AS Kiviõli Soojus hagi G S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
526, 13 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK 10245027, asukoht Aasa 19 Kiviõli 43122 ) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: [email protected] ) Kostja: G S (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista G Slt AS Kiviõli Soojus kasuks 389, 12 eurot.
3.Välja mõista G Slt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (389, 12 eurot) alates 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Jätta hageja menetluskuludest 79, 88% kostja kanda ja 20, 12 % hageja kanda.
5.Välja mõista G Slt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 291,56 eurot.
6.Välja mõista G Slt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (291,56 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-18-18181
7.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja omandis 05.11.2001-5.04.2013 korteriomand asukohaga xxx. Võla tekkimise ajal korteriühistut aadressil xxx moodustatud ei olnud. Alates 2000. aastast on korteris üle mindud alternatiivküttele. Korteris kasutatud soojusenergia kogus arvestatakse üldsoojusmõõturi näitude ja 2000. aastal koostatud soojuskoormuse muutmise arvestuse (ENTEH Engineering AS-i poolt) alusel, mille järgi küttele kuuluva korteri jääkpinna suurus on vastavalt arvestusele 6,2 m2, mis on 10,3% korteri küttepinnast. Hageja on teostanud arvestused selliselt, et on terve korterelamu ühes kuu soojustarbimise jaotanud korteriomanike vahel lähtudes korterite üldpinnas ja kostja osa on arvestatud lähtuvalt kostja poolt tellitud ENTEH Engineering AS jääkpinna arvestusest. Alates oktoobrist 2012 arvestatakse juurde 1 euro (lisandub käibemaks 20%) arveldustasu soojuse jagamise ja arvete väljastamise eest.
2.Hageja on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Vabaduse pst 11 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-111-04 p 18.) Kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1 ja 3, 101 p 1, 6, 108, 113 lg 1, 1018, 1023. Arvestades 10 aastast aegumistähtaega, on kostja võlg hageja ees 487, 02 eurot alates oktoober 2008- märts 2013 esitatud arvete alusel, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Nõue on täielikult põhjendamatu ning puuduvad tõendid, mille eest ja millisel alusel hageja on nõude esitanud. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, st kohaldub käsundita asjaajamise regulatsioon (st hageja ei ole kostja lepinguid sõlminud). Kostja on hageja poole korduvalt pöördunud, et ta ei ole hageja kliendiks. Kostja ei ole antud firma klient, ega tarbi teenuseid. Kostja on korduvalt küsinud hagejalt mille alusel tasu nõutakse. Kostja ei ole tasunud ühtegi hageja arvet, st. kostja heaks kiitu ei saa tuletada. Nõue on lisaks aegunud. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-18-18181
4.Arvestades hagi hinda 526, 13 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli korteri, xxx omanik alates 05.11.2001-05.04.2013, alates 2000 on korteris üle mindud alternatiivküttele ning et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõudena.
5.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Hageja arvates ei ole nõue aegunud. Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates oktoober 2008. Arvete tasumise tähtajaks oli iga järgneva kuu 25 kuupäev. Seega algas aegumistähtaeg 26.11.2008 kell 00.00 ja lõpeb 25.11.2018 kell 24.00. Kuna hagiavaldus esitati 30.11.2018, on hageja nõue 2008 oktoobri eest summas 97, 90 eurot aegunud. Järgnevatest arvetest tulenev võlgnevus summas 389, 12 eurot ei ole aegunud.
6.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust tarbitud soojusenergia eest. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1). Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et korteriomanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud.
7.Kostjale esitatud arvetel on märgitud ühik, tariif, soojusenergia tarbitud kogus ja kostja korteri köetav jääkpindala 6,2 m2. Samuti on hageja selgitanud kuidas tasu suurus kujuneb ning esitanud korterelamu soojustarbimise arvestuse, kus on välja toodud terve korterelamu köetav pindala, kuude lõikes terve maja tarbitud soojuse kogus, tariif ja kostja osa sellest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav ja jälgitav. Õige on hageja viide VÕS § 1023, mille järgi saab hageja nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel. Soojusega varustamine on inimestele esmavajalik ja avalikult teenust pakkuvale ettevõtjale on seadusandja näinud ette piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja 389, 12 eurot.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et
2-18-18181 kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest põhinõudelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse 487,02 eurot ja viivise põhiosalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühe aasta viivise summaks on 39,11 eurot. Seega on hagi hinnaks on 526, 13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 79, 88 % (420,25/526,13) ulatuses, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 79, 88 % kostja kanda ja 20, 12 % hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud 240 eurot, kokku 365 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab et esindaja ajakulu (2 tundi) ja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik. Kuna hageja menetluskuludest 79,88% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 291,56 eurot (365*79,88%). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vasta taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.