taganemisavalduse vormistamise eest kokku summas 396,10 eurot. Kahju suurus on tõendatud notari tasu arvetega (tl 35-36). Lepingu p-s 2.11 leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate müüja ja ehitaja kohustuste täitmise eest vastutavad müüja ja ehitaja solidaarselt. Seega kuulub
põhinõudena kostjatelt I ja II solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele lepingu alusel üleantu ja kahju hüvitis kokku summas 5896,10 eurot.
8.Lepingu p 5.4 esimese lause kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingust taganemisel lepingu pi 5.2 alusel on müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 8000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on lepingust lepingu p-i 5.2 alusel taganenud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi tasumist. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist vastavalt VÕS § 162 lg-le 1, mis näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad leiavad, et leppetrahvi tuleks vähendada 4000 euroni, arvestades eelkõige lepingu täitmise ulatust ning kostjate kehva majanduslikku olukorda. Samuti leiavad kostjad, et hagejad ei ole käitunud heas usus. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid pidid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist tõendama kostjad. Vaidlus puudub selles, et hagejad taganesid lepingust pärast seda, kui kostjad olid neile teatanud, et neil ei ole ehitustööde jätkamiseks vahendeid ega tööjõudu. Müüdavat kinnistut ei olnud kostja I enda nimele omandanud, nagu poolte vaheline leping ette nägi, kuna selleks puudusid vahendid (Roman Juure 13.02.2018 e-kiri, tl 89 „Krundi ost sai vormistatud teise isiku nimele, kuna endal see moment puudusid vajalikud vahendid, kuid lepingut ei soovinud rikkuda.“). Poolte vahel toimunud läbirääkimiste käigus kostjad ei andnud hagejatele kindlat tähtaega, millal oleks olnud võimalik töödega jätkata (Roman Juure 22.01.2018 e-kiri, tl 87 „kui saan hiljemalt 1 märts ehitustöödega alustada, siis maja valmiks kokkulepitud kujul 2018 juuni kuuks“; Roman Juure 20.02.2018 ja Helari Kähriku 26.02.2018 e-kirjad, tl 92-93, millest nähtuvalt rahaliste vahendite saamine lükkus varasemalt lubatust veelgi edasi). Neil asjaoludel puudub kohtu hinnangul alus väitmaks, et hagejad ei käitunud heas usus, kui lepingu jätkamise asemel otsustasid lepingust taganeda ja nõuda kostjatelt leppetrahvi. Lepingu jätkamine oleks asetanud hagejad väga ebakindlasse olukorda. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist peamiselt arvestades lepingu täitmist 50-60% ulatuses. Hagejate sõnul peale osaliselt vundamendi ja teatud tagasitäitetööde ei olnud objektil midagi tehtud (hagejate 14.01.2019 seisukoht, tl 163). Kohus on seisukohal, et kostjate poolt väidetud lepingu täitmise ulatus ei ole tõendatud. Kohus märgib esmalt, et kostjate poolt väidetut ei toeta nende esitatud Roman Juure 22.01.2018 e-kiri, millest nähtuvalt olemas oli vundament koos juurde kuuluvaga (tl 87). Kohus nõustub hagejatega, et kostjate väidetud lepingu täitmise ulatust ei kinnita ka kostjate esitatud arved ja tarneleping (tl 104-110). Tarnelepingu (tl 106-108) kohaselt pidi OÜ Alusehitus alustama karkasside/fermide tootmist peale ettemaksu laekumist (makse- ja arveldustingimuste p 2). Kostja ei ole esitanud tõendeid ettemaksu tasumise kohta. Kostja esitatud OÜ Baltic Haljastus arvest ei nähtu, et tegemist olnuks XXX ehitusobjektiga. Samuti on arve kuupäev 23.01.2018, samas kui kostjad olid juba teatanud 16.01.2018, et neil ei ole tööde teostamiseks tööjõudu ega vahendeid. Puuduvad andmed ka arve tasumise kohta. Isegi kui arvetel märgitud tööd olid tehtud ja seotud antud objektiga ning arved tasutud, ei tõenda need lepingu täitmist 50-60% ulatuses, arvestades et arvete kogumaht oli 7113,13 eurot, samal ajal kui ostuhind oli 127 000 eurot. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks, et hagejad ei ole praegusel juhul lepingu alusel midagi saanud. Kohus leiab, et puudub alus leppetrahvi vähendamiseks ka kostjate majanduslikust seisundist tulenevalt. Kostja II majanduslikku seisundit ei ole kostjad kirjeldanud. Kostja I puhul on märgitud üksnes, et tal tuleks leppetrahvi maksmiseks leida raha enda palga arvelt (tl 156). Kohtule ei ole esitatud andmeid tema vara ja sissetuleku suuruse kohta. Seetõttu kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et esineks alus leppetrahvi vähendamiseks tulenevalt kostjate I või II
majanduslikust seisundist. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamisel ei saa antud juhul arvestada RKV Invest OÜ (pankrotis, endine kostja III) majanduslikku seisundit. Lepingu p 5.4 järgi oli leppetrahvi kohustatud tasuma müüja. Vaidlus puudub selles, et vastavalt lepingu p-le 2.11 vastutasid müüja ja ehitajad solidaarselt muuhulgas müüja leppetrahvi maksmise kohustuse täitmise eest. Seega leppetrahvi tasumise kohustuse näol oli tegemist kostja I lepingust tuleneva kohustusega, mille täitmise eest vastutasid vastavalt lepingupoolte kokkuleppele kostjad I, II ja endine kostja III solidaarselt. Kohus leiab, et tegemist on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 mõttes. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 4 esimese lause kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Üldiselt solidaarkohustuse puhul VÕS § 67 lg 2 kohaselt iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. VÕS § 68 lg 3 kohaselt seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti. Seega leiab kohus, et leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuleks kontrollida iga solidaarvõlgniku puhul eraldi ning solidaarvõlgnik ei saa üldjuhul taotleda leppetrahvi vähendamist tulenevalt teise solidaarvõlgniku majanduslikust seisundist. Olukord on erinev, kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS § 178 lg 4 teise lause kohaselt täiendavalt VÕS §-des 145, 149 ja 152 käenduse kohta sätestatut. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Seega saab kohustusega võlausaldaja nõude täitmise tagamiseks ühinenud isik taotleda muuhulgas leppetrahvi vähendamist, samas on kohtupraktikas leitud, et sellisel juhul leppetrahvi vähendamisel tuleb arvestada üksnes põhivõlgniku majanduslikku seisundit ning tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul olla õigus taotleda leppetrahvi vähendamist (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 17). Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostjate taotlus leppetrahvi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on alates 1.07.2016 0,00% aastas, on seadusjärgne viivisemäär seega 8% aastas. Viivisenõude esitamisel on hagejad arvestanud, et kostjad said taganemisavalduse kätte 2.07.2018, ning arvestanud viivist alates kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest, s.o alates 6.07.2018. Kostjad ei ole hagejate viivisenõudele eraldi vastuväiteid esitanud. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hagejate kasuks välja mõista viivis seisuga 10.07.2018 summas 15 eurot (13 896,10 eurot x 8% : 365 päeva x 5 päeva) ning alates 11.07.2018 protsendina põhinõude ja leppetrahvi summast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude ja leppetrahvi tasumiseni. Hagi tagamine
10.11.07.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek summas 13 896,10 eurot kostjale I kuuluvale kinnistule asukohaga XXX – tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 169 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
12.Menetluskuluna paluvad hagejad välja mõista hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud ning lepingulise esindaja kulu 1551 eurot (sh käibemaks). Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad kinnitavad, et ei ole käibemaksukohustuslased. Hagejate lepingulise esindaja ajakulu oli 11,75 tundi: 29.06.2018 nõupidamine klientidega 0,75 tundi; 9.07.2018 asja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine, tõendite komplekteerimine, edastamine Tartu Maakohtule 4,5 tundi; 3.12.2018 ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil 2,5 tundi; 14.01.2019 kostja seisukohtadega tutvumine, vastuväidete koostamine leppetrahvi vähendamise taotlusele Tartu Maakohtule 2,5 tundi; 19.02.2019 seisukohtade koostamine 1,5 tundi. Kostjad vaidlevad hageja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu, leides et toiminguteks kulunud aeg on ülepaisutatud. Hageja lepingulise esindaja kulud on kostjate arvates põhjendatud maksimaalselt 600 euro ulatuses. Hagejad on 9.07.2018 ja 11.07.2018 tasunud hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu kokku 750 eurot. Kuna hagejad on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras, on riigilõivu osas hagejate menetluskulud põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas – pooled vaidlesid üksnes tasumisele kuuluva leppetrahvi suuruse üle. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu on kokku põhjendatud 9 tunni ulatuses. Hüvitamisele ei kuulu 29.06.2018 klientidega nõupidamise ajakulu 0,75 tundi – tegemist ei ole otseselt hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega seotud kuluga (vt Riigikohtu 6.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Asja materjalidega tutvumise, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise, tõendite komplekteerimise ja kohtule edastamise ajakulu saab pidada põhjendatuks märgitud ulatuses (4,5 tundi). 3.12.2018 kohtuistung kestis 52 minutit – kohus loeb istungi ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 14.01.2019 seisukohaga tutvumise ja vastuväidete koostamise ajakulu on kohtu arvates põhjendatud märgitud ulatuses (2,5 tundi). 19.02.2019 seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, arvestades et selles korratakse varasemalt väljendatud seisukohti ning menetluskuude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu kohtupraktika kohaselt hüvitamisele ei kuulu (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (koos käibemaksuga 132 eurot) on praktikas tavapärane. Hagejad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt I ja II solidaarselt hagejate kasuks välja 1938 eurot (750 eurot + 9 tundi x 132 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.