Tauri Müüri hagi Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1171 eurot 40 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tapa valla (Tapa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75033477), lepinguline esindaja Margit Halop Vastustaja (hageja): Tauri Müür (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Killu Kool
Vallavalituse
kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tauri Müür (hageja) esitas 25. oktoobril 2017 Viru Maakohtule hagi Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu; kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 1058 eurot 70 senti, viivise 32 eurot 25 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt juhtis hageja 5. märtsil 2017 talle kuuluvat sõidukit Audi A4 Avant (XXXXXX ) ning sõitis Tamsalu-Uudeküla ristmikku ületades läbi augu, mis vigastas sõidukit. Ristmikul asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida. Löökauk ei olnud hästi märgistatud. Hageja täitis omakorda kõiki liiklusseaduse nõudeid. Ka kohale kutsutud politseid ei tuvastanud hageja rikkumisi. Hageja viis sõiduki tehnokontrolli, mille käigus tuvastati, et sõidukil esinesid kaks väheohtlikku riket (ülemise vasakpoolse amortisaatori kinnitus šassii või telje küljel oli ebakindel ning parema ja vasakpoolne stabilisaatori puksil või kuullaagris esineb lõtkusid), samuti kolm ohtlikku riket (esisilla vasakpoolne alumine õõtshoova puks suure lõtkuga; roolilatist tuleb kõva lõtk ning takistav koht keeramisel ja vasak välimine roolihoovastiku liigend on ülemäära kulunud). Autoremonti teostav AS Stik tuvastas, et sõiduki vasakpoolsed alumised šarniirid lõtkuvad; roolilatis oli lõtk ja vasak veovõlli kate oli katki. Hageja võttis remonditööde teostamiseks kaks hinnapakkumist, millest valis soodsama – Ehmofix OÜ pakkumise. Hageja edastas Maanteeametile kirja, milles andis teada, et riigile kuuluval teel on suured augud. Maanteeamet tegi kindlaks, et augud asusid Tamsalu valla avalikus kasutuses oleval teel. Vastuseks hageja kahjunõudele asus kostja seisukohale, et ta ei pea võimalikuks hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja seisukoha kohaselt vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest ehitusseaduse (EhS) § 97 lg 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul rikkus tee omanik oma kohustust hoida tee seisund nõuetele vastav tagamaks ohutut liiklemist. Hagejale on tekkinud kahju teeomaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sai Maanteeametilt aukude kohta teavituse 7. märtsil 2017. Tamsalu vallas tegeleb teede ja tänavate korrashoiuga hallatav asutus Tamsalu Kommunaal, kes koheselt vastava info saamise järel korraldas teeaukude parandamise. Seega ei vastuta kostja kuni Maanteeameti poolt info saamiseni tee seisundi eest nimetatud kohas. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millised on tema sõidukile tekkinud vigastused väidetava juhtumi tagajärjel. AS Stik
ja Ehmofix OÜ esitatud pakkumustel ning Ehmofix OÜ arvel loetletud tööd ja teenused on erinevad. Sõiduki osade kulumine ei teki löökauku sõitmise tagajärjel. Tavapäraselt puruneb löökauku sõites sõiduki rehv või velg. Hageja sõidukil sellist vigastust ei esinenud. Ehmofix OÜ arve ei tõenda kahju olemasolu ja suurust ega põhjuslikku seost, samuti ei selgu sellest, kellele arve on esitatud ning kas see on tasutud. Kostjale jääb arusaamatuks, millises suunas hageja tegelikult liikus – kas ristmikku ületades, nagu on märgitud hagiavalduses, või keerates ristmikul paremale, nagu on märgitud 7. märtsi 2017 avalduses. Kostjale jääb ka arusaamatuks asjaolu, millisel viisil toimetas hageja vigastatud sõiduki Rakverre. Kui hageja sõitis vigastatud sõidukiga ca 30 km, siis võis see sõiduki seisukorda oluliselt halvendada. Kui kohus leiab, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest, tuleb vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist vähemalt 50%-ni talle tekkinud kahjust, kuna kahju on hagejale tekkinud vaid tema enda õigusvastase või raskelt hooletu tegevuse tulemusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22. märtsi 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 591 eurot 42 senti, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2019 eest summas 66 eurot 76 senti ning viivise põhinõudelt (591 eurolt 42 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 467 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 32 eurot 25 senti. Menetluskuludest jäi 54,21% kostja ja 45,79% hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning milline on kahju suurus. Vaidlust ei ole selles, et sõidutee äärde ei olnud paigaldatud liiklusmärki nr 152 „Ebatasane tee“ ja, et kahju tekitanud löökauk oli sügavusega üle 5 cm. Liiklusmärkide tähendusi reguleerib
22.veebruari 2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Maakohus viitas ka liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p-dele 1 ja 2. Maakohus leidis, et hagejale tekkis kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata. Maakohtu hinnangul on sündmuskohal viibinud politsei teatisega üheselt mõistetavalt tõendatud löökaukude olemasolu ja kõik hilisemad, üksnes fotode pinnalt tõusetunud, arutlused, sh poolte esitatud eksperdiarvamused selle kohta, kas aukudel olid lauged või järsud servad, on ainetud. Löökauk on igal juhul teeseisundi mittekohasus (vt maanteeameti kodulehekülg). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja poolt läbitud teelõigul olid augud ja need ei olnud tähistatud, vaidlus on aukude suuruse üle. Maakohus luges hageja esitatud fotomaterjaliga eluliselt usutavaks ja veenvalt tõendatuks aukude asukoha ja nende sügavuse. Kostja ei ole eitanud, et teel olid augud ja kui fotomaterjalist nähtuvalt olid augud kogu (või vähimalt poole) sõiduraja laiuses, siis auke läbimata ei olnud võimalik teelõiku läbida, sest ühelt poolt piirnes teelõik äärekiviga ja teiselt poolt metallist teepiirdega. Vaidlus selle üle, kas augud oli teeseisundinõuetes kirjeldatult 20 cm läbimõõduga, on kohtu hinnangul antud kaasuse asjaoludel ainetud. Isegi kui möönda, et korrektset politsei poolset fikseeritud tulemustega mõõtmisdokumenti ei ole koostatud, siis on pildimaterjali põhjal võimalik veenduda nii augu sügavuses kui läbimõõdus. Hagi lisadeks olevatel fotodel (mille saamist on hageja vande all antud ütluste raames selgitanud selliselt, et tema käes olid mõõduvahendid ja
politsei pildistas), on näha sügavuse mõõtetulemus 8 cm. Kui lähtuda sellest, et nn ristmõõdupuuks oli äratuntavalt ohukolmnurga vutlar ja ohukolmnurgad on standardmõõtudes, pikkusega vähemalt 44 cm, ja kui on näha, et sellises pikkuses vutlar ei ole ulatunud isegi mitte poole augu läbimõõduni, siis ei saa olla kahtlust, et augu läbimõõt oli rohkem kui 20 cm. Kui hageja oli sunnitud teelõigu läbimiseks auto vasaku poolega paratamatult sõitma aukudesse sisse, siis pidid augud olema ka vähemalt poole teelõigu laiuse tavalises ulatuses ja see on tõendatud fotoga (I kd tl 35). Teelõigu tavalaius on 3,5 meetrit, mistõttu rohkearvuliste aukude paiknemisel ka üksnes teelõigu ühel poolel (3,5m:2=1,75 laiuselt) on olukord, kus tee valdajal olnuks vastutuse välistamiseks kohustus augud nõuetekohaselt märgistada märgiga 152, mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele isegi siis, kui neist iga üksiku läbimõõt olnuks nt 18-19 cm. Sedavõrd suurest kogusest aukudest mööda manööverdamine antud teelõigul võimalik ei olnud, seega tulnuks kostjal vastutuse vältimiseks augud nõuetekohaselt märgistada. Kostja on küll väitnud, et ta ei tea, kas pildid on üldse vaidlusalusel teelõigul tehtud, aga ei ole ka hageja esitatud asjakohast pildimaterjali omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kostja on AS-ile Stik päringut tehes ise märkinud, et lisab politsei poolt sündmuskohal tehtud pildid, seega oli kostja veendunud, et tegemist oli hagis märgitud teelõiguga ja politsei poolt tehtud piltidega. Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud, et ise seal teelõigul igapäevase liiklejana oli teadlik antud teelõigul aukude olemasolust. Lisaks on kostja ise politsei poole pöördunud ja saanud sealt vastuse, et tegemist oli Tamsalu- Uudeküla ristmikul asunud löökaukudega, millest läbi sõitnud hageja auto sai kahjustusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ületas ristmikul lubatud sõidukiirust ja seeläbi rikkus LS § 59 lg 1 nõuded. AS-i Stik 17. aprilli 2017 hinnangu alusel ei saa teha järeldust selle kohta, kas hageja rikkus liikluseeskirja. Maakohus pidas eluliselt usutavaks tunnistaja V.T. selgitust, et kui auto kiirus oleks olnud 8090 km/h, siis ei oleks seda kahju saanud juhtuda, sest kui auto sõidab august kiiremini üle, siis rattad ei jõua sellele reageerida, aga ristmikul pidurdamisel tekib mass esisilla peale. Maakohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud kaitsenormi kaitse-eesmärgiga. Tee omanik on kohustatud hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning ehituseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaks õigusvastasuse või süü. Kahju suuruse kohta märkis maakohus järgmist. Kostja arusaam, et kui mingi detail lõtkub, et siis on ta mitte katki (löökaugust läbisõitmise tagajärjel), vaid on kulunud, ei ole tõene. Kui mingi väline füüsiline tegur (antud juhul läbisõit löökaugust) on mõjutanud neid osasid, millest sõltub lõtku ehk liikumiseks vajaliku vaheruumi normaalpiiride ületamine, siis see füüsiline tegur ilmselgelt mõjutab mitmete ühendatud elementide tööd. On selge, et auto kahjustuste parandamise raames mingi detaili asendamisel ei tehta seda kulunud ja kasutatud osaga, vaid asendatakse uuega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et mõni asendatud element-detail olnuks mõnes muus töökojas või jaevõrgus saadaval teistsuguse hinnaga või, et tehtud töid saanuks teha nt ka kiiremini, ehk et esineks olukord, kus töötundide arv mõjutanuks hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Hageja on esitanud Ehmofix OÜ selgituse selle kohta, mis asjaoludel on arvetel erinevad nimetused ja viitenumbrid. Maakohus leidis, et arved on usaldusväärsed ja arve alusel on autol olnud kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulud tõendatud. Kahju ulatuse määramisel pidas maakohus põhjendatuks arvestada poolte esitatud spetsialistide arvamustega, mida maakohus käsitles dokumentaalsete tõenditena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 tähenduses.
Kostja esitas ekspert T. Tigase arvamuse, kus ekspert möönab, et kuna ta on arvamuse kujundanud kostja esitatud materjalide alusel, siis tema arvamus ei ole käsitatav tehnilise ekspertiisina. Maakohus pidas seetõttu usaldusväärsemaks hageja enda vande all antud ütlusi, mille kohaselt tema kiirus oli 30-40 km /h. Vaatamata sellele, et hageja eksperdi arvamuse kohaselt veermiku detailide löökkoormuse ehk kahjustuse tekkimise õõtshoovale, roolilatile ja selle osade, amordipadja/tugilaagri purunemisele, on põhjustanud löökaugust läbisõitmine, saab esitatud ekspertarvamusest nähtuvalt tõsikindlalt väita, et põhjuslik seos august läbisõitmise ja tekkinud kahju vahel on siiski üksnes roolilatiga seonduvalt, kuna arvamuse kohaselt õõtshoobade ja amortisaatorite vahetamise vajadus oli tingitud nende kulumisest ja toimiku materjalidest ei nähtu, et need detailid ei oleks võinud, tulenevalt nende kulumisastmest, puruneda ka ilma löökaugust läbi sõitmata. Kogumis järeldas maakohus mõlema eksperdi arvamusest, et toimunud sündmusel on põhjuslik seos tekkinud kahjuga, kuid see on tõendatud vaid roolilati osas, ülejäänud vigastused ja vahetamist vajanud osad oli ekspluatatsiooniliselt kulunud, mistõttu nende purunemise seost löökaugust läbisõitmisega ei ole võimalik kinnitada ja tõendada. Maakohus leidis, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 591 eurot 42 senti (37,58+20+ 400,51+ 104,16 ja 29,17). Maakohus ei pidanud põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel. Kuigi hageja ei oleks tohtinud enne politsei saabumist või tunnistajate abil sündmuskoha fikseerimist sealt lahkuda, ei põhjustanud sõiduki eemaldamine sõiduteelt lähima 500 m kaugusele teeäärde juba tekkinud kahju suurust. Kui politsei sündmuskohal leidis, et autoga on võimalik ära sõita, siis puudus hagejal alus kasutada puksiirteenust ja sellega on hageja võimalike kahjude suurenemist ära hoidnud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohtus jätnud käsitlemata kostja korduvalt esitatud väited seoses sellega, et hageja sõiduki kahjustuste tekkimine hagis nimetatud ajal ja kohas ei ole tõendatud. Politsei- ja Piirivalveameti 6. aprilli 2017 vastus ei kinnita hageja kirjeldatud sündmuse toimumist nimetatud ajal ja kohas. Samas tehtud fotod kinnitavad küll teekattes ebatasasuste olemasolu, kuid ühelgi fotol ei asu vastustaja sõiduk teeaugus sees, samuti ei ole ühelgi fotol näha sõiduki vigastusi ega ka maas mingeid sõiduki osi. Kostja viitab LS § 169 lg-le 6. Hageja ei jäänud sündmuskohale, mistõttu ei olnud politseil võimalik viia läbi paikvaatlust, sh nt mõõta pidurdusjälge ja arvutada välja liikumiskiirust. Maakohtu hinnangud teekattes olnud aukude ja nende suuruse kohta on vastuolulised. Otsuse p-s 37 luges maakohus aukude sügavuse mõõtmise hageja esitatud fotomaterjaliga eluliselt usutavaks ja veenvalt tõendatuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on eksperdiarvamustes fotode põhjal esitatud seisukohad teeaugu suuruse üle ainetud, kui maakohtu enda hinnang augu läbimõõdule tugineb samuti fotodele. Politsei teatis ei sisalda löökaukude olemasolu ega nende suuruse kohta vähimatki informatsiooni. Kostja esitatud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole puuduliku mõõtmismeetodi tõttu mõõtmistäpsus suurem kui 50% mõõdetud nimiväärtusest, mis tähendab, et löökaugu sügavus võis olla 3,5-10,5 cm. Seetõttu ei ole tõendatud aukude tähistamist eeldatava mõlema tingimuse (läbimõõt üle 20 cm ja sügavus üle 5 cm) olemasolu. Mõõtmistulemuste usaldusvääruse seab kahtluse alla ka hageja ekspert. Ohukolmnurki ja nende
vutlareid võib olla erinevates mõõtmetes, mistõttu ei ole juba ainuüksi sel põhjusel taoline mõõtmine usaldusväärne. Kostja esindaja on kinnitanud teel olnud aukude olemasolu, kuid seda tulenevalt asjaolust, et augud ei olnud sügavad, vaid lauged ning mõistliku sõidukiiruse juures olid need läbitavad ja sõidukit mitte kahjustavad. Maakohus on aga esitanud kostja esindaja kinnituse valikuliselt, jättes sellest välja auke iseloomustava kinnituse, mistõttu on maakohus jõudnud ebaõige tulemuseni. Maakohus on asunud kostja väiteid meelevaldselt ja ebaõigesti tõlgendama, mis on kaasa toonud ebaõige lõppjärelduse. Vastuoluline on maakohtu seisukoht ka autoremondiettevõtte antud hinnangule sõiduki kiiruse ja kahju tekkimise osas. Maakohus leidis, et AS Stik ei kuulu nende isikute hulka, kes saavad anda hinnangu isikupoolsele liiklusseaduse rikkumisele liiklusjärelevalve käigus. Küll on maakohtu hinnangul arvestatav Ehmofix OÜ töötaja tunnistus sõiduki kiiruse ja kahjude tekkimise seose üle. LS § 193 sätestab üksnes liiklusjärelevalve teostajad, mitte hinnangu andjad. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et Ehmofix OÜ väljastatud arve ja hiljem sama arve muutmine on õiguspärane ja usaldusväärne ning seda üksnes tunnistaja selgituste alusel. Kostja viitab raamatupidamise seaduse §-le 10. Vastuoluline on maakohtu seisukoht kostja eksperdi arvamuses antud sõidukiiruse osas. Maakohus ei ole selgitanud, millised mõõtmised oleks võimalik olnud kohapeal teostada ning miks on hageja enda ütlus usaldusväärsem kui eksperdi igati põhjendatud võimalik kiirus. Arusamatuks jääb maakohtu arvamus selle kohta, et ei ole mingit erinevust aukudest läbisõitmisel kiirusega 20 km/h tunnis või 40 km/tunnis. Kui võimalik kiirus erineb 100% võrra, siis mõjuvad sõidukile suurema kiiruse juures ka kõik füüsilised jõud sama palju suuremalt ehk topelt. Kui auto veermik oli kulunud (mõlema eksperdi arvates see nii oli), siis kiirusega 40 km/h enne löökauku sõitmist pidurdades mõjuvad sõiduki esisillale jõud suuremalt kui kiirusega 20 km/h ning tekitavad ka topeltsuuremaid vigastusi. Puudub vaidlus, et auto oli eakas ning sõiduki veermiku osad olid kulunud. Seetõttu kajastuvad arvetel märgitud kulud nimelt seetõttu, et need osad vajasid vahetamist kulumise, mitte löökaugus kahjustumise, tõttu. Kostja ekspert on pidanud roolilati kahjustumise tõenäosust löökaugust läbisõitmise järel ülimadalaks. Hageja ekspert ei välista roolilati vahetamise vajadust löökaugust läbisõidu tagajärjel, kuid väljendab selles osas siiski eelnevalt kahtlust, et ilma detaile nägemata pole võimalik roolilati vigastustele või kulumisastmele tagantjärgi hinnangut anda. Seega ei ole tõendatud põhjuslik seos ühegi detaili osas. Kostja arvates on maakohus eksinud ka roolilati osas. Roolilatt on arvel märgitud nr 8 all. Kohus ei ole toonud välja kauba/teenuse nr 6 ja 7 seost roolilatiga. Maakohus ei ole selgitanud, miks kuuluvad hüvitamisele pooled töötundidest. Kui hüvitamisele kuuluks ka kolm kaupa/teenust, siis ei moodusta need kogu kauba/teenuse hulgast poolt, vaid alla selle. Silla kontrollimise ja reguleerimise hüvitamise osas on kohus põhjendanud, et see on vajalik tegevus roolilati kui auto olulise juhtelemendi vahetamise järgseks toiminguks, tagamaks sõiduki edasist stabiilsust. Nimetatud kontroll on vajalik ka muude arvel märgitud osade vahetamise järgselt, mistõttu ei ole põhjendatud kogu selle teenuse hüvitamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 5. märtsi 2018 menetlusdokumendile lisatud erinevaid detaile kajastavad fotod nr 5-11, mille kohta on kostja esitanud vastuväite, märkides, et fotodel nr 5-11 on tegemist erinevate uute ja vanade varuosadega, kuid fotode seotus käesoleva kohtuasjaga on tõendamata. Hageja tahtis alles kohtuistungil selgitada, mida on fotol näha ja millised vigastused esinevad sõidukil ja milliste detailidega tegemist ja millised vigastused detailidel. Maakohus kohustas pooli vastavalt kohtuistungi protokollile esitama täiendavad tõendid 5. märtsiks 2018. Kostja arvates tuli tähtajaks esitada tõend sellisel kujul, et tõendamist
soovitav asjaolu on selge ja arusaadav ning ta palus jätta vastustaja esitatud fotod nr 6-11 tõenditena arvestamata. Maakohus ei ole nimetatud fotode ja kostja taotluse osas võtnud seisukoha.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
22.märtsi 2019 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Hagi rahuldamata jätmise osas kaebust esitatud ei ole. Seega kontrollibki ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid hagi rahuldatud osas. Kuna Viru Maakohtu 22. märtsi 2019 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt sõitis hageja 05.03.2017 umbes kella 19.00 ajal talle kuuluva sõidukiga Audi A4 Avant reg-märgiga XXXXXX Tamsalu-Uudeküla ristmikku ületades läbi löökaugu, mille tagajärjel sai sõiduk vigastusi ja hagejale tekkis väidetavalt varaline kahju summas 1058 eurot 70 senti. Kostja oma vastuväidetes vaidleb vastu kahju suurusele ning leiab, et puudub põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja kostjapoolse tegevusetuse vahel. Seega on poolte vahel vaidlus eelkõige sellest, kas asjas on täidetud deliktilise üldvastutuse koosseis.
8.Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama
üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise.
9.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on maakohus jätnud käsitlemata kostja korduvalt esitatud väited seoses sellega, et hageja sõidukil kahjustuste tekkimine hagis nimetatud ajal ja kohas ei ole tõendatud, s.o tõendamata on õigushüve kahjustamine. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega. Maakohus on õigesti, hinnates asjas olevaid tõendeid, tuvastanud, et hageja, juhtides sõidukit, sõitis 05.03.2017 umbes kl 19.00 paiku TamsaluUudeküla ristmikul läbi löökaukudest, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustusi. Nimetatud ajal ja kohas hageja nõude aluseks oleva sündmuse toimumine on tõendatud Ida Prefektuuri 06.04.2017 patrullitalituse teatega (I kd, tl 10). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et patrullitalituse teade ei tõenda sündmuse toimumist nimetatud ajal ja kohas, kuna „ühelgi fotol ei asu vastustaja sõiduk teeaugus sees, samuti ei ole ühelgi fotol näha sõiduki vigastusi ega ka maas mingeid sõiduki osi“, ei tõenda sündmuse mittetoimumist. Hageja ei pidanud jätma sündmuse toimumise tõendamiseks sõidukit löökauku kuni politsei saabumiseni (arvatavasti oleks olnud sel juhul ka liiklus häiritud). Kostja väide, et politseil ei olnud võimalik läbi viia paikvaatlust, mõõta pidurdusjälge ja arvutada välja liikumiskiirust, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja väidetav sündmus ei toimunud nimetatud ajal ja kohas. Sellest, kas hageja rikkus liikluseeskirju (s.o ei sõitnud lubatud kiirusega), võib oleneda kahju suurus, ning maakohus on vaidlustatud otsuses võtnud seisukoha selle kohta, kas hageja sõitis lubatud sõidukiirusega (vt maakohtu otsuse p-d 42, 43, 44).
10.Õige on maakohtu seisukoht, et kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada eelkõige kostja õigusvastane tegevus, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel.
10.1.Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust ja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kaitsenormi rikkumisele. Ehitusseadustiku § 97 kohaselt tuleb teed hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tee seisundinõuete § 12 1. lause järgi peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga.
10.2.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse sõidutee äärde ei olnud paigaldatud liiklusmärki nr 152 „Ebatasane tee“. Kostja on vaielnud löökaugu sügavusele üle 5 cm ja läbimõõdule üle 20 cm ning asunud seisukohale, et ei ole tõendatud aukude tähistamist eeldatava mõlema tingimuse olemasolu. Siinkohal tugineb kostja Sert OÜ eksperdi arvamusele (I kd, tl 149-154), mille kohaselt „puuduliku mõõtemeetodi tõttu ei olnud täpsus suurem kui 50% mõõdetud nimiväärtusest, st löökaugu sügavus võis olla vahemikus 3,5 cm – 10,5 cm. Lisaks on fotodelt näha, et löökaukudel puuduvad teravad servad ning need on ühtlaselt pika perioodi jooksul arenenud. Esitatud materjalide alusel ei ole ekspert veendunud, et augud täitsid mõlemat tähistamist eeldavat
tingimust, tegu on piiripealse olukorraga, mida ei ole võimalik objektiivseteks mõõtmisteks rekonstrueerida.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga teekattes olnud aukude ja nende suuruse kohta. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 37 ja 38, ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ning erinevalt kostjast leiab, et maakohtu hinnangud teekattes olnud aukude ja nende suuruse kohta ei ole vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isegi kui möönda, et korrektset politsei poolset fikseeritud tulemustega mõõtmisdokumenti ei ole koostatud, siis on pildimaterjali põhjal võimalik veenduda nii augu sügavuses kui läbimõõdus. Kui hageja oli sunnitud teelõigu läbimiseks ka vaid auto vasaku poolega paratamatult sõitma aukudesse sisse, siis pidid augud olema vähemalt poole teelõigu laiuse ulatuses ja rohkearvuliste aukude paiknemisel üksnes teelõigu ühel poolel on olukord, kus tee valdajal olnuks vastutuse välistamiseks kohustus augud nõuetekohaselt märgistada märgiga 152, mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele, isegi siis, kui neist iga üksiku läbimõõt olnuks nt „vaid“ 18-19 cm (vt maakohtu vaidlustatud otsuse p 38). Lisaks märgib ringkonnakohus, et Sert OÜ eksperdi arvamusest tulenevalt kolme mõõdetud löökaugu keskmine sügavus olnuks 7 cm (vastavalt 6,5 cm, 7 cm ja 7,5 cm).
10.3.Tulenevalt Ehitusseadustiku §-st 97 ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 § 2 lg-st 1 ja 2 oli kostja tee omanikuga kohustatud hoidma teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kõrvaldamist vajavad löökaugud teel (mille olemasolu on kostja ise möönnud) annavad aluse asuda seisukohale, et kostja rikkus seadusest tulenevat hoolsuskohustust tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Kostjapoolset seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumist ei välista see, kas löökaugud olid või ei olnud sügavusega üle 5 cm ja läbimõõduga üle 20 cm. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 ning selle kohaselt ei või 3. seisunditaseme maanteedel olla ka aukusid läbimõõduga alla 20,0 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5,0 cm.
10.4.Kostja väitel on maakohus esitanud valikuliselt kostja esindaja kinnitust, mille kohaselt olid teel küll augud, kuid need ei olnud sügavad, vaid lauged ning mõistliku sõidukiiruse juures olid need läbitavad ja sõidukit mitte kahjustavad ning seetõttu on maakohus jõudnud ebaõige tulemuseni. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et isegi kui löökaugud tees kostja esindajat antud teelõigu igapäevase kasutajana ei häirinud, siis kas valla esindajana või eraisikuna olnuks asjakohane teavitada löökaukudest tee omanikku.
10.5.Eeltoodu alusel on õige maakohtu seisukoht, et tõendatud on kostjapoolne seadusest tuleneva kohustuse rikkumine.
10.6.Kosja väidetele seoses sellega, kas hageja sõitis lubatud sõidukiirusega või mitte, on maakohus vastanud vaidlustatud otsuse p-des 41, 42, 43 ja 44. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Erinevalt kostja apellatsioonkaebusest märgitust leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused ei ole vastuolulised, vaid arusaadavad ja järgitavad.
10.7.Hagejal kahju olemasolu on tõendatud asjas olevate tõenditega (OÜ Ehmofix arve-saateleht nr 104198 – I kd, tl 9; OÜ Ehmofix pakkumine nr 100116 – I kd, tl 15; AS Stik arve nr 3170735 – I kd, tl 13; AS Stik pakkumine nr 3170835 – I kd, tl 14; e-kirjavahetus hageja esindaja ja Ehmofix OÜ vahel ning hageja esindaja ja AS Stik vahel – I kd, tl 122-126; eksperdi arvamus nr 774/2018 – I kd, tl 174-207).
10.8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejale tekkinud kahju on kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning Ehituseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Asjas ei esine asjaolusid, mis välistaksid õigusvastasuse või süü. Kui kostja oleks märgistanud teel olnud löökaugud või need õigel ajal parandanud, siis ei oleks hageja teel olnud löökauku sõitnud ja hageja sõidukil ei oleks kahjustusi ning tal ei oleks kulusid tekkinud. Seega on hageja sõiduautole kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja, kes on tee omanik, seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud hagejal tekkinud kahju suuruse (vt maakohtu otsuse p-d 48, 50, 51 ja 52), ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Õige ei ole kostja väide, et OÜ Ehmofix ei ole usaldusväärne seetõttu, et esitatud on põhjendamatult kaks arvet, mis omavahel võrrelduna on erinevad ning selliselt ei vasta arve raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et arvestades OÜ Ehmofix selgitusi on arve usaldusväärne ja arvel märgitud kulutused sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks on tõendatud. Arve õigsus ei sõltu iseenesest sellest, kas arve vastab raamatupidamise seaduse §-le 10 või mitte.
11.1.Maakohus leidis, et põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel on roolilati osas ning sellest tulenevalt on võimalik hagejale kahju hüvitada OÜ Ehmofix arve nr 104198 (I kd tl 9) alusel teenuse/kaup nr 6, 7, 8 osas, pooles ulatuses p 9 all märgitud töötundidest ning p 10 märgitud silla kontrolli ja reguleerimise osas. Kostja arvates on maakohus eksinud kahju suuruse kindlaksmääramisel, sest roolilatt on arvel märgitud nr 8 all, samuti puudub selgitus, miks kuuluvad hüvitamisele pooled töötundidest ning silla kontrollimine ja reguleerimine on vajalik ka muude arvel märgitud osade vahetamise järgselt, mistõttu ei ole põhjendatud kogu selle teenuse hüvitamine. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja ükski nimetatud väidetest alust muuta maakohtu poolt määratud kahjuhüvitise suurust. Roolilati vahetusega (nr 8) on seotud rooliotsa (nr 6) ja roolivõimuõli (nr 7) vahetus. Asjaolu, et silla kontrollimine ja reguleerimine on vajalik ka muude arvel märgitud osade vahetamise järgselt ei muuda seda, et kontrolli teostamine oli vajalik ka roolilati vahetamise korral. Töötundide osas märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole esitanud omapoolset selgitust selle kohta, mitu töötundi kulus tema arvates roolilati ning sellega seotud rooliotsa ja roolivõimuõli vahetusele ning seetõttu lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt aluseks võetud töötundide arvust. Kostja väitel ei kuulu VÕS § 127 lg 1 ja lg 5 järgi hüvitamisele kogu uue roolilati maksumus. Ringkonnakohus märgib, et lisaks sellele, et kostja ei ole täpsustanud, milline summa tuleks kahjuhüvitisest maha arvata seetõttu, et paigaldati uus roolilatt, ei ole kostja seda asjaolu maakohtus esitanud ning seetõttu tuleb kostja väide jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Samuti oleks ringkonnakohtu arvates antud juhul uue roolilati maksumuse arvestamine vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
12.Kostja seisukoha järgi esitas hageja 5. märtsi 2018 menetlusdokumendi lisana erinevaid detaile kajastavad fotod nr 5-11, mille kohta on kostja esitanud vastuväite, märkides, et fotodel nr 5-11 on tegemist erinevate uute ja vanade varuosadega, kuid fotode seotus käesoleva kohtuasjaga on tõendamata. Kuna maakohus ei ole nimetatud fotode ja kostja taotluse osas võtnud seisukoha, siis
on kostja arvates maakohus sellega rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, § 329 lg-t 3, § 351 lg-t 2 § 392 lg 1 p 1-4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt hageja 5. märtsi 2018 menetlusdokumendi lisana esitatud erinevaid detaile kajastavate fotode nr 5-11 (I kd, tl 118-136) osas selgesõnalise seisukoha võtmata jätmisega ei ole kohus rikkunud kostja menetlusõigusi. Menetlusõiguse rikkumisele saaks tugineda hageja, kes esitas tähelepanuta jäetud tõendid, kuid hageja ei ole seda teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 56 märkinud, et tõendid, mida kohus eraldi esile toonud ei ole, on küll vastu võetud, kuid need pole asja lahendamise aspektist osutunud oluliseks. Seega saab asuda seisukohale, et maakohus on vastu võtnud hageja esitatud fotod nr 5-11, kuid ei ole neid hinnanud, sest fotod ei olnud asja lahendamisel olulised. Seega on maakohus jätnud küll lahendamata kostja vastava taotluse, kuid kuna maakohus ei ole otsuse tegemisel hinnanud vaidlusaluseid tõendeid, siis kostja taotluse lahendamata jätmine ei ole viinud ebaõige otsuse tegemisele.
13.Seoses apellatsioonkaebus rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.