02.juulil 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-263
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu hagi P M vastu 73145,47 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
78 442,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Danske Bank A/S (välismaine registrikood: 61126228; Eesti filiaali registrikood: 11488826) Lepinguline esindaja vandeadvokaat HelM Indela (epost: [email protected])
Kostja
P M (isikukood: xxx) Lepinguline esindaja Kerli Kaasik (e-post: [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista kostjalt P M (isikukood: xxx) hageja Danske Bank A/S (välismaine registrikood: 61126228; Eesti filiaali registrikood: 11488826) kasuks välja kaheksakümmend kuus tuhat kolmsada kakskümmend kaks eurot ja seitsekümmend senti (86 322,7 eurot. Nimetatud summa koosneb põhivõlast summas 66 212,68 eurot, intressidest summas 367,10 eurot, kuni 02.07.2019 arvestatud viivistest summas 19 742,92 eurot).
Mõista kostjalt P M hageja Danske Bank A/S kasuks välja viivis alates 03.07.2019 kuni põhivõlgnevuse (66 212,68 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt P M hageja Danske Bank A/S kasuks välja menetluskulud kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa (3 788) eurot. 1 (6)
6.Mõista kostjalt P M hageja Danske Bank A/S kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Danske Bank A/S (hageja) esitas oma Eesti filiaali kaudu 06.01.2017 hagi P M (kostja) vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 03.06.2004 liisingulepingu, mille esemeks oli kostjale kuuluv kinnistu asukohaga xxx. Pooled muutsid maksegraafikut ja intressimäära 31.03.2006 lepinguga. Liisingulepingut muudeti 19.03.2007, 17.07.2007 ja 08.10.2007 lepingutega, mille alusel andis hageja kostja täiendavat krediiti. 01.10.2008 muutsid pooled maksegraafikut ja intressimäära. Kostja rikkus liisingulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hageja tegi kostjale liisingulepingu ülesütlemise hoiatused 31.08.2015 ja 05.11.2015 ning ütles liisingulepingu 02.12.2015 avaldusega üles. Seejärel müüdi kinnistu 07.01.2016 müügilepingu alusel kolmandale isikule hinnaga 83 000 eurot. Laekunud rahast täideti kostja kohustusi hageja ees summas 80 000 eurot, mis ei katnud aga kogu tekkinud võlgnevust. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist täitmata osas koos intresside ja viivistega. Põhivõla suurus on 66 212,68 eurot. Intressivõla suurus on 367,10 eurot. Enne lepingu ülesütlemist arvestatud viivisenõude suurus on 54,66 eurot. Lepingu ülesütlemise järgselt arvestab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi, seisuga 05.01.2017 on vastava viivisenõude suurus 6 511,03 eurot. Hageja palub viivise väljamõistmist põhivõlalt 66 212,68 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
2.09.01.2017 kohtumäärusega rahuldati osaliselt hageja taotlus hagi tagamiseks ja kanti kohtulik hüpoteek summas 73 145.47 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale xxx. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 13.01.2017.
3.17.01.2017 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. 2 (6)
4.Kostja esitas 28.02.2017 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on seisukohal, et ta on hagejale juba mitmekordselt tasunud liisingueseme finantseerimise hinna. Hageja omandas liisingueseme algselt hinnaga 63 272,53 eurot. Kostja võttis õigeks hageja faktiväited täiendava krediteerimise kohta ja täpsustas lepingu muutmise asjaolusid.
5.Hageja vaidles 17.03.2017 seisukohas kostjale vastu. Hageja arvates on kostja jätnud tähelepanuta VÕS § 367 lg 2 ning selle, et liisinguleping on oma olemuselt krediidileping, mistõttu saab sõlmida liisingusumma suurendamise kokkuleppeid. Samuti väidab hageja, et kohtupraktika kohaselt puudub alus asja läbivaatamata jätmiseks.
6.09.05.2017 kohtumäärusega jättis kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
7.22.01.2019 esitas kostja täiendava seisukoha hagiavalduse osas. Kostja tugines kohtupraktikale ning väitis, et pärast liisingulepingu ülesütlemist oleks pidanud kinnistu väärtuseks võtma selle turuhinna, mitte 83 000 eurot, mis oli tegelik võõrandamise hind. Kostja arvates peab hageja tõendama, et kinnistu turuväärtus oli selle tagastamise hetkel 83 000 eurot. Tühine on tüüptingimus, mille kohaselt on kinnistu võõrandamise hinnarisk on ainuüksi liisinguvõtjal. Liisingulepingu ülesütlemise järgseid suhteid reguleeriv p 6.5 on kostja arvates tüüptingimusena tühine. Kostja väitel müüdi kinnistu hageja survel kiirustades ja ilmselgelt alla turuväärtuse.
8.Hageja vastas kostjale 22.02.2019 ja esitas 21.02.2019 tehtud eksperdiarvamuse ning 2013. aasta kirjavahetusega kostja maakleriga. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud tüüptingimuse kasutamist. Kinnistut ei ole müüdud summa eest, mis erineb turuväärtusest rohkem kui 10% võrra.
9.26.02.2019 määruses teatas kohus, et on muutunud kohtukoosseis. Kohus esitas oma esmahinnangu poolte väidetele, selgitas tõendamiskoormist ning andis 14 päevase tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.
10.Hageja nõustus 12.03.2019 vastuses kohtuasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.03.06.2019 kohtumääruses teatas kohus pooltele asja lahendamisest kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate avalduste esitamiseks ning teatas otsuste tegemise aja.
12.Hageja esitas 07.06.2019 kohtule oma menetluskulude nimekirja.
13.Kostja esitas 10.06.2019 kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
2.Kohtu arvates on hageja põhjendatult arvestanud oma nõude hulka liisingulepingu sõlmimise järgselt krediidi suurendamisest tekkinud võlgnevused. VÕS § 367 lg 1 järgi tuleb 3 (6)
liisinguandjale hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused. Hageja on õigesti tuginenud hüvitise kindlaksmääramisel VÕS § 367 lg-le 2, mille kohaselt lähtutakse VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
3.Oma olemuselt on liisingulepingus krediidilepingu tunnused, kuna liisinguandja rahastab liisinguvõtjat sihtotstarbeliselt teatud vara omandamise eesmärgil. Seadus ei keela täiendavat krediteerimist ja liisingulepinguga kokkulepitud tagasimaksete vastavat suurendamist. Olukorras, kus hageja rahastas kostjat täiendava krediidiga ning kostja kohustus selle tagastama osana liisingulepingu järgsetest liisingumaksetest, on täiendav krediit saanud liisingulepingu osaks. Kostja on võtnud omaks hageja faktiväited täiendava krediidi saamise kohta (kostja 28.02.2017 vastuse p 2, tl 92-93; 06.12.2018 kohtuistungi protokolli lk 1, tl 125), kuid leiab alusetult, et ei ole kohustatud sellega seotud lepingulisi kohustusi täitma.
4.VÕS § 367 ja liisingulepingu p 6.3.1 alusel (tl 14) on liisinguvõtjal lepingu ülesütlemise korral kohustus hüvitada lepingu esemega seotud kulud, milleks käesoleval juhul on nii liisingueseme esialgse omandamise hind kui ka liisinguvõtjale täiendavalt sama lepingu alusel antud krediit. Leping ja seadus ei vabasta liisinguvõtjat nende kohustuste täitmisest lepingu ülesütlemise korral ja vastupidine tõlgendus oleks selgelt ebamõistlik.
5.Vaidlusaluse liisingulepingu osaks olev ajaliselt viimane maksegraafik on sõlmitud 01.10.2008 (hagiavalduse lisa 7, tl 34-36). Selles kokkuleppes on selgesti kirjas maksed, mida kostja kohustus hagejale lepingu alusel tegema. Pole vaidlust, et kostja rikkus kokkulepitud maksegraafikut ning et hageja ütles seetõttu liisingulepingu üles. Pole ka vaidlust selles, et hageja arvestused maksegraafikus kokkulepitud aga kostja poolt maksmata jäetud summade osas on õiged.
6.Kostja tugineb ebaõigesti VÕS § 367 lg-le 3. Selle sätte eesmärk on kaitsta liisinguvõtjat olukorras, kus liisinguandja arvestab tagastatud liisingueseme väärtuse liisinguvõtja kohustuste täitmisel põhjendamatult madalaks ja püüab seeläbi õigustamatult rikastuda. Kõnealusest sättest ei tulene kostja õigust vabaneda liisingulepingu raames temale antud täiendava krediidi tagastamisega seotud kohustustest. Vastasel juhul oleks tegemist õigustamatu rikastumisega kostja poolt. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu kogu liisingulepingu alusel antud krediidi tagastamiseks on põhjendatud.
7.Kostja pole tõendanud, et hageja kahjustas tema huve kinnisasja võõrandamisel pärast liisingulepingu ülesütlemist. Leping öeldi üles 02.12.2015 avaldusega (tl 42-45) ja koostöös hagejaga müüs kostja kinnisasja kolmandale isikule 07.10.2016 sõlmitud notariaalse müügilepingu alusel. xxx OÜ 21.02.2019 asjatundjaarvamuse kohaselt oli kinnisasja turuväärtus 2015.a detsembris 90 000 eurot (tl 158). Kohus loeb konkreetse kinnisasja hindamise kohta esitatud asjatundjaarvamust usaldusväärsemaks tõendiks kostja poolt esitatud kaudsetest arvestustest (kostja 22.01.2019 avalduse lisad 2 ja 4). Sama kinnisasja varasem müügikuulutus (kostja 22.01.2019 avalduse lisa 1) ei kajasta tegelikku väärtust ega lükka ümber asjatundjaarvamuse usaldusväärsust. Kostja ülesandel kinnisasja müügiga tegelenud maakleri xxx 21.05.2013 selgitustest nähtuvalt püüdis kostja kinnisasja müüa ebarealistlikult kõrge hinnaga, maakler ise pidas realistlikuks hinnaks maksimaalselt 85 000 4 (6)
eurot (tl 156). Kostja ei ole xxx OÜ 21.02.2019 asjatundjaarvamuse usaldusväärsust kahtluse alla seadnud.
8.Kostja on menetluses püüdnud vaidlustada liisingulepingu p-i 6.5 kehtivust, kuigi nimetatud sättel pole käesolevas vaidluses määravat tähendust. Kostja kohustus tasuda lepingus kokkulepitud maksed ei sõltu nimetatud punkti kohaldumisest (vt otsuse p 4 ja 5 eespool). Kostja väited p 6.5 kehtetuse kohta on samas alusetud.
9.Kostja pole tõendanud, et liisingulepingu p 6.5 oli tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Eelkõige oleks kostja pidanud tõendama, et liisingulepingu p 6.5 oli varasemalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning et kostjal polnud võimalik seda punkti hagejaga läbi rääkida. Liisinguleping sõlmiti notariaalselt tõestatuna, lepingus sõnaselgelt märgitu kohaselt on leping pooltele notari juuresolekul ette loetud, antud pooltele läbivaatamiseks ning poolte poolt enne allkirjastamist heaks kiidetud (tl 15p). Vastavalt tõestamisseaduse § 13 lg-le 4 tuleb eeldada, et leping oli notari poolt kostjale ette loetud ja kostja poolt heaks kiidetud.
10.Isegi kui liisingulepingu p 6.5 puhul oleks tegemist tüüptingimusega, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tooks kaasa selle tühisuse VÕS §-s 42 sätestatu kohaselt. Riigikohtu praktika järgi on lubatud ülesütlemise järgsete kohustuste kindlaksmääramisel lähtuda liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast juhul, kui hinnaerinevus on kuni 10% ning liisinguandja teeb endast kõik oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus (RKTsKo 3-2-1-33-08, p 18). Käesoleval juhul toimus kinnisasja müük kostja isiklikul osalemisel ja kostja pole väitnud ega tõendanud, et selle protsessi tulem oli võimalikust ebasoodsam hageja tegevuse tulemusel. Kuna kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud, leiab kohus, et kinnistu müügihind 83 000 eurot ja kinnistu turuväärtus selle tagastamise seisuga antud asjatundjaarvamuse kohaselt (90 000 eurot) erinevad üksteisest kohtupraktikas lubatuks loetud piirides.
11.Paljasõnaline on kostja väide, et teda survestati kinnistu müümisel. Survestamine on ebatõenäoline olukorras, kus kinnistu 07.01.2016 võõrandamistehing sõlmiti notari osalemisel ning tehingu sõlmimisel osales lepingu poolena isiklikult ka kostja ise. Vastavalt tõestamisseaduse § 13 lg-le 4 tuleb eeldada, et leping oli notari poolt kostjale ette loetud ja kostja poolt heaks kiidetud. Lepingu p-st 8.1 nähtuvalt on leping kostja poolt isiklikult allkirjastatud. Allkirjade ees oleva selgituse kohaselt on leping osalejatele notari juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud (lepingu lk 11). Kostja väide tema survestamise kohta on kontrollimatuseni ebamäärane ja tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid, et kostja püüdis enne 07.01.2016 tehingu tegemist mitme aasta jooksul kinnistut edutult kõrgema hinnaga müüa. Ka see lükkab ümber süüdistuse, justkui oleks kinnistu lõplik müügihind olnud hageja süül liiga madal.
12.Hageja nõude põhjendatust ei muudaks ka see, kui liisingulepingu p 6.5 poleks kohaldatav. Kinnisasja müügist saadud tulust 80 000 eurot ülekandmise hagejale leppis kostja ise hagejaga kokku 07.01.2016 müügilepingus (lepingu p 3.2.1). Liisingulepingu p 6.5 ja selle teised sätted ei piira kostja varalist vastutust hageja ees ainult liisinguesemega.
5 (6)
14.Seega peab kostja täitma hageja ees kõik liisingulepingust tulenevad kohustused sõltumata sellest, kas need on seotud liisingueseme omandamisega hageja poolt või kostjale täiendavalt antud krediidiga. Kostja pole vaidlustanud hageja arvestusi täitmata jäetud kohustuste suuruse arvestuse osas. Hageja arvestuste kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg 66 212,68 eurot, intressivõlg 367,10 eurot, enne lepingu ülesütlemist arvestatud viivised summas 54,66 eurot, perioodil 02.12.2015 – 05.01.2017 arvestatud viivised summas 6 511,03 eurot. Juhindudes TsMS § 231 lg 4 loeb kohus need arvestused kostja poolt omaks võetuks ja õigeks, nagu kohus kostjat 26.02.2019 määruses hoiatas. Kohus mõistab nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja.
15.Hageja palub viivise väljamõistmist põhivõlalt 66 212,68 eurot kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Perioodil 06.02.20017 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (02.07.2019) on viivisevõla suuruseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi arvestatuna 13 177,23 eurot (66 212,68 x 0,021918 ehk 8% aastas x 908 päeva). Juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni (54,66+6511,03+13177,23=19 742,92 eurot) ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.07.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise hagiavalduselt tasutud riigilõivu eest summas 1 200 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu eest summas 50 eurot ja õigusabikulu 2 538 eurot, kokku 3 788 eurot. Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta. Kohtu arvates on tööaeg 28,2 tundi põhjendatud ja tunnitasu 108 eurot (koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ei saa nendelt kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada) pole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulise esindaja tasu on kokku 2 538 eurot, kostjal 10.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt 2 520 eurot. Kogukulu on peaaegu sama, kuigi hageja esindamiseks vajalik töö maht on esitatud menetlusdokumentidest järelduvalt käesolevas asjas olnud suurem kostja esindamiseks vajalikuga võrreldes. Menetluskulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab hageja taotletud hüvise kostjalt välja.
15.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.