lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10044/23

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-10044/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1866
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Virgo Saarmets, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10044

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäitur Arvi Pingi 29.06.2020 otsuse peale täiteasjas nr 024/2019/1158

Menetlusosalised

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I kohtutäitur Arvi Pink Puudutatud isik II Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074), volitatud esindaja Reelika Tuisk

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 01.09.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 01.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-10044 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Kohtutäitur Arvi Pink algatas Aktsiaselts Intrum Estonia (sissenõudja) 18.09.2019 avalduse alusel XX (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 024/2019/1158). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.07.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-263.

2-20-10044

2.Kohtutäitur arestis 11.11.2019 arestimise aktiga avaldajale kuuluva Saue vallas Aila külas Pikamäe tee 5 asuva kinnisasja (registriosa nr 4242802; edaspidi kinnistu) ning määras kinnistu hinnaks 300 000 eurot.
3.Kohtutäitur koostas 19.02.2020 teate täitetoimingust, mille järgi müüb kohtutäitur kinnistut elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 300 000 eurot. Kohtutäitur koostas 24.03.2020 enampakkumise nurjumise akti, kuna enampakkumisel ei olnud osalejaid.
4.Kohtutäitur koostas 30.03.2020 vara ümberhindamise akti, millega määras kinnistu hinnaks 280 000 eurot. Samal kuupäeval koostas kohtutäitur teate täitetoimingust, mille järgi müüb kohtutäitur kinnistut elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 280 000 eurot. Kohtutäitur koostas 12.05.2020 kordusenampakkumise nurjumise akti, kuna kordusenampakkumisel ei olnud osalejaid.
5.Kohtutäitur koostas 20.05.2020 vara ümberhindamise akti, millega määras kinnistu hinnaks 250 000 eurot. Samal kuupäeval koostas kohtutäitur teate täitetoimingust, mille järgi müüb kohtutäitur kinnistut elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 250 000 eurot.
6.Avaldaja saatis kohtutäiturile 22.05.2020 e-kirja, milles taotles kinnistu kohtulikku hindamist. Kinnistu hinna langetamine eriolukorra ajal ei vasta kinnistu reaalsele väärtusele ning ostjad ei saa eriolukorra ajal vabalt liikuda ega pakkumisi teha. Avaldaja ei saanud aprillis kinnistut ostuhuvilistele näidata.
7.Kohtutäitur vastas avaldajale 29.05.2020 e-kirjaga, et hinna vaidlustamise tähtajad on möödas. Alghind fikseeritakse igal enampakkumisel uuesti ja see ei tähenda automaatselt kinnistu müügihinda. Kohtutäitur kogub ostuhuviliste info kokku ja lepib kinnistuga tutvumiseks kokku sobiva aja. Siiani ei ole ükski ostuhuviline kohtutäituriga ühendust võtnud.
8.Avaldaja esitas 08.06.2020 kohtutäiturile kaebuse (kaebusel kuupäev 05.06.2020), milles palus tuvastada 20.05.2020 arestimistoimingute tühisus ja peatada täitemenetlus. Kohtutäitur edastas avaldajale 20.05.2020 teate täitetoimingust 25.05.2020 e-kirjaga, kuigi kordusenampakkumise kuulutus oli üleval juba 20.05.2020. Avaldaja ei saanud avaldada arvamust kinnistu hinna alandamise osas, kuigi 12.03.2020 kuulutati välja eriolukord ja kehtestati liikumispiirangud. Sellega rikkus kohtutäitur oluliselt avaldaja õigusi. Avaldaja ei ole hinna alandamisega nõus. Eriolukorra ajal ei saanud kinnistut ostuhuvilistele näidata. Avaldaja vaidlustab kinnistule arestimisel määratud hinda, kuna see on tegelikkuses kõrgem. Kohtutäitur on enampakkumise teates märkinud, et pärast edukat enampakkumist kustutatakse keelumärked ja hüpoteegid. Samas täidetakse täiteasjas nr 024/2017/606 hüpoteeki, mis asub vaidlusaluses täiteasjas täitmisel olevatest hüpoteekidest eespool. Kuivõrd kohtutäitur ei saa TMS § 158 lg-st 1 tulenevalt eespool olevaid hüpoteeke kustutada, on enampakkumise kuulutuses esitatud ebaõigeid andmeid. Kohtutäituri rikkumiste tõttu on arestimine tühine.
9.Kohtutäitur jättis 29.06.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on avaldajat teavitanud kõigist täitetoimingutest korduvalt. Sisuliselt vaidlustab avaldaja 11.11.2019 arestimise akti, mille avaldaja sai kätte 18.11.2019. Avaldaja sai selle peale kaebuse esitada hiljemalt 28.11.2019. Avaldaja ei vaidlustanud arestimise aktiga määratud hinda tähtaegselt. Avaldaja kaotas sellega õiguse tugineda asjaoludele, mida oleks saanud esitada kaebuses arestimise akti peale. Kinnistu madal hind ei ole arestimise tühisuse aluseks.

2(5)

2-20-10044 Kohtutäitur hindas esimesel kordusenampakkumisel kinnistu alla 20 000 euro ehk 6,66% võrra. Teisel kordusenampakkumisel hindas kohtutäitur kinnistu alla 30 000 euro ehk 10,71% võrra. Kuivõrd TMS § 100 lg 5 alusel võib kohtutäitur kordusenampakkumisel asja alla hinnata kuni 25% võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga, on kohtutäitur järginud seadust. Seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamine. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses. Täitemenetluse nr 024/2017/606 peatamine ei saa takistada vaidlusaluse täiteasja sissenõudja õigust nõuda kinnistu realiseerimist ja osaleda kinnistu müügist saadava tulu jaotamises.

10.Avaldaja esitas 10.07.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.06.2020 otsuse tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks avaldaja 08.06.2020 kaebust uuesti läbi vaatama. Kuivõrd avaldaja vaidlustas kinnistu hinna, pidi kohtutäitur TMS § 74 lg 8 alusel taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. TMS § 74 lg-t 8 tuleb võlgniku õiguste kaitsmiseks tõlgendada laiendavalt ning võimaldada võlgnikul taotleda eksperdi määramist ka siis, kui kohtutäitur on vara TMS § 100 lg 5 alusel alla hinnanud. Vastasel juhul jäävad võlgniku huvid kaitseta, kuna vaid harvadel juhtudel õnnestub asi müüa arestimisel määratud hinnaga. Alghinna korduva alandamise tulemusel müüakse võlgniku vara põhjendamatult madala hinnaga. Kuigi TMS § 100 lg 5 seab hinna alandamisele piirid, ei tähenda nendes piirides tegutsemine alati seda, et alandatud hind ei võiks võlgniku õigusi ja huve kahjustada. Kinnisasja hindamine on eriteadmisi nõudev valdkond ning ei ole välistatud, et kohtutäitur alandab hinda põhjendamatult suures ulatuses. Viimane kordusenampakkumine võis nurjuda ka muul põhjusel kui liiga kõrge alghinna tõttu ja vajadus hinna alandamiseks võis seega puududa.
11.Sissenõudja esitas 19.08.2020 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja ei esitanud 11.11.2019 arestimise akti peale tähtaegselt kaebust, mis tähendab, et ta oli selles märgitud hinnaga nõus ega saa seda enam vaidlustada. Kohtutäitur on kinnistut alla hinnates järginud seadust. Kuna kohtutäituri poole ei üle ühtegi ostuhuvilist pöördunud, on asjakohatu avaldaja väide, et kinnistu hind on langetatud põhjendamatult madalaks. Arvestades sissenõudja õigust saada nõue rahuldatud hüpoteegieseme müügist, ei riiva hinna alandamine kooskõlas TMS § 100 lg-ga 5 avaldaja huve ebaproportsionaalselt. Kui kinnistu alghind on turuhinnast madalam, tõuseb müügihind enampakkumisel tehtud ülepakkumiste käigus.
12.Kohtutäitur esitas 31.08.2020 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja on minetanud võimaluse vaidlustada 11.11.2019 arestimise aktiga määratud hinda. Avaldaja TMS § 74 lg 8 tõlgendus on vastuolus sätte mõtte, täitemenetluse eesmärgi ja menetlusökonoomia põhimõttega. Eristada tuleb asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõistes ja asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõistes. Asja allahindamiseks ei sätesta TMS muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamine. Arestimisel määratud hinda on võimalik muuta ainult siis, kui isik vaidlustab selle kooskõlas TMS §-ga 217 ja kohtutäitur pöördub TMS § 74 lg 8 alusel kohtusse. Mõeldav ei ole, et võlgnik saab nõuda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist ka siis, kui kohtutäitur on TMS 3(5)

2-20-10044 § 100 lg 5 alusel vara alla hinnanud. See muudaks TMS § 100 lg 5 mõttetuks, kuivõrd ekspert määraks iga kord uuesti vara turuhinna. Avaldaja etteheited kinnistu alla hindamise osas on alusetud. TMS § 100 lg 5 seob vara allahindamise ja selle piirmäära enampakkumise alghinna, mitte allahindamise hetkel kehtiva turuhinnaga. Kohtutäitur ei ole vara alla hinnates diskretsioonipiiridest väljunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et viimase kordusenampakkumise nurjumine oli tingitud muust kui liiga kõrgest alghinnast. Kõik korraldatud enampakkumised on nurjunud osalejate puudumise tõttu ning kohtutäituri poole ei ole pöördunud ühtegi ostuhuvilist. See näitab, et enampakkumiste alghinnad ei vastanud turu nõudlusele. Kinnisasja müüki täitemenetluses ei saa samastada müügiga tavaolukorras, kuna tegu on kiirkorras toimuva müügiga, millele kehtivad kindlad reeglid ning mille puhul tuleb arvestada ka sissenõudja huve.

13.Harju Maakohus jättis 01.09.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on kaebuses kohtule vaidlustanud üksnes kinnistu allahindamist ja kohtutäituri uue hindamise korraldamiseks kohtusse pöördumata jätmist, mistõttu ei käsitle kohus muid väiteid, mida avaldaja esitas kaebuses kohtutäiturile. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja ei vaidlustanud 11.11.2019 arestimise aktis märgitud kinnistu hinda kooskõlas TMS § 74 lg-ga 7 ja § 217 lg-ga 1 ega palunud kohtutäituril pöörduda TMS § 74 lg 8 alusel kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks kohtusse. Avaldaja on seega minetanud õiguse vaidlustada 11.11.2019 arestimise akti ja kinnistule arestimisel määratud hinda. Kohtutäitur ei ole vahepeal kinnistu arestimist tühistanud ega kinnistut uuesti arestinud ja hinnanud. Kohtutäitur sai seega enampakkumise nurjumisel lähtuda 11.11.2019 arestimise aktis määratud hinnast ja alandada hinda kooskõlas TMS § 100 lg-ga 5. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et enampakkumise nurjumisel ja hinna alandamisel tulnuks kohtutäituril avaldaja avalduse alusel taotleda kohtult TMS § 74 lg 8 järgi eksperdi määramist. Avaldaja ei ole väitnud, et kohtutäitur oleks hinna alandamisel rikkunud TMS § 100 lg-st 5 tulenevaid piire. Hinna alandamine toimus enampakkumise nurjumise, mitte riigis kehtiva eriolukorra tõttu. Tähtsust ei oma avaldaja väide, et enampakkumine võis nurjuda muul põhjusel kui kõrge hinna tõttu, kuna eriolukorrast tulenevalt ei saanud isikud kinnistuga tutvuda. Need asjaolud ei tähenda, et kohtutäitur oleks pidanud laskma hinna alandamiseks määrata kohtul TMS § 74 lg 8 alusel eksperdi. Kaebus jääb seega rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja jääb kaebuse toodud väidete juurde. Maakohus on tõlgendanud seadust kitsendavalt ja teinud ebaõige lahendi.
15.Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, jäädes 19.08.2020 vastuse juurde ning nõustudes maakohtu määrusega.

4(5)

2-20-10044

16.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, jäädes 29.06.2020 otsuse ja 31.08.2020 vastuse juurde ning nõustudes maakohtu määrusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Avaldaja on määruskaebuses korranud kaebuses esitatud väiteid. Maakohus on vaidlustatud määruses võtnud seisukoha kõigi kaebuses esitatud väidete osas ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. TMS ei anna võlgnikule õigust nõuda ja kohtutäiturile alust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist, kui võlgnik ei nõustu asja allahindamisega kordusenampakkumisel. Kohtumenetluses, mis toimub kohtutäituri TMS § 74 lg 8 esitatud avalduse alusel, hindab ekspert asja turuväärtust, mitte seda, kas asja allahindamine on olnud põhjendatud. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks võlgnikul pärast igat enampakkumist olema õigus nõuda uuesti asja turuväärtuse hindamist. Kui võlgnik ei nõustu asja allahindamisega või leiab, et kohtutäitur on asja alla hinnates rikkunud TMS § 100 lg-st 5 tulenevaid piire, saab ta seda vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud kaebusega. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäitur ei ole kinnistut alla hinnates seaduse vastu eksinud. Asja alla hindamine TMS § 100 lg 5 alusel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole avaldaja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks seda järeldada. Nii võlgniku kui sissenõudja huvides on, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada enampakkumise nurjumise korral osalejate puudumise tõttu müüdava vara hinda, selmet jääda lootma vara müügile eelmisel enampakkumisel määratud hinnaga. Kohtutäitur ja sissenõudja on osundanud põhjendatult ka asjaolule, et enampakkumise alghind ei tähenda automaatselt enampakkumise lõpphinda, mis kujuneb enampakkumisel osalejate pakkumiste tulemusel.
19.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium