Flinty OÜ hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu vastu 900 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
972 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flinty OÜ (registrikood 11202155), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja: Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (registrikood 80263771), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.04.2019 ja edasi kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
Jätta Flinty OÜ hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu vastu 900 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.2.Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1 375 eurot.
2.3.Mõista Flinty OÜ-lt (registrikood 11202155) Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (registrikood 80263771) kasuks välja menetluskulu 1 375 eurot.
2.4.Kohustada Flinty OÜ-d (registrikood 11202155) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (registrikood 80263771) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-18-5599 Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus annab käesolevas asjas loa edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.Flinty OÜ (hageja) esitas 09.04.2018 hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (kostja) vastu 900 euro ja alates hagiavalduse esitamisest viivise nõudes.
2.Hageja on alates 02.01.2018 Tallinnas Paadi tn 14a korteriomandite, mis sisaldavad mitteeluruumi nr 67 (registriosa number xxx) (edaspidi ruum nr 67) ja nr 68 (registriosa number xxx) (edaspidi ruum nr 68) omanik.
3.Hagejale teadaolevalt kasutab kostja mõlemat hageja korteriomandit ilma omaniku loata ja kokkuleppeta. Ruumis nr 67 hoiab kostja oma liiklusmärke ning muid tarvikuid. Ruumis nr 68 on kostja andnud kasutada erinevatele telekommunikatsioonifirmadele ning hagejale teadmata olevale isikule/isikutele asjade hoiustamiseks. Ruumis nr 68 asuvad telekommunikatsioonifirmade xxx AS, xxx AS ja xxx AS seadmed. Hagejale ei ole teada, mis kokkulepped kostja on nimetatud firmadega sõlminud, et nimetatud firmad kasutavad hageja ruumi hagejale ruumi eest tasu maksmata.
4.Hageja ei ole kohustatud taluma, et kostja hoiab hageja ruumides nr 67 ja nr 68 puhastustarbeid, koristustarbeid, riideid, mööblit, valgustite pirne, akvaariumi, jalgratast, liiklusmärke ja muid esemeid.
5.Hageja ei vaidle vastu, et ruumis nr 67 on elektrikilp. Samas see asjaolu ei anna kostjale õigust kasutada seda ruumi enda asjade hoiustamiseks ilma hageja nõusolekuta ja kokkuleppeta.
6.Kostja on hageja ruume nr 67 ja nr 68 kasutanud perioodil 02.01.2018-01.04.2018.
7.15.02.2018 võttis hageja seaduslik esindaja ühendust kostja majahalduriga ning andis teada, et mõlemad ruumid tehtaks tühjaks kõrvalistest esemetest või sõlmitaks mõistlik kokkulepe ruumide nr 67 ja nr 68 kasutamiseks.
8.Hagejale teadaolevalt pole hagi esitamise seisuga ruumist nr 68 kõrvalisi esemeid ära viidud ning ruumis nr 67 hoiab kostja senini oma liiklusmärke ja muid tarvikuid.
9.02.04.2018 esitas hageja kostjale nõude.
10.Hageja hinnangul on ruumi nr 67, mille suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68, mille suurus on 7,1 m2, välja üürimisel panipaigana eeldatav üüritulu ruumi kohta vähemalt 150 eurot kuus.
2 (9)
2-18-5599
11.Hageja hinnangul saab kasutada ruume nr 67 ja nr 68 edukalt panipaikadena (näiteks mootorrataste hoidmiseks) ning kostja on oma tegevusega ka seda tõestanud, et võimalik on hoiustada ka muid asju.
12.Hageja väitel on lepingud ruumide kasutamiseks tehtud ilma hagejaga kooskõlastamata ja seega on need tühised. Kostja seisukohad
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.Hagejale kuuluvad mitteeluruumid on oma otstarbelt kilbiruum (ruum nr 67) ja sidesõlm (ruum nr 68).
15.Ehitisregistrisse ei ole hageja korteriomandeid eraldiseisvate mitteeluruumidena kantud, mis kinnitab, et ruumid ei ole ettenähtud eraldiseisvaks kasutamiseks muul otstarbel, kui hoone tehniline teenindamine kilbiruumi ja sidesõlmena.
16.Hageja on korteriomandid omandanud selge eesmärgiga nõuda tasu nimetatud ruumide kasutamise eest olukorras, kus hagejal tegelik huvi ruumide omamise ja kasutamise vastu puudub.
17.Kostja on hoiustanud ruumis nr 67 esemeid. Kostja on sisenenud ruumi nr 68 ja lubanud sinna siseneda ka sideettevõtjatel.
18.Kostja möönab, et vara hoiustamine kilbiruumis ja sidesõlmes ei olnud korrektne, seda tulenevalt ruumide kasutusotstarbest. Kostja on hagiavalduse saamise ajal kogu kostja vara eemaldanud.
19.Elektrikilbid ning sideteenust pakkuvate ettevõtjate seadmed ei ole hagejale kuuluvate eriomandi esemete osaks, vaid tegemist on korteriomanike kaasomandi esemega.
20.Ruumid nr 67 ja nr 68 ei ole panipaigad, tegemist kilbiruumi ja sidesõlmega. Nimetatu omakorda tähendab, et neid ei saa panipaikadena kasutada ning hageja ei saaks neid välja üürida.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
22.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: -
Hageja on alates 02.01.2018 Tallinnas Paadi tn 14a korteriomandite registriosa number xxx, mis sisaldab mitteeluruumi nr 67 ja registriosa number xxx, mis sisaldab mitteeluruumi nr 68 omanik.
-
Ruumi nr 67 suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68 suurus on 7,1 m2.
-
Ruumis nr 67 asub elektrikilp.
-
Ruumis nr 68 asuvad telekommunikatsioonifirmade xxx AS, xxx AS ja xxx AS seadmed.
-
Kostja hoiustas perioodil 02.01.2018-01.04.2018 ruumis nr 67 esemeid hageja nõusolekuta.
3 (9)
2-18-5599
23.Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 järgi koostoimes asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg-ga 1. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037−1040 kohaselt (vt Riigikohtu 22.10.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14). Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 20). Riigikohtu 20. detsembril 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 tehtud otsuse p-s 26 on kolleegium leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid.
24.Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamisel tuleb käesolevas asjas esmalt kindlaks teha, kas kostja on hagejale kuuluvaid ruume kasutanud hageja poolt esile toodud perioodil alates 02.01.2018 kuni 01.04.2018. Kostja ei eita ruumi nr 67 kasutamist nimetatud perioodil ning seal liiklusmärkide, valgustite, mööbli ja muude esemete hoidmist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja kasutas antud perioodil ka ruumi nr 68. Kostja ei eita, et kostja on nimetatud perioodil ruumi nr 68 sisenenud. Kostja väitel ei tea ta kellele kuuluvad hageja poolt kohtule esitatud fotodel olevad esemed. Ruumist nr 68 tehtud fotodelt (tl 15 ja 17-21) nähtub, et antud ruumis asuvad lisaks sideettevõtja seadmetele jalgratas, mööbli osad, libedusetõrje materjaliga täidetud kotid, lumelabidad, ämbrid ja muud fotodelt tuvastamatud esemed. Kohtu hinnangul on lumelabidad ja libedusetõrje vahendid oma olemuselt vajalikud korterelamu korrashoiuks. Kohus leiab, et ühelgi teisel isikul puudub vajadus korterelamus selliste vahendite hoidmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude lahendamisel vahet, kas kostja on kasutanud ruumi ise või on võimaldanud ruumi kasutamist kolmandatel isikutel, seda olukorras, kus kohtule esitatud vaidlustamata asjaoludel ei ole hageja ise kolmandatele isikutele ruumide kasutamist võimaldanud. Samuti kinnitab asjaolu, et kostja on kasutanud ruumi nr 68 ise või on võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel, kohtule esitatud xxx OÜ nimel J Ni poolt hageja seaduslikule esindajale R Uile 16.02.2018 saadetud e-kiri, milles J N teatab, et Xxx koristaja võtab koristustarbed ruumidest ära ning jalgratas pannakse mujale hoiule. Ühtlasi teatab J N, et hageja võib soovi korral võtta ühendust ka korteriühistu juhatuse liikmega (tl 22). Kohtu hinnangul nähtub antud ekirjast, et Paadi tn 14a korterelamu hooldust teostab Xxx xxx OÜ, kellele on korteriühistu võimaldanud mõlema ruumi - nr 67 ja nr 68 kasutamise. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt tehtud fotode kuupäeva, milleks on 14.02.2018 ja 17.03.2018. 02.04.2018 on hageja esitanud kostjale nõudekirja, milles teatab, et kostja hoiustab endiselt ruumides nr 67 ja 68 erinevaid esemeid (tl 27). Kostja on kohtuistungil teatanud, et on ruumist nr 67 esemed eemaldanud. Kohus järeldab eeltoodust, et nii ruumi nr 67 kui ka ruumi nr 68 on kasutatud kostja poolt või võimaldatud kasutada kostja poolt kolmandatel isikutel perioodil 02.10.2018 kuni 01.04.2018.
25.Vaidlust ei ole kohtu hinnangul selles, et kostjal ei olnud hageja nõusolekut ruumi nr 68 kolmandatele isikutele kasutada andmiseks. Kostja on seega kasutanud hageja asja VÕS § 1037 lg 1 mõttes.
26.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on võimaldanud ruumi nr 67 kasutada elektrikilbi paigutamiseks ja ruumi nr 68 sideettevõtja seadmete paigaldamiseks. Ruumis nr 67 elektrikilbi asumist hageja ei vaidlusta. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud ruumis nr 68 taluma sideettevõtja seadmete olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide käesoleva asja lahendamisel tähtsust omav. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on ruume nr 67 ja nr 68 kasutanud ise või on võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel hageja poolt märgitud perioodil. Asjaolu, kas ühes ruumis on veel lisaks mingile kolmandale isikule kuuluv seade,
4 (9)
2-18-5599 ei oma seejuures tähtsust. Tegemist on hagejale kuuluvate ruumide kasutamisega hageja poolt sellele vaatamata. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust ka kostja väide selle kohta, kellele sideettevõtja seadmed kuuluvad.
27.Kostja väidab, et kuna ehitisregistrisse ei ole korteriomandeid eraldiseisvate mitteeluruumidena kantud, tuleneb, et ruumid ei ole ettenähtud eraldiseisvaks kasutamiseks muul otstarbel, kui hoone tehniline teenindamine kilbiruumi ja sidesõlmena. Kohus leiab, et kostja väide on vastuolus kostja enda tegevusega, mida kostja ise on tunnistanud. Kostja on tunnistanud asjaolu, et kostja on paigutanud ruumi nr 67 liiklusmärke, mööblit ja valgusteid.
28.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas asjakohatu kostja väide selle kohta, et hageja on korteriomandid omandanud selge eesmärgiga nõuda tasu nimetatud ruumide kasutamise eest olukorras, kus hagejal tegelik huvi ruumide omamise ja kasutamise vastu puudub. Millisel eesmärgil isik kinnisasja omandab ei oma asjast saadava kasutuseelise hüvitise väljamõistmisel tähtsust.
29.Kostja märgib, et ruumid nr 67 ja nr 68 ei ole panipaigad, tegemist kilbiruumi ja sidesõlmega, mis tähendab, et neid ei saa panipaikadena kasutada ning hageja ei saaks neid välja üürida. Kostja väide, et neid ruume panipaikadena kasutada ei saaks on kohtu hinnangul vastuolus käesolevas asjas tuvastatud asjaoludega. Kohus tuvastas, et kostja ise kasutas ruumi nr 67 ja võimaldas kasutada ruumi nr 68 kolmandal isikul erinevate esemete paigutamiseks, mis ei seondunud antud ruumides asuva elektrikilbi ega sideseadmetega. Seega on võimalik antud ruume ka muul otstarbel kasutada. Lisaks ei ole vaidlust selles, et nimetatud ruumidele on võimalik ligipääs otse tänavalt, mis teeb võimalikuks nende kasutamise ka kolmandatel isikutel.
30.Küll aga tuleb kohtu hinnangul arvestada, et antud ruumides asuvad seadmed, millele peab olema ligipääs sõltumata sellest, kes ruumi kasutab. Elektrikilbile peab olema juurdepääs kõigil korteriomanikel ja elamu õigustatud kasutajatel ning korteriühistul. Korteriomandi ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kohtule esitatud kostja ja xxx Aktsiaseltsi vahel 20.04.2011 sõlmitud kokkuleppe nr D.1-11192011 kohaselt kuuluvad korterelamus asuvad sideseadmed xxx Aktsiaseltsile. Antud kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustub kostja tagama xxx Aktsiaseltsile ligipääsu seadmetele (tl 106). Samuti on kohtule esitatud kostja ja Aktsiaselts xxx vahel 12.03.2013 sõlmitud leping kaabelvõrgu väljaehitamiseks ja opereerimiseks. Antud lepingu punkti 5.1. kohaselt kohustub kostja tagama Aktsiaseltsi xxxx esindajale juurdepääsu kaabelvõrgu hooldamiseks (tl 111-112). Seega on lepingute kohaselt sideettevõtjatel õigus saada juurdepääs hagejale kuuluvas ruumis nr 68 asuvatele seadmetele. Antud asjaolud raskendavad kohtu hinnangul oluliselt kui mitte ei tee võimatuks nende ruumide üürile andmise korterelamuga mitteseotud isikutele.
31.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja väide sideettevõtjatega sõlmitud lepingute võimalikust tühisusest asjakohane. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus sideettevõtja seadmed reaalselt asuvad ja asusid perioodil 02.01.2018 kuni 01.04.2018 ruumis nr 68. Hageja on esitanud nõude antud perioodi osas kasutuseelise hüvitise saamiseks, mistõttu tuleb käesolevas asjas hinnata, kas antud perioodil oli hagejal võimalik ruume kolmandatele isikutele üürile anda, tulenevalt antud perioodil ruumides valitsevast olukorrast.
32.Hageja on esitanud kasutuseelise hüvitise nõude tulenevalt sellest, et hageja oleks saanud talle kuuluvad ruumid panipaikadena välja üürida. Hageja hinnangul on ruumi nr 67, mille suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68, mille suurus on 7,1 m2, välja üürimisel panipaigana eeldatav üüritulu ruumi kohta vähemalt 150 eurot kuus. Kostja väitel ei saaks ruumi nr 67 üldse välja üürida ja kui ruumi nr 68 saaks välja üürida, oleks selle üürihind maksimaalselt 20 eurot kuus. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt 5 (9)
2-18-5599 eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste kinnisasjade kasutusõiguse väärtust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-46-09, p 14; 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hagejal tuleb tõendada, kui suurt üüritulu ta oleks konkreetsete ruumide üürile andmisest saanud. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et xxx OÜ üürib Tallinnas aadressil xxx tähtajatu üürilepingu alusel 7,5 m2 panipaika hinnaga 138 eurot kuus (tl 30), xxx OÜ üürib Tallinnas aadressil xxx asjade hoiustamiseks ruume suurusega 5-9 m2 hinnaga 123,50 - 172,00 eurot kuus (tl 31) ning xxx OÜ üürib Tallinnas aadressil xxx asjade hoiustamiseks ruume suurusega 6-10 m2 hinnaga 150 - 250 eurot kuus (tl 32). Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt esitatud tõendite alusel võimalust teha järeldust käesolevas asjas vaidluse all olevate ruumide üürile andmisest saadava võimaliku tulu kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kui suurt üüritulu hageja saaks ruumide üürile andmisest, milles asuvad elektrikilp ja sideseadmed ning milliste ruumide osas on selle valdajal kohustus tagada ruumidele seadmete ja elektrikilbi teenindamiseks juurdepääs. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et eluliselt ei ole usutav, et keegi kolmas isik (antud korterelamuga mitteseotud isik) nõustuks üürile võtma selliseid ruume, milles tema tegevus on oluliselt piiratud ning milles võivad liikuda üürniku jaoks võõrad isikud.
33.Hageja väide võimalikust sideettevõtjate poolt kostjale makstavast tasust ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja ja xxx Aktsiaseltsi vahel 20.04.2011 sõlmitud kokkuleppes nr D.1-1119-2011 ning kostja ja Aktsiaselts xxx vahel 12.03.2013 sõlmitud lepingus kaabelvõrgu väljaehitamiseks ja opereerimiseks ei ole kostjale tasu maksmises kokku lepitud (tl 106 ja 111-112). Seega ei ole kostja hageja arvel saanud sideettevõtjatelt tasusid ega sellest tulenevalt hageja arvel rikastunud.
34.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Kostja esitas menetluskuludena äriregistri kulu kokku 8 eurot ja lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 1 950 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vaidleb osaliselt kostja menetluskuludele vastu.
37.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on osaliselt põhjendatud. 19.09.2018 toiming – “Hagimaterjalidega tutvumine; seaduse ja kohtupraktika analüüs haginõude perspektiivi hindamiseks ja kostja õigusliku positsiooni hindamiseks; nõupidamine kliendiga (telefoni teel) - hagi alusena esitatud asjaolude täpsustamine (30')”, on kohtu hinnangul põhjendatud hagimaterjalide tutvumise ja kliendiga nõupidamise osas. Seaduse ja kohtupraktika analüüs kuulub vandeadvokaadi igapäeva töö hulka ja tähendab sisuliselt valmisolekut osutada õigusteenust, mistõttu selleks kuluvat aega ei saa arvestada menetluskulude hulka. Kohus vähendab eeltoodust tulenevalt kostja poolt märgitud ajakulu, lugedes põhjendatud ajakuluks 1 tunni. 18.09.2018 – “Arutelu kliendiga (telefoni teel) - hagi alusena esitatud asjaolude täpsustamine”; 25.09.2018 – “Hagimaterjalidega tutvumine, analüüs”; 26.09.2018 – “Kostja vastuse 6 (9)
2-18-5599 koostamine Flinty OÜ hagile”; 28.09.2018 – “Kostja vastuse koostamine Flinty OÜ hagile”, on kohtu hinnangul põhjendatud menetlustoimingud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg. Vastupidiselt hagejale leiab kohus, et 22.10.2018 toiming – “Kompromissettepanekute koostamine, arutelu kliendiga” on põhjendatud menetlustoiming. Kompromissettepaneku tegemine on vajalik tulenevalt asja kiirema lahendamise saavutamise seisukohalt. Asjaolu, et kompromissini ei jõutud ei tee ettepaneku tegemist asjakohatuks. 01.04.2019 menetlustoiming – “Ettevalmistus Harju Maakohtu 01.04.2019 kohtuistungiks” on kohtu hinnangul põhjendatud. Tulenevalt kohtuistungil kostja poolt esitatud seisukohtadest järeldab kohus, et kostja lepinguline esindaja valmistus istungiks ette. 01.04.2019 menetlustoiming – “Kohtuistungil osalemine, ülevaade kliendile” on põhjendatud kostja poolt märgitud ulatuses kuna hõlmab ka kohtuistungil toimunu osas kliendi teavitamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud kui lepinguline esindaja pärast kohtuistungit teeb esindatavale ülevaate toimunust. 05.04.2019 menetlustoiming – “Täiendavate materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga” ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud, milliste täiendavate materjalidega ta pärast istungit tutvus. Kohtuistungil ega enne 05.04.2019 ei ole kohtule esitatud ühtegi täiendavat tõendit. 11.04.2019 menetlustoiming – “Täiendavate lepingute analüüs, päringud kinnistusraamatusse, kirjavahetus kliendiga” ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtuistungil ega enne 11.04.2019 ei ole kohtule esitatud ühtegi täiendavat lepingut. Kostja esitas lepingud sideettevõtjatega 10.05.2019, kuid nendega seotud toimingud sisalduvad kohtu hinnangul kostja 10.05.2019 menetlustoimingus. 16.04.2019 menetlustoiming – “Kliendinõupidamine, kompromissivõimaluste arutelu, kostja seisukoha ettevalmistamine” on kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud selleks kulunud aeg. 23.04.2019 menetlustoiming – “Tähtaja pikendamise taotluse koostamine” on põhjendatud menetlustoiming kuna kohus rahuldas kostja taotluse. 30.04.2019 menetlustoiming – “E-kirjavahetus kliendiga, tõendite kogumine, edasise positsiooni kujundamine, kostja seisukoha koostamine” ja 10.05.2019 menetlustoiming “Kostja seisukoha ja kompromissettepaneku koostamine, tõendite komplekteerimine” on kohtu hinnangul põhjendatud menetlustoimingud. Arusaamatu on hageja vastuväide kompromissettepanekute tegemise kohta. Hageja on ise pidanud võimalikuks asja lahendada kompromissiga (vt hagiavalduse p 4.2). Kohtuistungil hageja nõustus korterid kostjale turuhinna eest müüma. Kostja tegi seepeale 10.05.2019 hagejale pakkumise hinna osas. Sellises olukorras pakkumise tegemine on kohtu hinnangul asjakohane.
38.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 11 tundi.
39.Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 150 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu varasemas praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot 7 (9)
2-18-5599 ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mõnevõrra hilisemates asjades on Riigikohus pidanud põhjendatuks ka 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samas on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohus on märkinud, et „arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi * 128 eurot + 20% käibemaks)” (Riigikohtu 06.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 21). Seega on ka hilisemates asjades Riigikohus pidanud tulenevalt asja keerukuse ja mahukuse määrast põhjendatuks tunnitasumäära väiksemana kui 130 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta käesoleva asja keerukuse ja mahukuse määrale. Käesolevas asjas on kostja sisulised vastuväited üldjoontes baseerunud sellel, et hageja ei oleks saanud antud ruume üürile anda kuna tegemist ei ole panipaigaga. Sellekohane vaidlus ei ole keeruline. Arvestades Riigikohtu seisukohti ja asjaolu, et tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahuka asjaga on käesolevas asjas, võttes seejuures lisaks arvesse, et kostja lepingulise esindaja puhul on tegemist vandeadvokaadiga, põhjendatud tunnitasumääraks 125 eurot käibemaksuta.
40.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 03. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on kostja avaldanud, et soovib menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
41.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1 375 eurot.
42.Kohtu hinnangul ei ole kostja äriregistri päringud käesolevas asjas asjakohased. Päringute tulemusel saadud andmed ei ole aidanud kaasa asja lahendamisele ega ole olnud muul põhjusel vajalikud.
43.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 1 375 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
8 (9)
2-18-5599
Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 04.10.2019 lahendiga.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.